RSS

mina plaanin, aga elu sõidab pidevalt vahele

29 juuni

ma Malluka blogi eest pole maksnud, seega nägin täna ainult sellist postituse algust ja jäin seepeale mõtlema, et millest ikkagi aru saada, et millal seostada sellist asja enda juures ATHga ja millal mitte. see on mu jaoks kaua üks suur segadus olnud.

miks see teema mind üldse otsapidi huvitab, siis põhjusel, et Hermionel pandi samuti mõned aastad tagasi nimetet diagnoos. seepärast olen seda pisut siit ja sealt uurinud ja lugenud. ning kui juhtub ette jääma keegi, kel samuti sama diagnoositud, siis võimalusel ikka loen läbi ja kuulan. sooviga seejuures Hermione juures võimalikke ATH käitumismalle ehk paremini ära tunda ning teda mõista.

samas, mul on endal sama häda, võiksin vabalt oma auto teemal täpselt sama kirjutada. kuigi neid nn kohti on oluliselt enam. muuhulgas on mulle aga paar aastat tagasi tehtud psühhiaatri juures too sama uuring, mille Mallukaski läbis, ja minule öeldi, et mul on omavanuse inimese kohta keskmisest märkimisväärselt kõrgem keskendumisvõime. millest ma sain tegelikult ka ise testi vältel juba aru.
ja et kohe kindlasti pole mul ATH-d.

seega, kuidas nood ATH diagnoosiga inimesed ikka teavad nii kindlalt väita, et see on tingitud just ATHst?

hüpates siit nüüd otsapidi teise teemasse, siis täna on mul viimane puhkuse-eelne tööpäev ja kuna Pääsul on lasteaias juba eelmisest nädalast kollektiivpuhkus, siis täna oli Hermione päev teda hoida. see kuu on ta pidanud Pääsuga kodus olema veel ühe päeva kuu alguses. ülejäänud aja on ta olnud täielikult oma aja ja tegemiste peremees. minu enda arvates pole see tema ülemäärane lapsehoidmisega seotud ahistamine.

seda ma juba tean, et neil kordadel nad aina nagistavad ja nääklevad ning kisuvad, saan neil päevil Hermionelt mitmeid dramaatilisi kõnesid ja sõnumeid, et Pääsu ei kuula üldse sõna, ta on nii kohutav ning tema teda enam rohkem ei hoia.

täna tuli mulle näiteks messingeris järgmine foto kirjakesest, mille Pääsu oli talle ukse alt tuppa poetanud. too suhtlusviis on neil kahel üsna tavaline, aga sõnum ise oli täna pisut bravuurikas.

ilmselgelt tegin suure vea, kui selle peale naerunäo panin. põhjus selles, et esiteks tuli mulle kohe meelde eilne Maarja postitus. teiseks tundus mulle, et selline kirjake ei vääri just ülemäära tõsiselt võtmist ega reageeringut.

kolmandaks olen alati ka öelnud, et mida ma kaugelt ja telefoni teel teha saan. need tunnid ja mõned päevad peavad nad omavahel kuidagi hakkama saama.

selle peale sain järgmised sõnumid, et mis siin naljakat on, mina teda enam ei hoia ja kui sa ei kavatse käituda temaga nii nagu ma ütlen, siis saa ise temaga hakkama.

ma ei vastanud, aga ausalt öeldes see viimane sõnum ikka….kuidagi….halvas? …mu korraks. ses stiilis ja sõnastuses on midagi …hirmutavat. millest ma aru ei saa. mis on mulle … võõras?
ja veel midagi, millele ma mõelda ei taha.

minu jaoks on see koht, mida päris niisama jätta ei tohi. kuid ilmselt ei võta ma seda enne jutuks, kui homme, kui meil teraapiaaeg on. sest see läheb otsapidi niikuinii Pääsu on parem ja Pääsu on lemmiklaps patta.

tegelikult.

oli mul plaan kirjutada postitus, miks ma üldse neist ebameeldivatest/ebamugavatest teemadest kirjutan. see tiksub mul tegelikult juba kaua peas ja hingel.

ja nüüd mu eelnev kirjapandu haakus ning lisas taas kord õli tulle.

ma väga sooviks lähipäevil/lähinädalail selleni ühel hetkel siiski jõuda.

 
20 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 29, 2022 toll Uncategorized

 

20 responses to “mina plaanin, aga elu sõidab pidevalt vahele

  1. Indigoaalane

    juuni 29, 2022 at 2:07 p.l.

    Ma su lapsi ei tunne ja ajad on ka meeletult muutunud, aga kui ma mõtlen oma lapsepõlve peale, siis me õega kaklesime ikka nii, et,…Nüüd täiskasvanuna üllatusime mõlemad, et olime terve elu pidanud just teist ema lemmiklapseks. Armastused on lihtsalt erinevad.
    Toona keegi mingeid diagnoose ja teraapiaid muidugi ei teinud. Ja hiljem lugesin, et lapsed peavadki omavahel ise ära klattima, see õpetab probleemilahendusoskust. Meie oleme praegu väga lähedased.

    Aga sulle jaksu. Eks profid teavad loodetavasti, mida teevad, kuigi ekspressi, CB ja sinu juttude põhjal ma väga kindel kahjuks enam pole.
    Kõik läheb hästi eks.

     
    • kellakagu

      juuni 29, 2022 at 5:31 p.l.

      Ma ise arvan, et kui ollakse veel esimest korda abielus ja on ühised lapsed ja siis tekib ühel hetkel mingi suurem arusaamtus või probleem, millele kuidagi lahendust ei leita, siis ehk saab teraapia abil sellele kergemalt lahendust.
      Aga no kui elu on olnud nii kirju ja segane ja lahtiseid otsi on nii palju, arusaamatusi erinevate inimeste vahel, siis mul on tunne, et mul on endalgi raske järge pidada. Mis siis veel see vaene terapeut peab tegema.
      Pealegi, kogu oma elu koos tuhandete nüanssidega on ikka tohutult keeruline sõnadesse panna ja seletada, Mis kõik mida ja kes kõik keda on mõjutanud ja mõjutab. Mu arvates selleks, et lõpuni mõista ja tunnetada, peab ikka ise paljude asjade sees, lähedal ja kõrval olema.

       
      • exercicesdestyleennoiretivoire

        juuni 29, 2022 at 7:01 p.l.

        Just.
        Ja mida laps peab selles olukorras tegema, kui professionaalgi hädavaevu pihta saab.

         
  2. Liblikas

    juuni 29, 2022 at 2:14 p.l.

    Nägin su tüdrukuid ühel päeval koos poes, siis tundusid nad küll omavahel klappivat.
    Aga jah, oma kogemuste põhjal see vastastikune kaebamine ja kiunumine tundub küll lõputu teema. Samas ka meie omad suudavad vajadusel koostööd teha. Nad lihtsalt ei taha seda tunnistada.

     
  3. kellakagu

    juuni 29, 2022 at 2:55 p.l.

    See, et lapsed omavahel lõputult lasevad ja hiljem väga lähedased võivad olla, seda tean väga hästi. Ma näen seda ju pidevalt ka kõigi teiste õdede-vendade pealt. Pealegi, täpselt nii ongi, et kui midagi päriselt lahti, siis hoiavad kohe nii kokku, et vähe pole. Seega on neil omavahel tegelikult kõik okidoki.
    Mis mindtegelikult enam riivab, on Hermione selline stiil minuga et “kui sa nii ei tee, nagu ma ütlen, siis….”.Ja see, mis pidevalt mingite lausete otsa käib, et “no loomulikult, Pääsu on parem”. Ja “Pääsu on lemmiklaps”.

     
    • exercicesdestyleennoiretivoire

      juuni 29, 2022 at 5:44 p.l.

      Aga sa saad ju aru, et see on ta hirm?
      Ja et ta on ikka veel laps alles?

       
      • exercicesdestyleennoiretivoire

        juuni 29, 2022 at 5:48 p.l.

        Mulle samuti see käsutamise osa ühe oma lapse puhul lõikab luust ja lihast läbi, aga selle taga on ta mure, et ma olen liiga nõrk ja tema peab mind üleval hoidma ja ta ei suuda seda alati.

         
        • kellakagu

          juuni 29, 2022 at 6:23 p.l.

          Vaat need su kommid ongi praegu see koht, kus ma ikka mõtlen, et võid ju räökida ja kirjutada, aga tegelikult ei jõua veeranditki ära öelda.

          Mis nõrk olemisse puutub, siis räägin Hermionele alatasa, et minu pärast ei maksa kindlasti muretseda, ma saan hakkama.

          Pealegi, ma ei arva ka, et ma väga nõrk oleks, vat nii enesekindel olen:)

           
  4. exercicesdestyleennoiretivoire

    juuni 29, 2022 at 6:53 p.l.

    Ehk tuleb see sellest, et sa ei ole nii veenev, kui tahaksid olla?

     
    • exercicesdestyleennoiretivoire

      juuni 29, 2022 at 6:59 p.l.

      Vabandust, valesse kohta läks see vastus.
      Ja mina jagasin üksnes oma valusat hetke. Paralleel ei olnud mul mõtteski (et lastel sama hirm). Aga mõistan, et sa selle leidsid.
      Ma vanema õena ei võinud silma otsas ka kannatada seda, et pidin väiksemal silma peak hoidma.
      See “laps” oli minu jaoks totaalselt üle käte läinud ja üdini hellitatud 🙂
      (Oli ka muuseas, pani kõik oma pilli järgi tantsima oma linalaka tuka ja ripsmeplaksutustega. Mina vaatasin pealt ja kaotasin igasuguse usu oma vanemate pädevusse).

       
      • kellakagu

        juuni 29, 2022 at 7:06 p.l.

        “Totaalselt üle käte läinud ja üdini hellitatud” on ka väga laialivalguv mõiste. Ilmselt inimeseti väga erinevalt defineeritav.

         
        • exercicesdestyleennoiretivoire

          juuni 29, 2022 at 7:13 p.l.

          Ohjaa, ma olin ise väga vaikne ja aravõitu laps, aga mu noorem õde täpselt mu vastand. Ma ei saanud ta taltsutamisega kuidagi hakkama ja see väsitas ja ärritas mind. Aga kuna ta oli nii ilus ja oskas vajalikke nuppe vajutada, sai ta vanemate käest alati andeks. Ja see lihtsalt vii mult mõistuse 🙂 Vabandust ühtlasi, ma pean tõesti ise blogi pidama hakkama!

           
          • kellakagu

            juuni 29, 2022 at 7:20 p.l.

            Kuna mul on viis last kolme erineva mehega, kes (lapsed siis) on väga erinevad oma iseloomult ning välimuselt, kui ka erinevast soost, siis mul on selle lemmiklapse ja eelsitamise osas täitsa oma pikk teooria.

             
          • exercicesdestyleennoiretivoire

            juuni 29, 2022 at 7:25 p.l.

            Oi kindlasti.
            Igal oma.
            Muidu ju ei saakski.

             
          • mustkaaren

            juuni 29, 2022 at 7:45 p.l.

            Hea Kellakägu, ka 1 mehega saadud 5 last võivad samamoodi erinevad olla. Mul on 4 last, ja 3 nooremat, 1 isa omad, nagu siga, kägu ja rebane.
            Ilmselt oled Sa minust palju kannatlikum, aga mina laste nääklemise ja tyhjadest asjadest tylikiskumise peale raevun. Sest ma tean kyllalt peresid, kus omavatel tapelnud lapsed saavad suurtena
            hästi läbi, KUNA nõrgem annab järele. Kui nõrgem enda eest seista otsustab, saab hea läbisaamine hetkega läbi. Kuna mul on selle teemaga isiklikud seisud, ja terav õiglusejanu, siis eelistangi ennem plahvatada, kui lasta neil mingeid rollimänge mängida. Ja igasugu tööriistu laenavad (ja need vanema venna õigusega ära lõhkunud) mehevennad on meil seetõttu alati trepist alla lennanud.
            Jõudu ja kannatlikult Sulle, sest seda tööd jätkub veel aastateks!

             
          • kellakagu

            juuni 29, 2022 at 7:54 p.l.

            Kindel see, et ka ühe mehe lapsed on erinevad.

            Ja eks ma ka aeg-ajalt raevun. Ma nt ei kannata välja teragi pahatahtlikku kiuslikkust.

             
    • kellakagu

      juuni 29, 2022 at 7:00 p.l.

      Ma ei saa hetkel aru, kelle silmis? Siin? Või laste, Hermione silmis?

      Blogis, täitsa võimalik. Aga Hermione seisukohast, siis ma väga ei usu.

       
      • exercicesdestyleennoiretivoire

        juuni 29, 2022 at 7:04 p.l.

        Mul on hea meel, et Hermione sind sama pilguga ei vaata kui minu poeg mind.
        Et ta su tugevust ja vastupidavust usaldab.

         
  5. mustkaaren

    juuni 29, 2022 at 8:00 p.l.

    Ma olen enda omadele miljard korda seletanud, et väiksematele läheb alati rohkem tähelepanu, sest nad on väiksemad ja vajavad rohkem abi, aga lastel on endast väiksemate kohta lugematu hulk teooriaid. Kuna õnnetuste ja halvasti läinud kaklemiste juures poleks meil kuskilt abi kiiresti võtta, siis olen paaaalju vaeva näinud, et lapsed ei teeks yksteisele liiga. Ja mõne asja õpetamiseks kulub veel ja veel ja veel aega, sest nad kõik on isiksused ja tahavad ka privileege. (Noorim on autist, tema õpib kõike niigi kordades aeglasemalt, aga konflikti satub nii kiiresti ja intensiivselt, et pereliikmete elu ja tervise huvides on vaja tedagi kannatlik olema õpetada.) Ja mitte keegi ei arvesta, et lapsed ei kasva iseenesest kaaskodanikega arvestavateks suurteks inimesteks, laste kasvatamine oleks justkui tolmu võtmine paar korda nädalas mõned minutid 🙃 millele muul ajal ei kulu sekunditki!

     
    • exercicesdestyleennoiretivoire

      juuni 29, 2022 at 10:27 p.l.

      Täpselt.
      Selle viimase lausega veel eriti ei saakski rohkem nõus olla.
      Mul ei ole üldse jagelusteks kannatust, ja ma imetlen mitmekordseid emasid, kes sellega kõige kiuste hakkama saavad. Mis hinnaga, on teine jutt.

       

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: