RSS

Autori arhiivid: kellakagu

tülidest

kui me emaga tülli läheme, siis ta hakkab mulle viskama selliseid asju, nagu näiteks, et sa käid kogu aeg teatris.

ma olen viimase seitsme aasta jooksul käinud teatris täpselt seitse korda. kui kord aastas on kogu aeg, siis jah.

see on veel selline suht leebe nähvamine, aga aastate jooksul on olnud oluliselt valusamaid ja halvustavamaid ütlemisi.

ma tõesti absoluutselt ei mõista, miks ja kust ja milleks sellised torked, aga mul on tunne, et ta tõepoolest arvabki nii. muud seletust ma sellele ei leia, kui et ta produtseerib, poogib mulle külge ning elab sellistel hetkedel minu peal välja mingeid halbu asju ja omadusi, mis talle kuskil mujal või enda või kellegi teise juures närvidele käib ja mida ta mujal välja öelda ei saa. sealhulgas ka mingit iseenda pettumust või jõuetust või pagan teab veel mida kõike.

viimane kord ma talle muuhulgas ka ütlesin, et kui mõni mees minuga vastikult käitub, siis ühel hetkel on mul vähemalt võimalus tema ees uks kinni panna ja öelda, et nüüd tõesti aitab, aga sinu ja üleüldse lähedaste/pereliikmete puhul päris nii lihtne see pole.

no ja miks sa siis ei või minu ees lihtsalt ust kinni panna?, ütleb selle peale tema.

huh. see võtab mind lihtsalt ohkama. miks mind üleüldse viiakse nii kaugele, et pean sellisel tasemel suhtlema. ka ebamugavatel teemadel on võimalik teineteisega rääkida minu arvates teisiti.
umbes selliste vestluste pärast ma püüangi vältida kõikvõimalikke konflikte ja neid võimalikult kaugele edasi lükata. no nii kaua, kui enam teisiti ei saa ega võimaldata ning olen selleks juba lõpuks lausa sunnitud.
sellised inetud jutuajamised löövad mind ikka päevadeks ja teinekord ka nädalateks endast välja. isegi siis, kui ma saan aru, et tegelikult on need ühel hetkel vajalikud.

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 1, 2022 toll Uncategorized

 

– – –

täna käisin juuksuris, otsi lõikamas. kui enamasti mulle juuksuris käia ei meeldi, siis täna oli väga tore. ja üllataval kombel meeldin endale veel isegi õhtul peeglisse vaadates. enneolematu, muidu panen sageli koju jõudes esimese asjana pea vee alla.

Pääsu kirjutas eile õhtul päkapikule kirja ja leidis täna hommikul sussi seest vastuse, millega ta elevusega lasteaeda lehvis. tema selle aastase päkapiku nimi on Villeroi. eelmisel aastal oli Archie. Pääsul tuli autos ridamisi uusi küsimusi, millele mina vastata ei osanud, palusin tal nendega päkapiku poole pöörduda: kas Jõuluvanal on ka nimi? palju päkapikke üldse olemas on? mitut last teenindab üks päkapikk? kas päkapikul on vahel külm ka?

kui ta need küsimused nüüd paberile suudab vormistada, siis ma veel täpselt ei tea, mis saama hakkab. seda enam, et neid võib kuu aja jooksul hulgaliselt juurde tekkida.
kas kellelgi juhtub olema päkapikkude entüklopeediat? oleks abiks.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 30, 2022 toll Uncategorized

 

minu väikesed lõbud

mina, orienteeruja, käisin täna, Räitsaku tänaval, oma uute klaaside järel. (koma, koma, koma, koma….liiga palju vist sai). mõtlesin, et kodu poole sõites lõikan otse ja enda arvates võtsin suuna otse punase noole suunas, aga välja jõudsin musta punkti, mis kokkuvõttes sobis veel mitu korda paremini, sai veelgi teravamalt lõigatud.

umbes nädal tagasi sain ühe, täna 3 uut klaasi juurde. lisasin olemasolevatele, kokku on nüüd 12. millest üks, paremalt esimene, ei mahtunud pildile. kuigi must-valgel pildil ongi nii õigem, sest linnukesi on kaks, üks ukraina ja teine leevike, aga must-valgel ei teeks vahet.

nüüd imetlen. mida rohkem neid sinna kummuti äärele koguneb, seda rohkem hakkan kartma neid kaotada. no et keegi viskab palli või komistab või.

jälle häda.

tee peal üks eesolev auto pidurdas ootamatult. klaasid olid paberkotis auto tagaistmel, püüdsin võimalikult sujuvalt pidurdada, mõtlesin, kummast rohkem kahju oleks, kas klaasidest või auto esiotsast. tegelikult klaasidest, aga auto esiotsaga oleks hiljem rohkem jama olnud. seepärast riskisin ja …lisasin pidurit, nibin-nabin jäi eesoleva autoga vahet, aga: kõik jäid terveks.
kui ta vaid teadnuks, et valisin tema ja kolme klaasi vahel.

debiilsed mõtted.

vaid sekundi murdosa jooksul jõuab nii palju mõelda ja analüüsida.
imeline aju.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; november 29, 2022 toll Uncategorized

 

asjad, mis mind õnnelikuks teevad

mitu nädalat tagasi kadus üks Pääsu super hea ja pehme Reima kinnas. umbes samal ajal kaotasin mina oma rõngassalli, mis on mu konkurentsitu lemmik olnud pikki aastaid, olen seda kandnud tõesti aastaringi. ma ei liialda, kui ütlen, et tundsin sallist lausa karjuvat puudust, absoluutselt iga päev, kui hakkasin välja minema ja seda polnud. otsisin kadumise hetkel nii kinnast, kui ka salli, kohtadest, kus me olime käinud. see polnud iseeenesest keeruline, sest mu käimised on väga piiratud. pealegi, kui kinnas võib veel kus iganes lihtsalt ka taskust pudeneda, siis sall päris niisama kaelast ära ei kuku, järelikult pidi see olema siiski koht, kus ma olin selle kaelast ära võtnud. aga ei leidnud ma ei salli ega kinnast. püüdsin end otse loomulikult selle mõttega tasapisi lepitada, aga see ei tahnud mitte kuidagi õnnestuda. suudaks ma nutta, siis ma oleks nutnud. imelik on võrrelda salli kaotust leinaga, aga omamoodi lein see kindlasti oli.

kummaline on mõelda, et mingitest asjadest ilma jäämine võib nii muserdada ja rivist välja lüüa. nagu tükk oleks küljest ära kukkunud.

täna hommikul hakkasin Päskinit aeda viima, viskasin talle esikupõrandale tema paksud püksid ja jope, kui nägin nagis rippumas tema sügisjopet. teate ju seda rööprähklemist, et kui teed üht asja, märkad juba järgmist, mis ära tegemist vajab, ühesõnaga haarasin siis pikemalt mõtlemata juba ka selle, et jõuda jopp veel kiiruga eest ära kappi toppida. seda tehes otsustasin muidugi kähku üle vaadata ka jopi taskud ja voilaa, leidsin sealt Pääsu kadunud kinda. jeeh, kui tobedalt õnnelikuks see väike asi mind tegi.

lasteai alt uksest sisenedes nägin ühtäkki laste jalatsiriiuli juures rippumas oma armsat salli. ma ei uskunud omi silmi, vaatasin salli nagu ilmutust. mul lihtsalt ei ole sõnu, kui õnnelik ma olin.

hommik oli tehtud. ja mitte üksnes hommik, oleksin tänu sellele nagu päevast läbi lennanud. sisetunne ütleb, et see sall(i leidmine) kannab mind veel päris mitu aega. mulle on seda meeldinud alati kaela panna, nüüd seda enam.

mis on need asjad, mis teid õnnelikuks teevad? mida nähes, kandes, võttes, kasutades te alati korraks rõõmustate?

 
10 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 28, 2022 toll Uncategorized

 

uus armastuse minister

mu arust on Jüri nagu suts armunud või nii.

täiendatud 23.32, ehk kellel ei vea tantsusaates, sellel veab armastuses.

elagu inimlikkus!

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 27, 2022 toll Uncategorized

 

täna ta siis küsis esimest korda, kas ta võiks sinna kooli ka minna

ma ei mäleta, mis film see oli, kus Hugh Grant turul läbi nelja aastaaja jalutab, mul on umbes sama tunne, et oleme läbi nende kuude tänasesse talvesse lausa linnulennul välja jõudnud.

ma olen nüüd kaks nädalat jutti kodukontoris olnud. algas kõik Pääsu tatiga, teise nädala alguseks oli ta ilmselt midagi veel juurde korjanud, siis olid juba silmad ka punased ja uue nädala alguses tuli Hermione koolist koju, külmavärinad ja kurk valus-valus. haigused pole muidugi kunagi midagi toredat, aga teisest küljest on see olukord mulle nagu puhkus. hommikul ei pea kella peale tõusma ja see on maailma kõige parem asi üldse.

esmaspäeval üritan lõpuks ikka kontorisse ka jõuda. kuigi avastasin, kui kohutavalt hästi ja vabastavalt mulle mõjub, kui see õhtune magamamineku kiire ja lasteaia trall mult maha võtta. hea rahulik on niimoodi kodus oma päeva ja aega jagada. nende kahe nädala jooksul sain aru, kui palju see kontoripaine mind stressab ning kulutab. kuigi ma saan kodus oma töö kenasti tehtud, siis istub alateadvuses ikka pidevalt see meeeeeeletu luuseri ning süütunne, kui kontorisse ei jõua.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; november 26, 2022 toll Uncategorized

 

Pilvede all käib uskumatu äri

Eilne Pilvede all algas sellise Hyundai ilutulestikuga, et mõtlesin kohe, et mis üüratute summadega autofirma seriaali küll sponsoreeris. Aga sellega asi kaugeltki veel ei lõppenud, sealt edasi toimus poole seriaali tegevust autos või auto ümber. Pani lausa mõtlema, et kumba pidi see rohkem oli, kas Hyundai oli topitud Pilvede alla või hoopis Pilvede all oli keerutatud ümber Hyundai.

Igal juhul, puhas ood Hyundaile.
Mu arvates oli see Eesti telemaastikul lausa fenomenaalne, nii suures mahus ühe toote poolt ülekallatud. Või olen tõesti kuskil midagi sarnast maha maganud?

Siinkohal oleks vast aus lõpetuseks mainida, et meil on ka kunagi ammu üks kollane Hyundai auto punn olnud. Väga vapralt ja kaua pidas vastu ja teenis meid muide.

 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 24, 2022 toll Uncategorized

 

suhtlemise keemia

kui kuiv õigekiri ja muu selline tühi-tähi välja filtreerida, jääb puhas suhtlemise rõõm.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; november 23, 2022 toll Uncategorized

 

op

tänases OP-s võtsid sõna kaks mu kunagist niivõrd-kuivõrd peiksi. omamoodi ja olulised mõlemad. minu ellu märimisväärse jälje jätnud.

vahel olen mõelnud, et kui mul juba nii palju lapsi erinevate meestega on, siis nende kaks on kogust puudu. et oleks olnud päris põnev ja stiilne, et kui sai läbikukkunud, siis oleks ju võinud olla juba viis meest ja viis last, igaühega üks.

pardon, kui nüüd keegi piinlikkusest pilgu maha lõi.

Owe see muidugi pole, temal on postitust illustreeriv roll. tema lõi täna mind oma outfit´ga. sõnatuks.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 17, 2022 toll Uncategorized

 

õigusriik?

ma ei hakka kõiki neid Liia Hänni postitusi siia ümber screenshotima, ühesõnaga, keda huvitab, siis kõik on olemas tema FB kontol, paremini ei anna seda teemat mu arvates kokku võtta.

Lisaks lastetoetusele veel selle aasta alguses muudetud elatisraha, mis väga pädeva komisjoni ja spetsialistide otsusel vähendas olemasolevat elatisraha päeva pealt, kõmm, 30%, seda ajal, kui hinnad on viimase 10 kuu jooksul juba tõusnud…..kui palju, nii 50%?

Millal saab avalikkus näha/kuulda lubatud analüüsi tulemusi, miks elatisrahasid nii oluliselt vähendati? Kas see tõi kaasa oodatud/loodetud tulemuse? Ja kui ei toonud, siis mis, lihtsalt ups?

Kas riigikoguliikmetest on keegi pidanud olema lapsega haiguslehel? Või tormama keset koosolekut töölt koju, sest lasteaiast või koolist helistatakse? Või jätma ära mõne õhtuse ürituse, sest laps on vaja lasteaiast koju tuua?

Kallas? Ratas? Helme? Sikkut? Pentus-Rosimannus?
Kui drastiliselt muutus näiteks Raimond Kaljulaidi suhtumine töösse ja õhtustesse koosolekutesse, kui tema perre sündis laps.
Reps rabeles üksi ja tulemus on näha. Samal ajal, kui Ratasel ja Helmel, kel ka pinutäis lapsi, on kodus naine ja probleemi pole.

Kas keegi neist on endalt küsinud, et mis ta teeks, kui poleks vanavanemaid, abikaasat või siis raha, mida vajadusel lapsehoidjale maksta?

Minu netopalk on 1079 kuus. Pluss elatisrahad. Mul on bakakraad ja täiskohaga töö. Ma võtaks kohe lisakoha/tööampse, oleks nõus tegema selleks igasugust tööd, aga mul on Pääsu. Vähemalt seni see võimalus mul sisuliselt puudub, kui on võimalik ta näiteks terveks mitmeks tunniks/õhtuks/päevaks üksi koju jätta. Umbkaudu veel 4-5 aastat. Sel juhul väheneks ehk pidev majanduslik pitsitus, aga laps peaks jällegi olema suure aja ajast vanemata.

Ühesõnaga, ma pole kade, kui keegi elab paremini. Kui inimene näeb enam vaeva, on nutikam, ettevõtlikum, pühendunum, töökam, mida iganes.
Samal ajal ma pole kunagi arvanud, et muretseme lapsi riigile.
Mu kolm poissi on sündinud veel ajal, kui polnud vanemahüvitst. Mäletan ka seda aega. Sai samuti hakkama. Mehe palgaga.

Aga kui riik otustab toetada või siis kärpida, siis tehku seda nii, et ükski lapsevanem ei peaks end seeläbi tundma nagu narts.
Niigi on praegu rahaliselt lihtsalt ebanormaalselt keeruline ja siis veel selline nörritamine riigi poolt otsa.

Ja ma tahaks näha erakonda või koalitsiooni, kes julgeks peale valimisi hakata neid uusi peretoetusi puutuma või ümber tegema. Puhas enesetapp ju.
Elatisrahadega on aga sootuks lihtsam, sest üksikemadel on argipäeva kõrvalt niigi vähe aega ja jaksu enda eest veel lisaks võidelda.

Mu arvates on see Sigadus suure tähega. Või isegi mitte ainult suure tähega, vaid lausa alatu SIGADUS.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 16, 2022 toll Uncategorized