RSS

Keegi küsis mult täna, mida minu lapsed vaheajal teevad

28 veebr.

Ühtepidi olen kogu aeg mõelnud, et kõige haavatavam olengi just laste tõttu. Kui ma üldse midagi kardan, siis ainult nende pärast. Ma kardan, et nad vaatavad mulle otsa ja ma ei suuda neid kaitsta. Äkki mul ei jätku jõudu ning tahet. Närve. Võimalust. Rahu. Mida veel?
Ma mõtlen, et kui lihtne oleks keerulistel olukordades üksi, ainult enda pärast muretseda. Mis mure see üldse oleks. Puhas muretus.

Teisest küljest hoiavad lapsed rakkes. Tahad või ei taha, aga nad ei anna sulle lihtsalt mahti liiga palju mõelda. Tahavad iga päev süüa, jäävad vaheldumisi haigeks, vajavad kantseldamist ning ära kuulamist, puhast pesu, Voodisse kupatamist.Nad ajavad tube sassi, jonnivad, itsitavad, tusatsevad, pirtsutavad, naeravad, nutavad, kukuvad, kaklevad omavahel, rabelevad, sahmivad, jooksevad ja hüppavad.
No ja loomulikult nende lõputud küsimused ning jutud.

Mul on praegu kohe päris hea meel, et mul pole aega neid erinevaid kanaleid ja saite pidevalt läbi kammida ja jälgida.

Pääsu on veel ikka nii palju läbi ja löss, et mu süda ei luba teda veel aeda viia. Hermione selle üle muidugi ei rõõmusta, eks ta teeb nägusid, aga aitab mind lõpuks ikka ääri-veeri välja.

Tavaline elu ning peavalu. Praegu maailmas toimuva taustal puhas super luks.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; veebruar 28, 2022 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: