RSS

Autori arhiivid: kellakagu

siin on ilus

millalgi sai ema omadega valmis ja pöördus minu poole. aga oli midagi, mis tal ka siis veel ees seisis, midagi, millega ema kunagi valmis ei saanud, millega ta alati möödapääsmatult tegeles, isegi siis, kui pöördus minu poole, ja see midagi oli üks küsimus, mis hingitses emas juba üle viie aasta.
juba üle viie aasta oli ema kaalunud, kas ta ei peaks isa maha jötma. ta oli otsast otsani seda küsimust täis.
see küsimus seisis kõikjal. kui ema hommikul silmad avas, tantsiskles küsimus juba väljapuhanuna tema näo ees. see keerles tassis, kui ema segas piima esimeses hommikukohvis, see võttis kuju ema sigaretisuitsus. küsimus lebas lillepoe klientide mantlikraedel ja oli torgatud nende kübaratesse. see oli trükitud lillede pakkepaberile. see kerkis auruna keedupotist, kui ema õhtusööki valmistas.

teate seda tunnet?
Am I going mad?
Yes, you´re mad, but I´ll tell you a secret. All the best people are.

kui ma üldse elus midagi väga kahetsen, siis selliseid päevi, kuid, aastaid, perioode, kus mõni küsimus on mu kogu muu maailma ilu ja teiste inimeste vastu tuimaks ning pimedaks muutnud. kus kõik muu elu on mattunud üksnes selle ängistava küsimuse alla.

see on olnud suures osas raisatud aeg. neid päevi ning aastaid, kus ma pole suutnud elus olla, on mu elus olnud minu jaoks liiga palju. just seda tühjusele kaotatud aega, pimedalt elatud aastaid, kahetsen elus kõige rohkem.

mis ma veel mõtlen. et me kipume võtma oma kaaslasi väga iseenesestmõistetavalt. me kipume teist päriselt mitte kuulama. kuuleme, aga ei kuula. kipume ajaga arvama, et ta jaksab lõputult. andestab lõputult. mõistab lõputult. lepib lõputult. sest me harjume, et ta seda teeb. et ta on.

aga siis ühel päeval. päeval, nagu iga teine. tavalisemast tavalisemal päeval. saab tal mõõt ühel hetkel täis.
ja siis on enamasti hilja midagi muuta.

ma olen tundnud ennast elus liiga palju üksi. ja mul on olnud liiga palju, liiga valus. ma olen olnud nii otsatult tühi ja kurb.
praegugi olen kuskil sisimas kurb. mu sees ikka vaikselt tuikab ning torgib. aga see pole enam sugugi too terav valu ega kurbus. pigem selline leppiv ning soe, teravate nurkadeta. paratamatus.
sest mina olen juba aastaid elanud enda suhtes ausalt. elanud seda ühte ja ainsat elu. püüdes ning pühendunult. keerutamata ning vassimata. istunud korraga ühel toolil.

see teeb tänase väga palju kergemaks.
puhas südametunnistus.

ja mu ümber on täna nii palju ilusat. ma suudan seda märgata, nautida ning täiel rinnal sisse hingata, elus olla.
ainuüksi selle üle olen lõputult tänulik ning õnnelik.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 13, 2022 toll Uncategorized

 

sajaga

Pääsu kolis eile oma kolaga männipuu otsa. ketsid ripuvad seal varnas, kleidid teise oksa küljes nagis, linnupuur koos kommidega kolmanda konksu otsas. kümme korda päevas vahetab kleite. süüa ei küsi.

umbes viis korda päevas käime ujumas ka.

endiselt on nii umbe mõnus, et mul ei mahu praegu selle zen olemise kõrval pähe mitte ükski jama ega probleem.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 12, 2022 toll Uncategorized

 

täna mõjub Suvekuningriik nagu tugev rahusti

mõnus laisk õhtu ja jalgapll ootab ees.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 11, 2022 toll Uncategorized

 

asjatamisest

täna ärkasin jälle kell 6:18 ega ei jäänud enam sealt edasi magama.

õhtuti pole uinumisega probleemi. ja lugeda suudan ka. kaks olulist lakmuspaberit, mis annavad tunnistust, et asi pole kaugeltki kõige hullem.

aga see hommikune varane ärkamine räägib siiski sellest, et miskine alateadlik pinge praegu kodus valitsevast teadmatusest ning ebamäärasest olukorrast ikkagi kuskil sees pesitseb.

see-eest olin täna väga asjalik. ei hakanud voodis edasi vähkrema, vaid ajasin end püsti ning kell 8 olin Selveris ja saatsin oma raamatukuhja Smartpostiga seitsmesse suunda laiali. kell 8:40 seisin Politsei- ja Piirivalveameti ukse taga järtsus, kuna ma olen juba pool aastat ilma ID-kaardita elanud. aga meil on Hermionega septembrisse üle piiri reis planeeritud. tundsin ennast seal fotokabiinis nagu krimifilmis, andsin kõikvõimalikke näpujälgi ning tegin fotosid. esimene ja teine ei vastanud nõuetele, kolmas õnneks sobis. ainult profiilis fotot polnud nõutud.

kontorisse jõudes haarasin kohe tööl sarvist. kõik sujus täna nagu lepase reega. sain palju tehtud. seejärel tegin jalutuskäigu Postimehe kirjastusse ning tõin ära sooduskampaania ajal ostetud kaks raamatut.

välja olin valinud tegelikult eelnevalt kuus raamatut, aga selleks ajaks, kui mina hommikul kell üheksa arvuti taha jõudsin, olid enamus juba läinud. ma õhtul korra ise veel mõtlesin, et ehk peaks juba keskööl, päeva vahetudes, soovitud raamatud korvi laduma, sest mine sa tea. ning hommikul loomulikult selgus, et muidugi ma olin loll, et ma seda ei teinud, sest paistab, et ma polegi ainuke, kes loeb.

tagasi jalutades põikasin läbi ka teiseringi poest. ma olen nimelt nende erinevate piltidega nõukaaegsete morsiklaaside totaalne sõltlane. aga kuna me neid kodus ka igapäevaselt kasutame, siis kipub meil neid kuluma nagu leiba magusat.

kontorist koju sõites hüppasin läbi ühe sideettevõtja juurest ning muretesin Päskini laste nutikella sisse SIM-kaardi. esimesed õhtud, kui Päskin õues iseseisvus ja ma ta õhtuti mänguväljakult kokku korjasin, siis märkasin, et paljudel lastel on käe peal miskid Michael Knight´i kellad, millega nad aeg-ajalt suhtlesid. mina, saurusvanemana, vaatasin neid nagu ilmaimet. aga kuna need tundusid olevat igati praktilised, siis tuppa tulles surfasin netis ning tellisin Päskinile oma hingerahuks samuti ühe ära, kassiga. nüüd ta helistab mulle iga kümne minuti tagant.

seejärel vahetasin infopunktis oma kaks Piletilevi kinkekaarti kolme detsembris Estonias etenduva Pähklipureja pileti vastu. plikadega teatrisse ja 100 eurtsi läinud. ulme. kust tavaelus küll sellist raha võetakse.

ühesõnaga, kuuele märksõnale sain täna märkmikus rasvase kriipsu peale tõmmataud.
olen päris väsinud, aga rahul.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 10, 2022 toll Uncategorized

 

zen

mu tõlkijast uus kolleeg meenutas mulle millalgi raamatuvahetust. täna õhtul võtsin kätte ja panin väikse portsu juba pikalt riiuli all seisnud raamatuid sealsele raamaturiiulile üles. nüüd on nii, et ma ei jõua nii kiiresti pakkida, kui uued sõnumid tulevad. kuhi aina kasvab. paberkotid ja teip said juba otsa.

kümme raamatut on läinud nagu kuumale kerisele.
minu hing ja kodu seeläbi aina puhastuvad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 9, 2022 toll Uncategorized

 

enesehaletsus

täna selgus ootamatult keset päeva, et pean kontorisse pikemalt jääma, kui algselt plaanitud. kohe tekkis peavalu, kuidas Pääsuga.

tadadadadaaaaaaaaaa. üksikvanema rõõmud.

olin vaheldumisi vihane-pettunud-kurb-nördinud-tüdinenud-vihane-pettunud-kurb-nördinud-tüdinenud.

üldiselt ma lükkan enesehaletsuse viimasel ajal lihtsalt kõrvale, aga vahel harva ta saab mu ikka kätte.

iga kord, kui mul nüüd miskid erinevad tujud peale kipuvad tulema, siis tuletan meelde seda võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima, kus oli ära toodud päris mitu ka tavaelus vägagi töötavat praktilist nõksu, millest üks ütles, et läheb oluliselt kergemaks, kui endale (võimalusel vist veel kõva häälega?) sõnastad ja korrutad (korrutad võib muide siinkohal olla vabalt ka minu lisand, aga mulle sobib), mida sa parasjagu tunned.

ja no kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. kuid vaatamata sellele vääramatule eluseadusele, ajab teinekord ikka jalgu trampima küll, et miks just mina pean lahendusi leidma, et seda maailma pöörlemas hoida.

 
11 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 8, 2022 toll Uncategorized

 

lapsetalled

kuidagi läks lõpuks nii, et minu viies ja viimane on õe esimesest ja teisest vaid aastake-paar vanem. eile, kui blogistajate kokkutulekule läksin, võttis õde Päskini ja Hermione selleks ajaks enda manu. plikad jäid lõpuks isegi ööseks, kui käisin omalt poolt ka veksli välja, et kui Päskin peaks ikka vastu ööd kangesti mind igatsema hakkama, olen valmis nad koju tooma.

hommikuks panin endale äratuse ja kell kümme nende juuures pannakaid süües otsustasid õde ja õemees oma lastega karjakülla minna ning Pääsu lunastas endale nende autos ainukese vaba koha.

õde tegi mulle päevast messangeris otsereportaaži.

Pääsu tahaks nüüd muidugi neile elama jäädagi. no üht pidi veits nagu isegi puudutab, et ehk peaks endale peeglist otsa vaatama, aga teistpidi kuidagi lohutav kah.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 7, 2022 toll Uncategorized

 

täna. A Le Coq Arena’l.

ma olin juba täitsa unustanud, kui äge on ikka kohapeal olla. väga tore õhtu oli. tõeline emotsioon.

ja sa vaata, auto juures tulid noored poisid ja soovisid autogrammi saada ning pilti teha. palju ei puudunud, et silm läks märjaks. olla heas mõttes kellelegi eeskuju. maailma paremaks muuta. kui ilus.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 4, 2022 toll Uncategorized

 

uus etapp

lisaks sellele, et tal nüüd juba kolmas hammas ära tuli ja neljas loksub, olen teda esimesed kaks päeva üksi plikadega õue, mänguväljakule lubanud. üleeile väheke, aga eile juba veidi enam, pisut enam kui kolm tundi.

ta saab nüüd isegi juba alt trepikoja ukse võtmega lahti keeratud. kuna see käib päris raskelt, siis olen siiralt üllatunud, et see kuidagi nii äkki ja lihtsalt tuli.

kuigi iga selline uus äraõpitud uus asi teeb minu elu ju iseenesest kergemaks, siis alguses ikka süda väriseb sees, jooksed rõdu vahet, et kas ikka on teda kuskil näha. iga uus olukord on omamoodi väsitav, seni, kuni ära harjud ja see tavaliseks muutub.
teinekord isegi head asjad.

lisaks, ilmselt nooremana on see iseenesestmõistetavam ja lihtsam, hirme on vähem. teiseks, kui ma nüüd tagasi mõtlen ning võrdlen, siis tundub mulle, et asi pole ainult mu vanuses, vaid tüdrukute turvalisuse pärast muretsed ka vist rohkem.

samas ma tean, et see pabin tuleb mul üle elada, sest tegelikult on mul tohutult hea meel, kui ta selle asemel, et toas passida, hoopis väljas, värskes õhus, plikadega ringi silkab.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 4, 2022 toll Uncategorized

 

põleb

minu roll oli raha ja värvi(d), tema plökerdas ja mäkerdas.
nüüd käib ja leegib.
võidukas nägu peas.
päris äge.

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 3, 2022 toll Uncategorized