RSS

Preili vaprake

23 jaan.

Ma vaatan kõrvalt oma pisikest tüdrukut, kes surub oma kaisuloomad tugevasti vastu rindu ega tee piuksugi, kui tal pulk kordamööda ühte ja siis teise ninasõõrmesse topitakse. Palju ei puudu, et ma tahaks nutma hakata, ta on nii vaprake.

Ma kiidan teda hiljem koju sõites ning ütlen talle, et ma olen tema üle nii-väga uhke.

Ja oma sisimas, kuskil sügaval-sügaval südames tunnen lohutamatut kurbust, et Giovanni ei oska seda hinnata, et ta seda ei näe. Miks ja kuidas ometi valib juba nii palju vana mees sellises olukorras lapsest eemal olla, kui iseendal kolm süsti tehtud. MIlleks siis need süstid, selleks, et tööl käia?

Ema ütles mulle, sest sina oled ema. Mina jällegi ei suuda uskuda, et see tuleneb soost. Ma tean, et nii mõeldes teeks kohe päris kindlasti paljudele meestele ja isadele liiga.

Ja nii palju kui ma sellele ka ei mõtleks, siis ei leia ma eemalolekule ikkagi paremat põhjendust, et me pärineme kõik omaendi kodunt ja lapsepõlvest.
Ainult et, pelgalt see teadmine suurt lohutust küll ei too. Teda ikka pole. Ja laps on laps vaid korra elus.

Õnnepalul on õigus, kui ta ütleb, et see kriis on olnud suur Ilmutaja – toonud välja kõiksugu nõrkuseid ja hädasid, mida siiani polnud näha, midagi olemuslikku.
Tõsi, tema sel kohal räägib küll Covidist, aga see on ju suures plaanis kõikide kriiside olemus.

Ma olen lihtsalt kurb. Nii väga kurb.

 
7 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 23, 2022 toll Uncategorized

 

7 responses to “Preili vaprake

  1. Indigoaalane

    jaanuar 23, 2022 at 4:15 p.l.

    Minu meelest ongi kõige hullem vaadata pealt kellegi teise kannatusi.. tee lapsele minu poolt ka pai. Loodetavasti jääb see viimaseks korraks… ❤️ ❤️

    Ps. Kas sa muidu õnnemängudes oled kätt proovinud. Tundub, et sul võiks õnne olla ( igaks juhuks vabandust, kui olin ebaviisakas )

     
  2. kellakagu

    jaanuar 23, 2022 at 4:42 p.l.

    Päris ausalt, siis ma olen nii juhm, et ma isegi ei saa aru, kus see koht on, kus sa võisid olla ebaviisakas.
    Aga…ma paan siinkohal tunnistama (ehk kui ma aru ei saa, siis vastan tõsiselt, eks), et mul on teglikult elus päris hästi läinud ja elu on mind tegelikult suures plaanis minu arust vägagi hoidnud. Ma olen viimastel aastatel küll ja veel tänulikult mõelnud, kus mul kõik väga hästi on läinud.

    Või mõtled sa Tinderit:)?

     
    • Indigoaalane

      jaanuar 23, 2022 at 9:47 p.l.

      Oh, ei saa ikka mõistu 😃 juba vanad eestlased teadsid, et kel ei vea armastuses, sel veab õnnemängus. Niiet loterii pileteid ostma ja börsile kauplema 😄

       
  3. Blogistaja

    jaanuar 26, 2022 at 4:21 p.l.

    Ta tundub nii pisike, et on kindlasti selles vanuses, et saaks testi teha ka lihtsalt kuristades ja sülitades 🙂 Ainult enne proovi võtmist tuleb siis olla tund aega söömata-joomata. Mul kuueaastane kodus, talle tehtud mõned korrad ninast pulgaga testi ja kahel korral nüüd kuristades. Kuristaks ise ka, kui nad vaid täiskasvanutel sedasi proovi võtaks.
    Rahulikku paranemist!

     
    • kellakagu

      jaanuar 26, 2022 at 4:27 p.l.

      Olgem ausad, ma olen selline karm ema, et ma ei viitsi sellistes kohtades mängida ja nunnutada, kui vaja teha, siis vaja, olgu pulgad. Aga hindan seejuures siiski plika vaprust ja sitkust see ilma kisata välja kannatada.

      Endal seda enam. Never ei tahaks kuristada:) Arvestades seda, kui palju ja miljon korda jubedamaid protseduure ma olen elus üle elanud, siis need pulgad on minu jaoks lihtsalt nali.

       
      • Blogistaja

        jaanuar 26, 2022 at 4:41 p.l.

        Mul kunagi kohaliku tuimestusega lausa kahel korral adenoide eemaldatud. Laps olin. Siiani on eredalt meeles. Ja see tohutu ebaõigluse tunne. Kui sulle öeldakse kõige selle ebanormaalselt metsiku valu juures veel: Ära nuta! See oli nii uskumatu. Hoiti jõuga kinni, aeti tangid kurku ja tehti silme-eest mustaks võtvat valu. Mis mõttes – Ära nuta?!
        Koroona pulgad ninas on selle kõrval muidugi nali, aga ikkagi 🙂 Iga kell kuristaks. Kui tulemus ei sõltu meetodist mitte kuidagi, siis alati valiksin meeldivama viisi lahenduseni jõudmiseks.

         
        • kellakagu

          jaanuar 26, 2022 at 4:57 p.l.

          Mul lõigati 5-aastselt kohaliku tuimestusega mandlid. Ma olin ka vapper, ei teinud piuksugi. Midagi meeldivat ilmselt polnud, aga miskit traumat ka nagu pole jäänud.
          Aga neid pikki kääre mäletan küll. Ja ma mäletan, et mandleid näidati, kui käes.
          Mina mäletan, et ma põdesin seda, et siis ei tohtinud vanemad lapse juures olla. See oli minu jaoks nagu märksa hullem, kui see opp.

           

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: