RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuni 2022

ilmselt peaks selle postituse pealkiri kõlama kuidagi nii, et puhkuse alguse petlik vabadusetunne.

Pääsu sõi üks päev mu karusmarjajäätise ära. täna ostsin juba teadlikult kaks ja kui ma ühte neist sööma asusin, siis tuligi Hermione juba jutuga, et mis maitsega see on.

poes ütles iseteeninduskassa, et ma ei saa ostu eest tasuda, kuna limiit on ületatud. esimene hetk oli fuck, aga siis istusin leti ette põrandale maha, hingasin sisse ja välja, sisenesin panka ja tõstsin limiiti. tüütu muidugi oli, aga sellistel hetkedel ei jõua ma ikka ära tänada, mis riigis me elame.

täpselt samal ajal, kui ma seal istusin ja ühe jamaga tegelesin, helistas Giovanni. ja minu kõrval seisvale Hermionele helistas mu õde, kes ütles, et Pääsu oli nende juures põlve miski terava asja otsa korralikult puruks kukkunud.

miks sageli sellised asjad juhtuvad ühe minuti sees?

hommikul, kui üritasin unist Pääsut maast lahti lüüa, tuli mulle meelde taas kord Patti Smithi Pühendumus. õhuke vihik, aga üllatavalt palju oli. väga teistmoodi ja puudutas mitme koha pealt. ikka ja jälle tuleb siin ja seal olukordades meelde.

ühesõnaga, peale seda raamatut on nii, et iga kord, kui vaatan magavat Pääsut, siis tuleb mul meelde see tema lause: noored paistavad magades kaunid, vanad aga, nagu ma ise, surnud.

ma üks päev kohe päris pikalt mõtlesin, et kust see vanusepiir jookseb, kust kaunis muutub surnuks? ja kust alates me saame vanaks ning millisest hetkest jääme vanaks.

joonealuse märkusena, siis noor naine, kes raamatu tõlkis, on nüüd mu uus kolleeg ja istub minuga samas toas. ma ei suuda seda siiani hästi uskuda. uhke tunne on, kuigi ma ei saa täpselt aru, mille pärast.

eile hommikul oli mu lapsepõlvest pärist sõbranna teinud FB-s postituse, et müüb maha oma tammepuidust eestiaegse kirjutauslaua. ma otsustasin selle ikkagi ära osta.

edasi on organiseeritud nii, et Giovanni hangib käru, võtab peale Troonipärija, sõidavad sõbranna juurde, tõstavad laua troopilises kuumuses kärule, toovad selle siia ja tassivad üles.

ma olen alati öelnud, et ülekannet teha on (koos)elus see kõige lihtsam. kui muidugi raha on.
tõeline hoolimine peitub hoopis muus.

6 väikest õlupudelit ostsin ka. puhkuse alguse puhul. sellepärast ka, et see on mu lemmik, mida igast poest ei saa/leia.

hetkel kõik. nüüd on mu tänase päeva ülesanne veel ära otsustada, kas sõidan veel täna õhtul Suvekuningriiki. või siis homme hommikul.
sellistel paksudel päevadel ei tasugi endale suuremaid ülesandeid püstitada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 30, 2022 toll Uncategorized

 

mina plaanin, aga elu sõidab pidevalt vahele

ma Malluka blogi eest pole maksnud, seega nägin täna ainult sellist postituse algust ja jäin seepeale mõtlema, et millest ikkagi aru saada, et millal seostada sellist asja enda juures ATHga ja millal mitte. see on mu jaoks kaua üks suur segadus olnud.

miks see teema mind üldse otsapidi huvitab, siis põhjusel, et Hermionel pandi samuti mõned aastad tagasi nimetet diagnoos. seepärast olen seda pisut siit ja sealt uurinud ja lugenud. ning kui juhtub ette jääma keegi, kel samuti sama diagnoositud, siis võimalusel ikka loen läbi ja kuulan. sooviga seejuures Hermione juures võimalikke ATH käitumismalle ehk paremini ära tunda ning teda mõista.

samas, mul on endal sama häda, võiksin vabalt oma auto teemal täpselt sama kirjutada. kuigi neid nn kohti on oluliselt enam. muuhulgas on mulle aga paar aastat tagasi tehtud psühhiaatri juures too sama uuring, mille Mallukaski läbis, ja minule öeldi, et mul on omavanuse inimese kohta keskmisest märkimisväärselt kõrgem keskendumisvõime. millest ma sain tegelikult ka ise testi vältel juba aru.
ja et kohe kindlasti pole mul ATH-d.

seega, kuidas nood ATH diagnoosiga inimesed ikka teavad nii kindlalt väita, et see on tingitud just ATHst?

hüpates siit nüüd otsapidi teise teemasse, siis täna on mul viimane puhkuse-eelne tööpäev ja kuna Pääsul on lasteaias juba eelmisest nädalast kollektiivpuhkus, siis täna oli Hermione päev teda hoida. see kuu on ta pidanud Pääsuga kodus olema veel ühe päeva kuu alguses. ülejäänud aja on ta olnud täielikult oma aja ja tegemiste peremees. minu enda arvates pole see tema ülemäärane lapsehoidmisega seotud ahistamine.

seda ma juba tean, et neil kordadel nad aina nagistavad ja nääklevad ning kisuvad, saan neil päevil Hermionelt mitmeid dramaatilisi kõnesid ja sõnumeid, et Pääsu ei kuula üldse sõna, ta on nii kohutav ning tema teda enam rohkem ei hoia.

täna tuli mulle näiteks messingeris järgmine foto kirjakesest, mille Pääsu oli talle ukse alt tuppa poetanud. too suhtlusviis on neil kahel üsna tavaline, aga sõnum ise oli täna pisut bravuurikas.

ilmselgelt tegin suure vea, kui selle peale naerunäo panin. põhjus selles, et esiteks tuli mulle kohe meelde eilne Maarja postitus. teiseks tundus mulle, et selline kirjake ei vääri just ülemäära tõsiselt võtmist ega reageeringut.

kolmandaks olen alati ka öelnud, et mida ma kaugelt ja telefoni teel teha saan. need tunnid ja mõned päevad peavad nad omavahel kuidagi hakkama saama.

selle peale sain järgmised sõnumid, et mis siin naljakat on, mina teda enam ei hoia ja kui sa ei kavatse käituda temaga nii nagu ma ütlen, siis saa ise temaga hakkama.

ma ei vastanud, aga ausalt öeldes see viimane sõnum ikka….kuidagi….halvas? …mu korraks. ses stiilis ja sõnastuses on midagi …hirmutavat. millest ma aru ei saa. mis on mulle … võõras?
ja veel midagi, millele ma mõelda ei taha.

minu jaoks on see koht, mida päris niisama jätta ei tohi. kuid ilmselt ei võta ma seda enne jutuks, kui homme, kui meil teraapiaaeg on. sest see läheb otsapidi niikuinii Pääsu on parem ja Pääsu on lemmiklaps patta.

tegelikult.

oli mul plaan kirjutada postitus, miks ma üldse neist ebameeldivatest/ebamugavatest teemadest kirjutan. see tiksub mul tegelikult juba kaua peas ja hingel.

ja nüüd mu eelnev kirjapandu haakus ning lisas taas kord õli tulle.

ma väga sooviks lähipäevil/lähinädalail selleni ühel hetkel siiski jõuda.

 
20 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 29, 2022 toll Uncategorized

 

ametlik teadaanne

Epp kirjutas mulle öösel kommentaari gmailile sest ei saa millegipärast enam Google kontolt mu blogis kommenteerida. miskeid sarnaseid vihjeid ning märkusi olen juba mingit aega siit ja sealt saanud. hingasin sisse ning üritasin siis täna oma settings´i all ringi vaadata. esiteks leidsin kommentaride alt mustkaarna ja suvehiidlase kommentaarid, mis olid spämmi läinud. tegin need avalikuks. seejärel vedasin kolm nuppu vasakult paremale. ega ma kindel pole, et probleem sellega lahendatud sai, aga ma salamisi loodan, et äkki lihtsalt vedas ja see toimib. võite edaspidi proovida, kui tuleb tahtmine sõna sekka öelda. ja kui endiselt ei saa, siis mulle sellest kuskil mujal kanalis teada anda. ma ei saa lubada ega tea veel, mis ma siis tegema hakkan, aga võib juhtuda, et võtan siis ehk veits tõsisemalt ette.
kuigi sügaval sisimas viitsin kõikvõimlike tehniliste probleemide ja masinatega tegeleda täpselt nii palju, et panen silmad kinni ning loodan, et kui silmad uuesti avan, on kõik jamad iseenesest lahenenud.

 
11 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 28, 2022 toll Uncategorized

 

viimased puhkuse-eelsed kontoripäevad

täna õhtuse bussisõidu ajal leidis aset mu esimene ühistranspordi alane väljakutse. veidi eespool istus pomps, kes haises. tagapingil istusid noored anarhistid, kes pidevalt suudlesid ning teineteise kõrvu hammustasid.
kuigi ma istusin enamuse sõidu ebaviisakalt õhuke riidest jakk nina ees, siis bussist väljudes oli see hais mul veel pool koduteed ninas. päris räige. mina ei saa aru, kuidas osa inimesi seisis ja istus tal suht-koht kõrval ega teinud teist nägugi. kas lõhnatundlikkus saab siis olla nii erinev?

helgema poole pealt, siis tänane tööpäev läks korda. ma olen rahul. sai enne peatselt algavat puhkust veel nii mõnedki lahtised otsad korda aetud ning kokku sõlmitud. nii saab rahulikum puhata.

teise ringi poest jalutasin samuti läbi. ostsin endale laste osakonnast õlad paljad pluusi. kahtlesin tükk aega, kas mul ikka sobib enam sellisega käia, aga kodus Hermione kiitis igati heaks. suvised traadipusa kõrvarõnga-südamed ostsin samuti. kunagi mul olid ühed teised traadipusad, millel oli lugu ja mida ma väga armastasin, aga Hermione isa rebis need mult ühe tüli käigus kõrvast ning vajutas ühe neist lömmi. praegused südamed ei asenda kindlasti eelmisi, aga ma järsku tundsin, et suudan ja tahan ja vajan nüüd uued asemele osta.
tervelt 2.50 eurtsi läks kokku.

 
9 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 27, 2022 toll Uncategorized

 

jõudsime pühapäeva

eile oli suur ujumise päev. hommikut alustasin ujumisega. päeva peale käisin end veel sadamas mitu korda kastmas. sest nii palav oli. Pääsu käis mõned korrad kaasas. ja Hermione. ja siis viidi lapsed, paadiga, keset merd suure kivi peale ujuma. seda kõige suuremat seekord üles ei leidnudki, aga ühe pisut väiksema ja lapiku küll, mis sobis ka hästi. see oli muidugi veel ekstra meeleolukas ning mõnus ettevõtmine. ah, kuidas see lastele alati rõõmu teeb. ja õhtul saunast käisin ka.

Hermionega läksime eile õhtul lõpuks päris tülli. ta hakkas ikka igasugu asju ütlema. ma päris kaua võtsin mõistusega, aga siis väsisin ära. mu arust ta läks ikka ühel hetkel tõsiselt liiale. siis ta ütles, et ma peaksin blogisse ka kirjutama, kui paha ma tegelikult olen. ma peaksin ütlema, et Pääsu on minu arvates parem laps. minu lemmik laps. tal on vaja seda kuulda.
ma alati ütlen talle, et see pole tõsi. Pääsuga on lihtsalt kergem ja lihtsam. ta ei võta mult sedavõrd aega ja energiat. temaga on muretu. siiani. kes teab, kuidas kõik edasi kulgeb. ja siis võib jääda selline mulje.

kui nad nüüd tõusevad, hakkame kohe linna poole kimama. asjad on pakitud. Giovanni seljakott samuti. selline ta sai lõpuks. kõigest 1/8 sellest ilmelisest rikka inimese kotist.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 26, 2022 toll Uncategorized

 

läks suveks

esimene tõeliselt palav-lämbe suvehommik!

alustasin seda täna traditiooniliselt ujumise ja sellejärgse tummise kohviga. see järjekindel tatt ei taha ikka veel kaduda, aga vähemalt üldine enesetunne oli täna ärgates märgatavalt parem ja iseendam. hoian hinge kinni.

Hermione hakkas juba pool päeva peale siia saabumist korrutama, et millal me koju lähme, millal me koju lähme. See on nagu teada-tuttav lugu, aga samas alati tüütu. pühapäeval on Giovanni sünna, selleks päevaks sai kokku lepitud, et lähme linna. korra mõtlesin kõvasti, et ehk oleks kergem sõita täna hilja õhtul mitte pühapäeva hommikul. nüüd Hermione laseb juba eile lõunast, et huh, homme saame koju. Pääsu muidugi ei taha sellest kuuldagi ja aina kaupleb, et sõidame homme hommikul.

karauul, ma ütlen.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 25, 2022 toll Uncategorized

 

käes

esimest suve on Pääsu nüüd ka nii suur, et ma saan lihtsalt öelda, Pääsu, ma lähen sauna.
istuda kiirustamata laval ja naistega jutustada. ning käia vahepeale meres ujumas.
väga veider ning esialgu veel mõneti harjumatu, aga ometi nii hea. nagu midagi väga suurt oleks tehtud.

kusjuures, ma endiselt ei mõista, mis fenomen selle meres ujumisega on, aga täpselt sel hetkel, mil end vette viskad, kaob õlgadelt koheselt pool eluraskust. ja ma pole ainuke, kes seda räägib.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 24, 2022 toll Uncategorized

 

Meie väikeste sugulaste Bullerby

* korjasin vaasi uued lilled. selle aasta ja hooaja kolmandad. mis on huvi ja hasart, kuidas suvi muutub.
* praen aina toorelt praetud kartuleid ja täna tegin kartulisalatit. mis on argipäev segatud pidupäevaga.
* küpsetasin õhtuks ühisele jaanilauale rabarberi-martsipanikoogi. mis on andmine.

* ei suutnud vastu pidada ja läksin täna ikkagi saunast korra merre. mis oli ühtaegu jumalik ja teisipidi homne küsimärk.
* mõned pääsukesed on juurde tulnud. mis on turvaline ja armas.
* nägu on tänasest päevast ja päikesest pisut punane. mis on (kuniks) elu.
* lastel on suur Bullerby. mis on vabadus. neile ja meile.
* Hermione jõudis ka täna ikkagi Suvekuningriiki kohale. mis on väga tore.

Teist samapalju, ehk esimene rida, on veel täies ilus ja rivistuses puudu.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 23, 2022 toll Uncategorized

 

– – –

Paar nädalat tagasi, kui ma Päskini ja ta sõbrannaga siin Suvekuningriigis käisin, jäin korralikku pouslakki. Viskasin aga iga viie tunni tagant tabelti sisse ja toimetasin hambad ristis omi toimetusi. Ei lubanud endal lihtsalt mõelda, kui halb oli olla. Kui tavaliselt laagerdub selline jama seitsme, hiljemalt kümne päeva jooksul, siis seekord olen siiani suuresti ainult tahtejõuga elanud. Jube sitt olemine ja ära sugugi ei klaari. Hommikul tundsin end törts tugevamalt kui eelneval üheksal päeval ning otsustasin siiski Pääsuga juba täna kohale sõita.

Loodame, et homme pole taas hullemaks keeranud, ma päris kardan juba neid uusi hommikuid ja päevi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 22, 2022 toll Uncategorized

 

Hommikud

Eile hommikul tabasin end taas mõttelt, et kas on võimalik, et isegi kui teise inimesega on …. natuke keeruline, siis tema füüsiline keha ikkagi sobib sulle? Ma tean, et olen olnud viimase aja suhteliselt endasse tõmbunud, eemal, kaugel ja ära. Aga isegi siis võtan Giovanni kõrval olles täpselt selle õige kuju. Tema vastas on alati ja iseenesest kuidagi loomulik, tuttav ja mugav olla. Ma sageli küsin endalt, et kas see saab võimalik olla.

Inimeste harjumused on hakanud vist tõesti juba nende loetud kuude jooksul tasapisi muutuma. Näiteks rongijaamas on parkimiskohta varasemast märksa keerulisem leida. Igasugust seltskonda käib läbi, aga päris märkimisväärselt on sõitjate hulka ilmunud ka triigitud-viigitud kontoriinimesi. Ma otsin näiteks Giovannile praegu sünnipäevaks õla- või seljakotti. Ja kuna ma nagu pole täpselt aru saanud, millist ma tahaks, siis ses osas on nüüd hea, et on mul piisavalt tühja aega mehi ühistranspordis koti pilguga kottida ning seda, mille võiks omaks ku(u)lutada, sealt välja raalida.

Tammsaare pargist läbi jautades nentisin, et kevad on täies jõus. Ei kõlaks vist kõige netimalt, kui öelda, et kevad on kiimas aastaaeg, aga võib-olla sobiks teda nimetada siis …. sireeniks?

Kevade väljanägemine ja lõhn on nii kütkestav, värske, lopsakas, kutsuv, hullutav ning nektarit täis. Isegi riivatult väljakutsuv. Pilvealune ilm toob mu arust kogu kompoti veel nähtavamalt esile ja lõhnad lausa uimastavad. Erksus ja palavus üksnes tapavad joovastust.

Aga jube väsitav on ta samuti.

Leidsin endale uued riidest valged tennised. Ise olen nendega üüber rahul. Trammi istmed tekitasid mus samuti täna hommikul nostalgiat. Nagu vanal heal ajal rongis. Ilusad mu arust ja mõnusalt avar oli.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 20, 2022 toll Uncategorized