käes

esimest suve on Pääsu nüüd ka nii suur, et ma saan lihtsalt öelda, Pääsu, ma lähen sauna.
istuda kiirustamata laval ja naistega jutustada. ning käia vahepeale meres ujumas.
väga veider ning esialgu veel mõneti harjumatu, aga ometi nii hea. nagu midagi väga suurt oleks tehtud.

kusjuures, ma endiselt ei mõista, mis fenomen selle meres ujumisega on, aga täpselt sel hetkel, mil end vette viskad, kaob õlgadelt koheselt pool eluraskust. ja ma pole ainuke, kes seda räägib.