RSS

siin on ilus

13 aug.

millalgi sai ema omadega valmis ja pöördus minu poole. aga oli midagi, mis tal ka siis veel ees seisis, midagi, millega ema kunagi valmis ei saanud, millega ta alati möödapääsmatult tegeles, isegi siis, kui pöördus minu poole, ja see midagi oli üks küsimus, mis hingitses emas juba üle viie aasta.
juba üle viie aasta oli ema kaalunud, kas ta ei peaks isa maha jötma. ta oli otsast otsani seda küsimust täis.
see küsimus seisis kõikjal. kui ema hommikul silmad avas, tantsiskles küsimus juba väljapuhanuna tema näo ees. see keerles tassis, kui ema segas piima esimeses hommikukohvis, see võttis kuju ema sigaretisuitsus. küsimus lebas lillepoe klientide mantlikraedel ja oli torgatud nende kübaratesse. see oli trükitud lillede pakkepaberile. see kerkis auruna keedupotist, kui ema õhtusööki valmistas.

teate seda tunnet?
Am I going mad?
Yes, you´re mad, but I´ll tell you a secret. All the best people are.

kui ma üldse elus midagi väga kahetsen, siis selliseid päevi, kuid, aastaid, perioode, kus mõni küsimus on mu kogu muu maailma ilu ja teiste inimeste vastu tuimaks ning pimedaks muutnud. kus kõik muu elu on mattunud üksnes selle ängistava küsimuse alla.

see on olnud suures osas raisatud aeg. neid päevi ning aastaid, kus ma pole suutnud elus olla, on mu elus olnud minu jaoks liiga palju. just seda tühjusele kaotatud aega, pimedalt elatud aastaid, kahetsen elus kõige rohkem.

mis ma veel mõtlen. et me kipume võtma oma kaaslasi väga iseenesestmõistetavalt. me kipume teist päriselt mitte kuulama. kuuleme, aga ei kuula. kipume ajaga arvama, et ta jaksab lõputult. andestab lõputult. mõistab lõputult. lepib lõputult. sest me harjume, et ta seda teeb. et ta on.

aga siis ühel päeval. päeval, nagu iga teine. tavalisemast tavalisemal päeval. saab tal mõõt ühel hetkel täis.
ja siis on enamasti hilja midagi muuta.

ma olen tundnud ennast elus liiga palju üksi. ja mul on olnud liiga palju, liiga valus. ma olen olnud nii otsatult tühi ja kurb.
praegugi olen kuskil sisimas kurb. mu sees ikka vaikselt tuikab ning torgib. aga see pole enam sugugi too terav valu ega kurbus. pigem selline leppiv ning soe, teravate nurkadeta. paratamatus.
sest mina olen juba aastaid elanud enda suhtes ausalt. elanud seda ühte ja ainsat elu. püüdes ning pühendunult. keerutamata ning vassimata. istunud korraga ühel toolil.

see teeb tänase väga palju kergemaks.
puhas südametunnistus.

ja mu ümber on täna nii palju ilusat. ma suudan seda märgata, nautida ning täiel rinnal sisse hingata, elus olla.
ainuüksi selle üle olen lõputult tänulik ning õnnelik.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 13, 2022 toll Uncategorized

 

One response to “siin on ilus

  1. Indigoaalane

    august 13, 2022 at 7:38 p.l.

    Ma olen juba ammu tahtnud sulle öelda, et sa teed väga häid pilte. Sul on silma näha värve ja detaile.
    #karjääripööre ? 🙂

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: