RSS

Eellugu Toorelt Praetud Kartulitele. ehk TPK, nagu me neid nüüd kodus kutsume.

16 jaan.

Kuna mul pole nii palju oskust ja närvi ega paljuski ka vajalikku rahu ning aega, et pikka koospüsivat postitust kokku panna, siis ma mõtlesin, et teen selle tükkideks.

Ehk siis eelmsie aasta lõpus jäin Indigoaalasele võlgu retsepti hästi tehtud toorelt praetud kartulitest:)

Kas teate miks ma pole peamiselt kunagi woltinud? Ilmselt on põhjus kaugeltki proosalisem, kui te oskate arvata.
Sest mu pereeelarves on päeva toidu peale ette nähtud 12 eur. Ja mul on kahtlus, et see 12 eur koos kohaletoomisega oleks ehk midagi nii paljukest, et sellest saaksin nibin-nabin pooleks päevaks kõhutäidet ehk ainult mina.

Muide, naljakas on see, et viimases Maalhes kirjutas umbes samal teemal ka Argo Ideon. Ma mõtlen siis teemal, kuidas 10 eur päevas söönuks saada. Aga see koht oli nüüd küll puhtalt möödaminnes tähelepanek ja laialivalgumine.

Ja kui juba uitama läks, siis kas teist kellelgi oli mahti iluuisutamist vaadata? See, kuhu naised oma sõidu tehnilise poole pealt on aastatega välja arenenud, on ikka totaalselt ulme.
Kui ilus ja nauditav.

Ehk siit nüüd siis edasi, õigemini tagasi, rööbastele, siis see toidu ja eelarve jutt oli järgneva samateemalise postituse eellugu. Ma ei saa järge lubada ei homme (sest homme õhtu on mul teater. Ja Giovanni sõidab loomulikult just siis viieks päevaks Soome tööle. Mis tähendab mulle taas eelnevat kiirustamist ja argipäevast sebimist. Murphy ikka ei puhka) ega ka ülehomme (sest siis võin veel vabalt olla teatri järelmõjude küüsis). Aga loodetavasti millalgi.

Muide, neil nädalavahetustel, kui Hermione on vanaema juures, siis me sööme siin sageli punast kala. Kuna Hermione ei võta seda suu sissegi, aga Pääsu sööb, siis kasutab lihtsalt juhust. Aga kas teate, et selle kõrvale on ülimaitsev kõrvale teha praetud sibulat šaminjonidega? Seda muidugi ei söö enam Pääsu ka, aga meile Giovanniga maitseb hästi.

Rääkides sest Mae laenatud idiootsest raamatust, siis loodetavasti ei saanud nüüd keegi valesti aru, et see raamat oleks kuidagi nõme. Idiootne on too ainult sellepärast, et nii kiiresti käest libiseb.
Või siis tsiteerides Evelin Ilvest, kes sellesse konteksti pisuke nii raamatu sisu (teda on seal õige mitmel puhul mainitud) kui ka kiirustamise koha pealt sobib: kõik, mis käib inimesest kiiresti läbi, ei tee inimesele tegelikult head.

Mitte midagi uut ja lausa põhjapanevat minu jaoks teemas muidugi polnud, aga mõnus ja küllaltki asjalik ning läbimõeldult kokku pandud lugemine sellele vaatamata. Ja mõned täitsa terased ja uudsed märkamised, mõtted ning ütlemised leiduvad seal siiski ka mulle.

Üks mänguline küsimus pühapäevaks teile ka. Kusjuures, ütlen ka kohe, et ma ei hakka siinkohal igaks juhuks kirja panema sellele eelnevat paari lõiku, mis võiks te vastust muidu ehk mõjutama hakata.
Aga kui keegi, kes on äsja lahku läinud, avab teile ühel hetkel oma südant ning teie olete puhtalt kuulaja/lohutaja rolllis. Ja siis ta ütleb teile muuhulgas järgneva lause: Ma ei taha, et ta isegi mu matustele tuleks. Mitte et ta muidugi tõesti surema hakkaks.
Mis te siis vastaksite?

Giovannilt küsisin ka:)
Palju küsimusi, kas pole.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 16, 2022 toll Uncategorized

 

5 responses to “Eellugu Toorelt Praetud Kartulitele. ehk TPK, nagu me neid nüüd kodus kutsume.

  1. Mae Lender

    jaanuar 16, 2022 at 9:38 p.l.

    Olles siin viimase poolaasta jooksul ühe, teise ja kolmanda nurga alt neid asju tundnud ja näinud, siis see matuste kohta repliik on ikka tiba liiga karm…

     
    • kellakagu

      jaanuar 17, 2022 at 11:39 e.l.

      Sa mõtled selle all nüüd täpsemalt mida?
      Et nii karmilt tavaliselt ei mõelda?

      Ma olen küll mõelnud, täpselt nii:)
      Kusjuures, pole ikka veel meelt muutnud. Ka aastaid hiljem.
      Seega, palun arvestada:)

       
  2. _kaur_

    jaanuar 16, 2022 at 11:05 p.l.

    “Proovin teha kõik mis saan, et ta teada ei saaks.”

    Ehkki sel hetkel võib vist öelda ükskõik mida, millest sõbral parem hakkab?

     
    • exercicesdestyleennoiretivoire

      jaanuar 18, 2022 at 2:05 p.l.

      Sekundeerin.

      Aga matustele poleks teatud kodanikud ka oodatud, üsna kindlasti 😉

       
  3. lendav

    jaanuar 18, 2022 at 4:26 p.l.

    Mis ma ütleks? Kui ma sõpra hoolega kuulanud olen, siis ma ju enam-vähem tean, mida ta tunneb ja mõtleb. Ja ma ütleksingi tõenäoliselt, et ma saan temast aru.

    Ise mõtlen praegu, et on inimesi, keda ma ei taha oma ellu. Olgu kusagil kaugemal, nii et ma ei näe ega kuule neid (sh. laste isa). Ma oleks väga häiritud, kui laste isa peaks kuidagi juhtuma mu praegusesse elukohta. Aga peale surma olen ma ju surnud. Matused on rohkem mahajääjatele, las nemad siis korraldavad nii, et nende hing rahule jääb. Ja kui nad peavad vajalikuks kutsuda ärasaatmisele inimesi, keda ma praegu elus näha ei taha, siis pole see enam minu asi, sest ma olen juba läinud.

     

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: