RSS

Millega Eestimaa inimesed tegelevad. Punkt või küsimärk, ma ei teagi.

21 dets.

Rääkisin hommikul veel hämaras kontori köögis laua taga istudes, et vaatasin eile Plekktrummi, kus saatekülaliseks oli Anu Raud. Mitte keegi peale minu polnud saadet vaadanud. Ma hakkasin seepeale mõtlema, et mida inimesed sel ajal õhtul teevad, kui saates on Anu Raud ja nad ei vaata?
Ma tean juba nädalavahetusest saadik, et sel ajal ma ei tee kindlasti kohe mitte midagi muud.

Praegu lasin silmadega üle, milliseid märksõnu Eestimaa inimesed sel aastal Google´ist enim on otsinud. 10ne kõige otsituma inimese hulgas oli üks hukkunu, üks tapetud, üks surnud ja üks poolsurnud ehk nibin-nabin eluga pääsenud inimene.

Grete Lõbu troonis kahe kategooria esikolmikus: kõige otsitud inimene 2021 ning kolmas Eesti üldse kõige otsitum märksõna.
Muuhulgas, siis mina olen temale sel aastal samuti oma panuse andnud.

Siis oli veel juttu ilulõikustest. Ma rääkisin sel kohal kaasa, et ostsin endale paar nädalat tagasi uue raamatu AEG, Teekond nimega naine. Küll see on ikka ilus raamat!, ohkasin südametäiega. Ja et mõnel pole neid lõikusi kohe nagu teps mitte vajagi, sest vananevad nii kuramuse ilusti, kohe kadedaks teeb. No ja siis selle peale arutati, et mida ilusaks vananemiseks vaja on. Ning üsna paar inimest ütles ka, et on samuti mõelnud iseendile see raamat jõuludeks kinkida.

Ehk pisuke ma Eestimaa inimestega siiski haagin.

Ja siis poole ööni vaatasin Plekktrummile otsa TV3st põnevikku, Lumememm. Päris omamoodi ja põnev oli. Aga pole vist ka ime, kui tegijaskond on nii kirju: Suurbritannia | USA | Hiina | Rootsi | Jaapan.
Kuskil poole pealt hakaksin aimama, kes see koletis võiks olla. Oligi.

Öelge palun, et keegi vaatas veel:)

 
25 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 21, 2021 toll Uncategorized

 

25 responses to “Millega Eestimaa inimesed tegelevad. Punkt või küsimärk, ma ei teagi.

  1. Mae Lender

    detsember 21, 2021 at 1:23 p.l.

    Lumememme? Ei, ei vaadanud 🙂 Plekktrummi vaatan küll, aga samamoodi nagu kõiki teisi saateid – kordusest, mingile endale sobival ajal ja meeleolus.
    Minu õhtuseid tegemisi pole raske aimata 🙂 Lehtede krabinal või klahvide sahisedes mu õhtud kulgevad 🙂 Tõsi, teler töötab ka kuskil läheduses kellegi teise hüvanguks, seega üks kõrv kuuleb küll, mis seal on, aga mul on päris hästi arenenud väljalülitamise võime, nii et ma elavnen vaid kindlate märksõnade peale.

     
  2. paulalaura111

    detsember 21, 2021 at 1:43 p.l.

    Muidugi vaatasin. Otse, kuidas siis teisiti.
    Kusjuures see oli üks väheseid kordi, kus saatejuht külalisele alla jäi. Anu Rauaga oleks andnud sisukamat vestlust pidada. Vähemalt nii mulle tundus

     
  3. ylle v

    detsember 21, 2021 at 2:03 p.l.

    Naised rindejoonel

     
  4. kellakagu

    detsember 21, 2021 at 2:32 p.l.

    Mulle jälle tundub, et see saate aeg jääb alati lühikeseks. Et saatejuht omad küsimused laseb nagu apeteegi reklaamid, hästi kiiresti, et selle võrra saatekülalisele aega juurde võita.

    Aga eks Anu Rauaga ehk ole ka keeruline. Ei tea, kust ostast kinni hakata, ta on selline – naine nagu orkester. Kõike ei jõua ja mis see siis olulisem on. Lisaks kogu see Raudade “kiht” veel ta ümber.

     
  5. Katarina von B

    detsember 21, 2021 at 3:21 p.l.

    “Lumememme” käisin kinos vaatamas, siis kui ta tuli. Uuesti ei ole huvi olnud vaadata. Ma üldse vaatan televiisorit vähe, õieti vaatan palju, aga vaatan Netflixi. Ma ei mäletagi, millal midagi telekavast vaatasin. Kuid pole vaadanud.

     
  6. kellakagu

    detsember 21, 2021 at 4:14 p.l.

    No vat, Lumememm on siis kinos käinud. Ilmselt on see taas kord langenud auku, kus mul mõni lastest väike oli ja kus ma ei tea mõneks ajaks maast ega ilmast

     
  7. nodsu

    detsember 21, 2021 at 4:53 p.l.

    Ma vaatan kõike endale sobival ajal järelevaatamisest, v.a jalgpalli EM ja MM ning presidendi vastuvõtt.

     
  8. kellakagu

    detsember 21, 2021 at 5:01 p.l.

    Ja, järelvaatamine ei käi minu elukorraldusega ühte jalga. Mul seda paremat/sobivamat aega lihtsalt ei tule. Võib-olla, kui elu annab, saan kunagi veel sellist super-luks elu ka proovida. Aga seniks, mis antake, tuleb KOHE ära võtta, muidu võib sellest ka ilma jääda:)

     
  9. Nell

    detsember 21, 2021 at 5:39 p.l.

    Plakktrummi vaatan kordusest endale sobivamal kellaajal. Kell 21 jutustan lapsukese voodiveerel natuke päevasündmustest ja siis ise magama ära. Heade saadete järelvaatamiseks on mul reede pärastlõunad ja laupäeva hommikupoolikud.

     
  10. kellakagu

    detsember 21, 2021 at 5:55 p.l.

    Nell, ma just mõtlesin su peale pool tunnikest tagasi.
    Tervitustega,

     
  11. ritsik

    detsember 21, 2021 at 7:20 p.l.

    Hmm, mina koostasin teises toas seal ajal vist arvutis akadeemilise puhkuse avaldust ja mees vaatas mingit märulit. Anu mulle väga meeldib, püüan tagantjärele vaadata.
    Lumemeest olen näinud ja raamatut ka lugenud.

     
  12. amburike

    detsember 21, 2021 at 7:26 p.l.

    Ikka vaatasin, ja asja tegi veel mõnusamaks hetkel öökapil olev raamat- Valda Raud. Üks elu.
    Vapustavad naised.

     
  13. _kaur_

    detsember 21, 2021 at 10:25 p.l.

    Anu Rauda vaatasin. Juhuslikult. Mulle, tuleb öelda, eriti ei meeldinud, ega ei meeldinud ka eelmine Tiia Toometi intekas. Ma ei tea ka põhjust, miks nad _peaks_ mulle meeldima.

    Ma vaatan telekat üldiselt väga vähe. Vabalt võib olla, et aasta jooksul paar korda. Viimasel ajal veidi rohkem siiski.

     
  14. _kaur_

    detsember 21, 2021 at 10:31 p.l.

    Ehk võiks öelda, et mulle ei meeldi jutusaated pea mitte ühelgi kujul? Ehk olen liiga kärsitu? Ma olen proovinud kuulata podcast’e. Isegi mulle huvitavatel teemadel tehtud saated on liiga aeglased, laialivalguvad, info- või mõttevaesed.

    Raamatutega sama asi – heietamine ei sobi mulle mitte.

    Mida ma telekast vaataks? Loodussaateid, eriti kui saab lapsed ka juurde haakida. Välispoliitika. Mõnikord harva mõni film või seriaal.

    Eile sattusin peale Katrin Merisalu mägede filmile “Valgele mäele”. See on mul tuttavaid täis, filmi autoriga käisime mägedes koos viimati kolm kuud tagasi (Kazbegi Gruusias), paljude alpinistidega olen koos köies kõlkunud või telki jaganud. See oli sihuke mõõdukalt huvitav.

     
  15. kellakagu

    detsember 22, 2021 at 9:16 e.l.

    Sina Kaur oled selline nutikas vend, aga väikestverd patriarh:) Ma võiksin isegi su arvamust ja valikuid aktsepteerida, kui sa ei ütleks nt raamatute kohta – heietused. Kui paikapanev.
    Mina, nagu sa ilmselt juba õigesti oled aru saanud, olen väikestverd sõjakas ja okkaline.

     
  16. kellakagu

    detsember 22, 2021 at 9:34 e.l.

    To Ambur: Valda Raua raamat jäi mul vist isegi juba eelmise aasta lugemisvarasse. Oli väga hea küll. Kõik seikad ja inimesed nende sees ja ümber muutuvad palju põnevamaks, mida enam nende eludest tead. Ja nagu ma varemgi olen öeldnud, siis erinevaid raamatuid lugedes nende elud sageli ka erinevate raamatute abil põimuvad ja siis on veel eriti põnev, sest sa kuuuled ja näed samu inimesi ja olukordi erinevate inimesete silme läbi.

     
  17. _kaur_

    detsember 22, 2021 at 11:12 e.l.

    Eee…
    Miks ei või raamatu kohta öelda “heietus”???? Ma hiljuti lugesin ühte ja ütlesin selle soovitajale “see on sihuke aeglane heietus”, soovitaja oli väga nõus, et on jah ja talle just meeldibki. Muidugi ei ole KÕIK raamatud heietused, aga osad ometi on???

    Või kas sa lugesid mu lausest välja, et mulle ei meeldi raamatud kui sellised, sest need on üldiselt heietused? Sel puhul vabandan / palun vabandust, see ei olnud küll minu mõte. Ma tahtsin öelda vaid seda, et mulle üldiselt ei meeldi _need_ raamatud, mis liiguvad liiga aeglases ja mõtlikus tempos. Ma täitsa loen raamatuid, hetkel on “Kupee nr 6” poole peal ja kohe saab läbi. Eile sirvisin une eel Jüri Tuuliku “Abruka lugusid”, need on ka mõnes mõttes heietused, aga sihukese huumoriga antud, et jube nauditavad.

    https://www.goodreads.com/review/list/12091237-kaur?ref=nav_mybooks&shelf=read

    Sõjakas ja okkaline on väga okei, eriti iseenda neti-kodus 🙂
    Edu, mm, ma ei tea milles, no aasta lõpus kindlasti ja siis järgmises ja lugemises ja kirjutamises ja telekast kultuuri tarbimises ja sellesama kultuuri loomises üldse 🙂

     
  18. _kaur_

    detsember 22, 2021 at 11:19 e.l.

    Ühtlasi lugesin eile Sirbist mitu pikka intekat läbi, Triinu Pakiga ja muud, ja mõtlesin, et kui too Plekktrumm oleks kõne asemel kirjas, siis kas ma loeksin? Vist jah, igatahes võtaks ma paberil infot palju meelsamini vastu kui kuulates. Kiirem, saan midagi vahele jätta või üle lugeda või viiteid kõrvale lugeda jne. Ühe tunnise saate ajaga saaks pool ajalehte läbi 🙂

     
  19. nodsu

    detsember 22, 2021 at 4:23 p.l.

    Viimasele kirjutan ka mina alla. Jube raske on jutusaateid jälgida, sest mõte läheb kahe lause vahel uitama, lugedes saaks tihemale tõmmata.

     
  20. kellakagu

    detsember 22, 2021 at 6:02 p.l.

    Ilmselt teie kahe ülesanne järgmisel aastal on siis õppida kuulama:)
    Aga kui sellest järeldada, siis olen mina vist loomult jube laisk ning mitte praktiline inimene. Mulle ikka kohe tohutult meeldib nende jutusaate külalistega diivanil kaasa mekutada. Kõikvõimalikud poliitilised jutusaated on ebameeldivad, sest nende foon ja toon on ärev. Aga just sellised aeglasemad ja mõtlikumad tekitavad minus turvalisust ja usku. See tänapäeva kiire, kiirem, veel kiirem on minu arvates täiega üle võlli põrutanud. Nagu oleks kohutus iga hetke mõistlikult ära kasutada.

     
  21. _kaur_

    detsember 22, 2021 at 6:25 p.l.

    Jah, nõus, et mistahes poliitilist materjali saab sisse võtta vaid väikeste tükikestena.

    Kuid mul üldiselt ei ole elus üleliia kiire. Notsul vist ka mitte?

     
  22. nodsu

    detsember 23, 2021 at 7:09 p.l.

    Mul on vahel küll tunne, et on kiire, aga see on nii subjektiivselt – objektiivselt on mul kindlasti vähem tihe päevakava kui tavalisel tööl käival inimesel.

    Aga mõtted rallivad kogu aeg.

    Mul on vahel kasulik küll mõttetempot maha võtta, aga kuulamismeedium ei ole selleks parim. Luule või väga tiheda poeetilise tekstiga proosa lugemine sobib paremini. Tihedus on võtmesõna, siis ma haagin ennast sellesse ja saan tempo alla.

     
  23. nodsu

    detsember 23, 2021 at 7:11 p.l.

    ja jutusaateid ma natuke kardan, täpsemalt: kardan, et on piinlik. Eriti kui seal on inimene, kellest ma muidu olen mõelnud respektiga. Kardan, et jutusaates tuleb piinlikkus, mis rikub selle mulje ära.

    sest midagi pole teha, jutusaated ON sageli piinlikud.

     
  24. Pingback-viide: Vastukaal | Läbikäigu K
  25. KK

    detsember 24, 2021 at 5:12 e.l.

    Anu vaatasin ja saade kuidagi häiris. Anul peab laskma vabalt rääkida, ta oskab nii hästi ia humoorikalt kõnelda. Ma olen temaga vahetult kokku puutunud ja need tunnid oli kvaliteetaeg. Tal on veel need oskused ja arusaam elust, mis mu vanaemal olid. Ja jumalik huumor.
    Selle saate formaat on natuke jabur ja osad külalised ei mahu sellesse raami ära. Osadega läheb ludinal, osad on lihtsalt igavad ja ma ei viitsi lõpuni vaadata. Aga kui on selline tugev isiksus, kes tegev vaid ühes kitsas valdkonnas ja teemat saab hoida fookuses, siis reeglina on huvitav.
    Ma ei saanudki aru, miks oli vaja sisse tuua Arbujaid jms. Et saatejuhi ettevalmistust näidata või?

    Nii et +1 Anule ja paraku ka +1 Gretele, sest ma siiralt arvasin, et tore pere saab kolmanda lapse 🙂

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: