RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuli 2022

isa

isa praadis eile kala ja pakkus pitsi viina.

siin käib nii, et mehed käivad merel. püüavad kala. puhastavad kala. ja praevad ka.
ja siis süüakse koos suure laua taga.
kes siis parasjagu kohal on ja soovib.

õhtul tegi isa lastele lõkke. pool kümme. lapsed lugesid minuteid.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 31, 2022 toll Uncategorized

 

Pääsu imedemaal

Hermione on hakanud kohalikus raamatukogus käima. tore, kas pole? viimane kord käis juba ka Pääsu temaga kaasas. tõi endale koju kaasa “Alice imedemaal”, mis on tema jaoks päris suur amps. üle ühe loo ta korraga ei jaksa, aga see küllaltki pilves ning omamoodi lugu ikkagi huvitab ja paelub teda, sest ta küsib ja arutleb selle üle palju. teine raamat, mille ta välja valis, on märksa kergemat ning lapsemeelsemat sorti. selline hea Alice´le peale lugemiseks. mulleheas võtmes üllataja, Lauri Juursoo ütleb teile midagi? minuletäiesti võõras nimi, aga jutud on väga lennukad. stiililt tuletab väga Kivirähk´i lasteraamatuid meelde. samm edasi oleks juba Peeter Sauter´i lasteraamatud, mis mulle iskilikult ka hullult korda lähevad, aga eks nad on juba kõrvalt sama palju vanematele,

ja kui juba laenutamiseks läks, siis andsin minagi oma tellimuse lplikadele kaasa ning sain Maarja, Minu Tokyo.

rääkides imedemaast, siis mu koduloom oleks ka nagu Alice raamatust välja kistud. mõne sentimeetrisest abitust varrekesest, mis ilma toeta püstigi ei seisnud, on kasvanud mõne kuuga puu, mis täna juba otsapidi lakke välja küündib. mõni aeg tagasi ilmus talle külge ka esimene järeltulija, aga siiani pole selgunud, mis karva ta on, kollane või punane. ootame põnevusega, kuidas lugu edasi läheb.

kohe paneme autole jääled sisse ja paneme siit teise imedemaa, Suvekuningriigi, poole ajama.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 30, 2022 toll Uncategorized

 

jalgpalliõhtu

mitte alati ei juhtu, et mul on aega vaadata Troonipärija heitlusi jalgpallimurul. pealegi, ma pisut kardan ka, sest olen kuidagi täheldanud, et mul on vist halb silm, sest sageli sellest hetkest, kui ma vaatama hakkan, lüükase neile 10 minuti jookul värav.

aga eile oli põhjust ja võimalust vaadata otseülekanne Soccernetist. ja ma lihtsalt ei suutnud vastu panna. proovisin siis kuidagi nii poole toobiga, et piilusin niimoodi pooleteist silmaga. ja häält väga kõvaks ei pannud. vahepeal lugesin mängu kõrvalt Pääsule “Seitsmevärvi õikekese”lugu ette.

kui asi taas penaltiteni viis, siis neid ei suuda ma kunagi vaadata. minu närv ei pea sellele lihtsalt vastu. mõni aeg hiljem piilusin ettevaatlikult Soccernetist, jällegi pooleledi kinnisilmi, ja nad VÕITSID!

nad on teinud ajalugu. see on nagu nii …tore! nii hea meel nende üle.

ma praegu mõtlen, et tahaksin isegi järgmisel nädalal A le Coq Arena´l kohal olla. mis sest, et seal ilmselt imesid enam ei juhtu.

muuhulgas tegin hotscreenshote. ühe pätsasin pildigaleriist ka, kirsiks tordile.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 29, 2022 toll Uncategorized

 

teate, mul läheb hästi

ma ei usu muide ise ka, et ma midagi sellist ütlen, sest see praegune olukord pole kindlasti maailma parim, aga ma olen eneselegi ootmatult….rahulik. kohe selline rahulik, rahulik.

täna käisin teraapias. pidime sinna sel korral koos Giovanniga minema, aga kuna ta tegi oma kübaratriki ja haihtus, siis käisin üksi. praegu ma mõtlen, et nii oligi hästi.

teraapia on selline huvitav koht, et kuigi esmapilgul tundub, et no mida ma ikka räägin ja mis see aitab, siis midagi käib ja juhtub seal ikkagi täiesti omasoodu. enne tänast jõudsime seal käia paar-kolm korda kolmekesi (mina, Hermione ja Giovanni) ning kui kodus toovad arusaamatused ja probleemid ikka üldjuhul kaasa selle, et keegi jääb vait, ei kuula või segab vahele, kapseldub, läheb teise tuppa, hakkab karjuma, süüdistama, halvustama, jaurama, nõmetsema, muutub üleolevaks või lapsikuks või lahkub üldse mängust, siis seal pead ikkagi kohale jääma ja midagi rääkima/vastama. ja selles valguses näed kõiki, ka oma kaaslast, ….kuidagi palju rohkem kõrvalt. ja selgemalt?

kuigi ma olen pealt näha enda jaoks hetkel tagasi justkui juba paar aastat tagasi olnud olukorras, siis tegelikult on midagi olulist muutunud. ma ei mõtle enam, et tahaksin Giovanni käest kinni hoida. vähemalt sellises seisus ja nendena, kuhu ja kuidas me tänaseks jõudnud oleme.
otse loomulikult pole ma olukorra üle, kus me täna oleme, õnnelik ega uhke, kuskil sügaval sisimas ikkagi väga kurb, aga ma vähemalt ei karda enam. isegi seda mitte, kui peaksin elu lõpuni üksi, st ilma kaaslaseta, elama.

võib-olla olen lihtsalt nii palju oma elus meestega maid jaganud, et mu limiit on täis saanud. et olen sellest kurguauguni tüdinenud. kes teab, võib-olle olen ka lihtsalt väsinud ja pean varsti oma sõnu sööma. ma ei tea. aga see ka ei hirmuta mind.

tänase teraapiaseanssiga aga olen ülimalt rahul. kui enne sinna minekut valitses mus ikkagi teatav segadus, et mida või kuidas siit täpselt edasi minna, siis seal istudes ja kõva häälega välja rääkides mõistsin ühtäkki kristallselgelt, mida ma ootan ja vajan, milles ma näen lahendust.

terapeut kinnitas selle olevat igati mõistliku ning lahkusin sealt kabinetist üüber kerge sammu ning südamega.

lisaks, teate mis? see mu Hermione enesetapu postitus tekitas pereringi veeklaasis ikka päris korraliku tormi. erinevate inimeste vahel toimus väga avameelseid, aga ka inetuid ja valusaid vestlusi, solvamisi ning solvumist. küsimusi. pisaraid. mõistmatust. uste paugutamist. tohutult ragistamist ning murdmist.
ka minu ja Hermione vahel. kindlasti veel kõige rohkem.

ja teate, milleni see on välja viinud? tänaseks oleme Hermionega tohutult lähedasemaks saanud. meie omavaheline side on palju tugevamaks muutunud. see on meid lähendanud.
rääkisin sellest, mida ma tunnen, täna ka terapeudile. ning hiljem koju jõudes ka Hermionele. ja Hermione ütles, et tunneb täpselt seda sama.

mulle tunudb, et mu suhted emaga on sel aastal üle pika aja paranenud. ja õega oleme hakanud jälle rohkem suhtlema. ja Pääsule meeldib väga õe juures tema poistega koos olla.

üheõnaga, midagi on peale pikka-pikka paigalseisu liikuma hakanud ja mulle tundub, et kõik liigub kuidagi hästi ning õiges suunas.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 28, 2022 toll Uncategorized

 

50

alustan Indigoaalase sõnadega: Ma tahan ka vastata. Sest teiste vastuseid on nii lahe lugeda 🙂 

1. What’s the toughest decision you made today?  

jätsin selle küsimuse targu viimaseks, alustades oli päev veel noor. kell on nüüd juba 19.57, aga ikka on raske vastata. täna on kuidagi nii zen päev olnud. kontoris pidasin vastu ja koju tulles on plikadega nii tore olnud.
võib-olla siis see, et käisin üle puhkuse teise ringi poes ja ostsin Pääsule, lisaks kahele teisel asjale, ühe 2-eurose kleidi. mõtlesin päris minuti, kas ikka ostan, sest neid kleidikesi tal ju on, aga arvasin talle selle sobivat.
mul oli õigus.

2. What’s the toughest decision you made this year?

aasta pole kaugeltki veel läbi. aga poole aasta pealt, siis ilmselt see Hermione enesetapu postitus.

3. What’s the toughest decision you ever made? 

50-aastase seisuga, siis tundub, et siis, kui ma esimese abielu lahutasin.

4. What have you forgotten? 

palju põnevaid ning huvitavaid kilde/mõtteid/teadmisi, mille puhul olen kuulmise/lugemise hetkel nii kindel, et see ei unune. millest mul on tegelikult hirmus kahju. elus tuleb ette sedavõrd palju kohti ja seltskondi, vestlusi, kus oleks hiljem väga tuus neid varrukast puistada, aga siis on sageli vaid meeles, et ma midagi huvitavat selle kohta teadsin. tohutult vihale ajab.

5. If you were guaranteed the answer to one question, what would it be? 

mis ja kas saab peale surma?

6. What’s it like being you right now? 

usk, ootuärevus ja …rahu.

7. What makes you nostalgic?

 

Fotod ajaloost. FB-s jälgin ma erinevaid ajalooliste piltide lehekülgi. teinekord salvestan pilte ja näitan lastele. ka Giovannile.
üldse armastan fotonäitusi, seisma jäänud hetki, kus on aega rahulikult silmitseda.

lapsepõlv. ja lõhnad muidugi ka, see on tõsi.

8. If you had two hours left on earth what would you do? 

tahaks lapsi kallistada. et nad oleks mu lähedal.

9. What’s the most beautiful word in the world? 

most küsimustele annab vastata vaid teatud vanuseni.

10. Who makes you laugh more than anyone? 

kunagi naersin koos Giovanniga nii, et ma pole oma elus kokku ka nii palju naernud. kui täna sellele tagasi mõtlen, siis on see hästi soe tunne. samal ajal on mul raske uskuda, et see oli.
kuhu kõik kaob?

11. What did your father teach you? 

lubadustest kinnipidamist

12. What did your mother teach you? 

kui on raske, siis tee midagi.

13. What’s the best gift you’ve ever given? 

see pole küll küsimus minule.

14. Best gift you ever received? 

kõik kingitused, mis olen saanud, kus ma näen või tunnen, et inimene on kingitust tehes mulle mõelnud.

15. How many times a day do you look in the mirror? 

nii palju, kui see mulle päeva jooksul ette jääb. aga hommikul enne kontorisse minekut kindlasti.
kaalule astun kord päevas, igal hommikul, juba 30 aastat.

16. What do you bring most to a friendship? 

ma oskan kuulata. ja olen olemas. isegi üle aastate.

17. If 100 people in your age group were selected randomly, how many do you think they’d find leading a happier life than you? 

keeruline, see õnn on nii suhteline mõiste. aga nagu ma siin blogis läbivalt nentinud olen, siis on elu mind minu arvates tegelikult hoidnud. mis iganes.
õnne on raske võrrelda.

18. What is or was your best subject in school? 

matemaatika, mulle suures plaanis meeldis see. õppeaine, kui selline. kuigi mu hinne seda väga ei kinnitanud.
muudest ainetest, siis mulle tundub, et see meeldimine suhestub väga ka konkreetse aine õpetajaga. kui ma mõtlen, et aa, mulle meeldis ju see aine, siis tegelikult meeldis mulle sel hetkel too konkreetne õpetaja, kui inimene.

19. What activity do you do that makes you feel most like yourself? 

äkki jalutamine?
kus taustsüsteem võib olla väga erinev

20. What makes you feel supported? 

kui ma näen, et mind kuulatakse. kohtan julgustavat, rahulikku ning sooja pilku.

21. Whom do you secretly admire? 

kui inimesed on leidnud selle oma, kutsumuse, mis neil silmad särama paneb. mida nad hästi teevad. mis neid toetab ja päästab ning ka keerulistest aegadest ning olukordadest aitab välja tulla.
mitte ainult ei imetle, vaid tegelikult teeb lausa kadedaks. mu arvates on see tohutu vedamine, elult saadud jackpot.

Näited: Anu Raud, Liisu Arro, Coco Chanel jne….

22. What time of the day do you feel the most energetic and what do you usually do in those moments? 

üldiselt juhtub seda sagedamini ikka õhtu poole. mis ma teen? mis iganes, kasutan juhust:) midagi vajalikku või ka lihtsalt naudin hetke ja õhtut ja lennukust ning head olemist.

23. What’s something you never leave home without? 

kui me ei räägi sellest, et ma vaid korraks poest läbi hüppan , siis on mu kotis alati rahakott, telefon (laadija), prillid, pastakas, juuksehari, ninasalfakad, kastanimuna, diažepam koos väikse lusikaga, võtmed.
Olenevalt minekust ka silmapliiats, ripsmedušš ja huuleläige.

24. What’s a recurring dream you have? 

sellised painavad ning äärmiselt väsitavad unenäod. kus hommikul tõused ning oled ööst puruväsinud.
ja siis olen läbi elu näinud unenägu, kus hambad hakkavad üksteise järel suust välja kukkuma. aga ma tean, et see pole midagi originaalset, väidetavalt näevad paljud inimesed elus hammaste ärakukkumisega seotud hirmu unenägusid.

25. What makes you feel safe? 

kui keegi mul käest kinni võtab.

26. What’s the best thing that ever happened to you? 

kui lapsed kõrvale jätta, siis Giovanni. nii kummaliselt, kui see ka hetkel ei kõla.

27. What do you want people to say about you once you’re gone? 

ajas enda asja ja rida. omamoodi, aga suures plaanis sai hakkama.

28. What’s the coolest thing about science? 

see heureka moment. nii tegijale endale, kui ka teda ümbritseva(te)le.
kui mingid asjad hakkavad jooksma. saavad lahenduse. selguse.

29. What’s the best money you ever spent? 

mu voodi. suure toa ümmargune laud. raamaturiiul. muumide email-kohvikann. kodus on neid väiksemaid ja suuremaid asju üksjagu. peaksin nii suure osa kodust üles lugema.
aga ka mõni kohtumine. väljasõit. reis. teartietenuds. film. raamat.
kusjuures, parim pole korrelatsioonis rahanumbriga.

30. What’s a bad habit you have? 

vähene järjekindlus.

31. What are you grateful for? 

et mul on kodu, lapsed, töö, elu. ja veel nii palju puhast õhku ning ruumi.

32. Whom are you envious of? 

vaata küsimus nr 21

33. What’s an image you’ll never forget? 

neid, kus ma olen õnnelik olnud? 

34. Describe a near-death experience. 

peale esimest sünnitust. kirjeldamatult mõnus tunne. mul pole kunagi nii hea olla olnud.

35. If you had a clone, what would you have the clone do? 

ta oleks mänginud klaverit.

36. What’s your idea of Heaven? 

igav ilmselt.

37. What’s your idea of Hell? 

emotsionaalne ja põnev, aga väsitav ning ennasthävitav.

38. When did you know? 

need äratundmise hetked, kui nad sõrmenispsust kõige ettearvamatutel ajahetkedel ja kohtades juhtuvad, see on tohutu kergendus ja suur rahu.

39. What can you do better? 

ennast väljendada.

40. When are you most yourself? 

eetilises ning esteetilise keskkonnas.

41. What superpower would you most like to have? 

oleksin väljapaistev kirjanik. või andekas baleriin. iluuisutaja. miks mitte laskesuusataja?
ühesõnaga, sooviksin mõnel alal olla väga andekas.

42. If you were granted three wishes, what would you do with the second wish? 

et mul oleks hooliv ning intelligentne kaaslane.

43. What is your actual superpower? 

sitkus vist.

44. If you won 100 million dollars, what would you buy first? 

on sel vahet?

45. What’s the best sound in the world? 

viljapõllu kahin. vihma trummeldamine vastu aknaklaasi ja katust. (soo)kurgede kurblik-kaikuvad hõiked. tuulesahin puulehtedes.

46. What’s perfect about your life? 

lapsed. kõiges oma ilus ja valus.

47. What song do you sing only when you’re alone and what memory does it bring back? 

oh ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat…..ma olen end elus liiga palju üksi tundnud.

48. Describe a moment you were so embarrassed you wanted to disappear. 

too embarrassing…..

49. How many times a day do you think about money? 

olenevalt päevast. mõni päev üldse mitte, aga teinekord tekib paanika ja võin vabalt jääda rahalõksu ning päev läbi peas raha eelarvestada ning kalkuleerida.

50. Who has been the biggest influence on you in your relationship to money? 

vanemad. ma lubasin endale, et võimalusel. võimalusel ma mitte eales ei tülitse raha pärast.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 25, 2022 toll Uncategorized

 

vaikselt argipäeva raamidesse (tagasi)

umbes nädalajagu tagasi tekkis mu blogistatistikasse ühtäkki Islandi lipp. ja mitte 1 kord päevas, aga teinekord mitu korda enamgi. eile avastasin FB-s selle lipuga seotult midagi, et siiani mõtlen, on´s see tõesti võimalik. kui see peaks tõsi olema, siis ma poleks seda eales arvanud. päris ausalt kohe.

eile õhtul, kui Päskin kuskil kümne paiku Suvehäärberisse laekus, jõime põranadal istudes sooja teed, sõime ahjusaiu ja tomatit, tema nokkis oma LOL pabernukkude ja ajakirjadega ning passis möödaminnes telekast koos minuga kümnevõistluse kuulitõuget. kohe päris huviga elas kaasa. ma poleks seda temast eales oodata osanud.

kodus kujundasime ajutiselt mu magamistoa ümber. kuna Päskin magab sel suvel Suvekuningriigis esimest aastat üksinda voodis ning ka Hiiumaal oli ta omaette ja selle vastu teps mitte ei protesteeri, siis otsustasin, et nüüd on õige hetk ta kodus ka alaliselt oma voodisse ümber kolida. siiani magas ta oma voodikeses nädalavahetustel, kui Giovanni siin oli. et üleminek meile mõlemale vähem valulisem oleks, siis nügisime ta voodi esteks mu oma kõrvale. eks siis paista, millal on paras aeg see seina äärde tagasi nügida. praegu paistab meile mõlema nii väga kenasti sobivat.

homme pean tööle tagasi minema, puhkus läbi. nii väga ei tahaks. hea meelega laseks veel mõned nädalad vabas suverütmis edasi..

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 24, 2022 toll Uncategorized

 

käisin elus esimest korda Peipsi ääres,

klassikokkutulekul.

usun, et võin siinkohal ka muuhulgas lisada kõikvõimalikke linke ning teha reklaami, kuna meid majutanud pererahvas on olnud Maahommikus ning Prillitoosis ning neist on ka mujal meedias päris palju juttu olnud.

niisiis on tegemist Turgi käsitöötaluga, mille peremees on mu klassivend ning tema meeldiv kaasa Veinika korraldab seal kangakudumise koolitusi, mille käigus valmivad kangastelgedel lihtsalt imelised sallid, põrandavaibad, istmekatted. peale mõningasi eneseotsinguid on mu klassivend Ergo leidnud ka nüüd selles tegemises oma rolli ning ampluaa ning hoolitseb laagrilistele, külalistele ning turistidele toidu pakkumise eest. neist kahest ja nimetet kohast muide on kirjutanud ühes oma möödunud aastases postituses ka Eveliis.

meie alustasime oma teekoda neljakesi neljapäeva hommikul kell kümme minu pinginaabri, kellega kõik 12 aastat koos istusime, autos. tuju oli meil kõigil äärmiselt ülev ning kelmikas, meel ootusärev. ilm oli ka sajaga meie poolt.

kui sinna kanti asja, siis esimeseks peatuspaigaks sai loomulikult Varnja ning Voronja galerii. sellest kohast on kujunenud justkui midagi sellist, et kes pole seda elu jooksul külastanud, see pole elanud.

Voronjast on muidugi pilte siin ja seal, üks ilusam, kui teine, aga lisan mõned üksikud enda tehtud klõpsud ka siia postituse juurde.

tasus kindlasti korraks maha istumist ning üle vaatamist/tunnetamist. oli teine tõesti selline väga omanäoline ja hea stiilitunnetusega paik. lisaks on seal sel hooajal väljas ka üks väga ädedalt kokku/üles pandud/ehitatud näitus, millest jagus meile põnevat klõpsimist ning äraarvamise mängu kohe päris mõneks ajaks.

peale seda läbisime ühe mu klassiõe eestvedamisel, kes lõpetas sel kevadel lisaks oma juba olemasolevale turunduse professori kraadile Luua Metsaduskooli metsajuhtimise eriala, seitsme kilomeetrise matk-jalutuskäigu, et hingata siis selle koha hõngu ning õhustikku. jalutuskäigu keskel tegime minu eestvedamisel ka ühe alastiujumise millest ma targu pilte üles ei pane. ujumise kohta võin öelda, et järve fänni minust selle käigus ei saanud, eelistan järvele edaspidi samuti iga kell merd.

etteruttavalt olgu öeldud, et järgmine päev suhestusime lisaks Varnjale pisut ka Kallastega ning ei sobinud mulle hästi selle piirkonna laad ning atmosfäär. ma ei teagi, kuidas seda kokku võtta, äkki nii, et kuigi omanäoline, siis selline lohakas-lodev maitsetu värviline slaavipärane kakofoonia.

vaheldumisi palk, kivi ja puu. Miki-Hiir, päkapikk, konn, siil, Karupoeg-Puhh, öökull ja marmorlõvid.
hurtsik ning palee.
hirmuäratavad surnuaiad.
põnev ju korra vaadata, aga pikemalt jääma ei kutsu.

kokkulepitud ajaks jõudsime Turgi tallu, mis oli mõnusalt tuttav ja kodune rehielamu.pilte näete nende kodulehel, kui huvi. kuigi sel kevadel väljaehitatud teise korruse ruume seal veel kahjuks näha pole.

me lõpetaseime natuke enam kui kolmkümmend aastat tagasi praeguse Mustamäe Gümnaasiumi inglise keele eriklassi. ema on mulle rääkinud, et kui ta mu omal ajal sinna kooli ja klassi pani, siis ei saanud enamik ta tuttavatest aru, milleks inglise keel ja veel eriklass.

meid oli klassis kogu aeg päris palju, läbi aastate 34-37 inimest. me ise naerame, et meil oli hoopis õppimiskallakuga klass. kui sel ajal armastati koostada hinnete keskmisi, siis minu 4.25 gümnaasiumi klassis andis mulle meie klassis koguni auväärse tagant teise koha.

tänaseks on meie klassist kokku kaheksal inimesel doktoriikraad. ainult ühel vist pole kõrgharidust, aga tema on oma erialal muidu kõva tegija.

seega, võib öelda, et kõigi oma klassikaaslaste taustal sain ma kooliajast kaasa päris korraliku akadeemilise trauma ning enesehinnangu, millest ma tänaseks olen õnneks juba kenasti üle saanud.

kokku oli meid sel korral tulnud kahjuks ainult kolmandik inimesi.

avapauk oli planeeritud kella kuueks, koos järgneva peremehe poolt väljakäidud menüüga:


ette ja vahele stseenid ühest abielust, et kuidas nii kaugele koos üldse jõutud jne.

magama mindi öösel peale kahte. minul tuli üle kahekümne aasta telgiöö. hommikul kell viis kraaksus vares ja kell pool kaheksa küttis päike telgi nii võimatult kuumaks, nagu saunalaval. ajasin lõpuks kargu alla, sest täeisti võimatu oli sealt edasi isegi magamist teeselda. ja mina loll veel pelgasin, et äkki hakkab öösel külm.

täna hommikul tõusin üles ja mõtlesin, kui kuramuse ilusad ja hullupööra mõnusad need möödunud kolm päeva olid olnud. kui väga ammu mul pole nii hea ja tore olnud. ja mõistsin, kui palju ma olen tegelikult sellest kõigest puudust tundnud.

Giovanni, kes pidi tegema minu/meiega kaasa ka selle Peipsi äärse tripi, ei andnud endast märku ka selleks ajaks. ega ilmunud välja ka reede õhtul, nädalavahetuseks.

ja siis ma mõtlesin, et kui ma nüüd saaksin elada sama vastutustundetult, siis mul poleks mingit probleemi leida endale tegevust homseks ja ülehomseks. ma arvan, et veel päevadeks ja kuudeks ning aastakski.

aga ma võtsin hoopis Päskini ning sõitsin temaga veel puhkuse viimaseks paariks päevaks siia, Suvekuningriiki. tädimees valmistas õhtuks ülimaitsvaid kalakotlette. isa pakkus pitsi viina. keegi kolmas tõi mulle tema enda poolt siinsetest kadakates valmistatud kuumaalused.
lapsed meisterdasid küpsisetorti.

tuul on kõva. merevesi on puhas ja kõrge. hea on täna olla inimeste keskel.

ja vestlus klassiõhtu chatis ei taha veel vaibuda ega vaibuda.. nii tundub, et too kokkusaamine läks ikka päris paljudele väga korda.

 
10 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 23, 2022 toll Uncategorized

 

Stseenid ühest abielust

Giovanni ei tulnudki. kuigi meil oli varasemalt kokku lepitud, et lähme sinna koos.

etendus oli äärmiselt vastik ja piinlik. ja mulle ei meeldinud teps mitte see sõnum, mille mina sealt kokkuvõttes välja lugesin.

ma ei taha enam näha neid katkisi inimesi, kes kõik kõigile haiget teevad. mulle jäi mulje, et seda söödetakse mulle ette, kui normaalsust. lepi sellega, ja kui ei taha (elu)valu kätte surra, siis muutu ka selliseks.

päris suur tahtmine olnuks tegelikult ka mõnedelt kõrvalistujatelt uurida, et mis nemad sest kõigest arvavad. aga no sa siis saad.
päris esimeses nooruses publikut oli näpuotsaga. seda enam oli kiusatus.

ääremärkusena, siis äärmiselt rumal on küsida oma kaaslaselt, kui ta on kellegi teise leidnud, et räägi, milline see uus naine/mees on ja milline ta voodis on, mul on seda enda jaoks vaja teada.
ja veel suurem viga on sellele vastata, kui kaaslane aina lunib ja lunib, ega jäta. arvates südamest, et äkki see võiks teda siis tõesti kuidagi aidata.

see on suurimaid vigu, mis ma oma elus teinud olen. ma ei jõua seda ära kahetseda.

mul oli siiralt hea meel, kui etendus läbi sai. ma ei tea miks publikut sedasi piinati ja ruum nii valge oli. mitte kuskile polnud omi silmi peita ega kuhugi ära vajuda. tohutu kergendus oli pääseda sealt lõpuks värskesse õhku, kaunisse suveõhtusse. auto aknast hoovas sisse sooja küpset kesksuvist niidetud heina lõhna. õpilasmalev Hiiumaal ning sealsed ööse väljaveninud heinateo päevad tulid meelde.

ma olen viimasel ajal palju mõelnud, et elu on mind tegelikult nii paljudes kohtades hoidnud ja abikäe ulatanud. väga suurtes, kui päris pisikestes olukordades. kasvõi näiteks täna, et tearikülastuseks mulle nii ilusa päeva ja õhtu pakkus.

kui sa üheksakümnese tunnikiirusega mööda maanteed sõidad, siis kihutavad absoluutselt kõik teised sinust mööda. ma jällegi oleks tahtnud kaheksakümnega sõita, et seda teed ja õhtut oleks kauemaks jagunud. jah, mitmed asjad võiks märksa paremini olla, aga täna ma tundsin üktäkki vabanemist ning suurt rahu, et nii palju ilusat on kõigele vaatamata veel ees.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 20, 2022 toll Uncategorized

 

selline pühapäev

tüdrukud kadusid täna tunniks ajaks Hermione tuppa. terve selle aja valitses ebatavaline vaikus, ainult mõned vaiksed hääled kostsid vahepeal. Pääsu kinnitab ühtelugu, kuidas ta oma Hermionet armastab. tõi talle Hiiust isegi kassikujulise magneti, kus on peal kirjas: kõige parem õde. tema igatseb ja ootab Hermionet kogu aeg.

minul on kahe päevaga pesukast tühi ning suure tugitooli täis voodipesu ja igasugu muid riideid triigitud. toad on korras. villased sokid parandasin ära. ilmselt võtan järgneva kahe päeva jooksul lõpuks ka õmblusmasina kasutusse ning õmblen selle kardina allääre ära.

ma muutun alati jube tegusaks ja produktiivseks, kui on olnud mõni suuremat ning inetut sorti tüli. mul on siis lõputult tegevust vaja, andke ainult ette.

 
9 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 17, 2022 toll Uncategorized

 

täna läks meil Giovanniga ikka suhe ja tüli täitsa käest ära. mille peale ta võttis, like usually, oma koti ning astus uksest välja. ma olin ikka sel hetkel kole vihane, sest ta kasutas lapse suhtes oma tahtmise saamiseks oma suurust ja üleolekut. see on koht, kus ma ei suuda ükskõikseks jääda. kui ta ukse enda järel kinni tõmbas, siis ütlesin Pääsule, et nii ei tohi mitte kunagi. valasime mõlemad paar pisarat, mille peale Päskin hakkas peagi rõõmsalt mängima ja mina hakkasin oma Luidja rannast toodud nagipalki liivapaberiga üle nühkima. ühel hetkel peitsin ta valgega üle.

tagantjärele, siis oli see muidugi kõige õigem lahendus. mõnda aega oli nagu raske, nagu kivi südamel, aga nüüd on juba päris rahulik ja chill. mis ei tähenda, et ei võiks tulla tagasilangusi.

igal juhul, tuli mul nüüd vaatamata kõigele kange tahtmine üles panna mõned meie möödunud päevade fotod. see väike Hiiumaa apms oli ikka tõeliselt ilus ja tore.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 16, 2022 toll Uncategorized