RSS

ja kui üldse, siis meie tänases elukorralduses tuleks mängu juba märksa filosoofilisem küsimus, kas mul olekski õigus ärrituda?

16 nov.

Keegi eile õhtul muu jutu sees viskas kinda õhku, et kuidas ma saan kindel olla, et Giovanni üldse Rootsi sõitis. Et……
Ja siis palus vabandust, et mind ärritas.

Heh, kullakesed. Kas keegi tõesti arvab, et meie praeguse elukorralduse juures pole ma ise selliste asjade peale varem tulnud. Muidugi olen. Ja tänaseks olen ma selle muide enda jaoks juba päris ammu ka selgeks mõelnud.

Seega, küsimus ei ärrita mind enam, kuna see ei üllata.

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 16, 2021 toll Uncategorized

 

6 responses to “ja kui üldse, siis meie tänases elukorralduses tuleks mängu juba märksa filosoofilisem küsimus, kas mul olekski õigus ärrituda?

  1. _kaur_

    november 16, 2021 at 5:36 p.l.

    Mmm… hm. Kuidas ja kui palju peaks lugejad midagi teie elukorraldusest teadma..? Mina näiteks ei tea, ei oska seeläbi ka küsida ja kui oskaks, siis seda vähem küsiks ju…?

     
  2. kellakagu

    november 16, 2021 at 5:52 p.l.

    Nu-nu, igal juhul ma täielikult mõistan, kui inimesed seda minu käest küsivad, aga see iseenesest ei ärrita mind. Kuna see pole enam uus küsimus.

     
  3. Bianka 2021

    november 16, 2021 at 6:46 p.l.

    Nii palju kui ma sinu blogi põhjal teie suhet ette kujutan, siis lõppude lõpuks on kõik variandid võimalikud. Nagu igas suhtes. Keegi ei saa 100% teise peale kindel olla.

    Aga miks keegi sulle seda nina alla hõõruma peaks, ja sellist küsimust esitama tükib, on asi, mille peale on sul õigus ärrituda. Mis see kellegi teise mure peaks olema, kuidas teil läheb.

     
  4. kellakagu

    november 16, 2021 at 7:45 p.l.

    Seda küll, et üheski suhtes ei saa 100% kindel olla. Aga meie elukorralduse juures oleks see võrreldes igapäevaselt koos elavate paaridega kindlasti kergem korraldada. Vähemalt tema poolt vaadates kindlasti.

    Keegi pole mulle seda nina alla tegelikult hõõrunudki. Või halvasti öelnud. Midagi ette heitnud. Enamasti on inimesed lihtsalt vait, aga ka see on teatavas mõttes kõnekas:) Tõsi, mõned siiski uurivad ja küsivad. Et mis ja kas ja kuidas nii. Ja et mida ma tunnen. Puhtast inimlikust uudishimust ja huvist, ma usun. Ma tegelikult mõistan, sest see ongi meil ju pisut omamoodi ja kummaline kooslus. Mulle tundub, et inimesed ei saa sageli aru, kuidas või miks ma nii elada tahan. Nõus olen? Suudan? Hakkama saan? Ma ei teagi, mis see õige sõna siinkohal peaks olema.

     
  5. sitsidsatsidpatsid

    november 17, 2021 at 1:36 e.l.

    Kui ma olin koos oma eksmehega, kes lisaks kõigele oli minust ka veel NOOREM. Siis küsis nii mõnigi tuttav :”Aga kuidas sa tead, et ta …. kui sa Brüsselis oled?” Ma suhtusin sellesse suure arusaamatusega, sest “kuidas ma saan olla koos inimesega, keda ma ei usalda?” Jah, me läksime pärast 11 aastat kooselu lahku, aga mitte sellepärast, et kumbki oleks teinud seda, mida küsijad/heasoovijad arvasid. Mina, kusjuures, ei tulnud selle pealegi, et ma midagi peaksin kahtlustama :-).

     
  6. kellakagu

    november 17, 2021 at 11:19 e.l.

    No me peaks alustuseks omavahel ära defineerima ja kokku leppima, kas me oleme üleüldse koos või lahus:) Ilmselt siiski pigem lahus ning mõlemapoolselt nõus praeguse elukorraldusliku kooslusega. Tähtajatult. Päev korraga. Kuu korraga. Aasta korraga.
    Ehk siis, kui palju sellises täpselt määratlemata seisus on üldse õigust ootustele? ärritumisele? usaldusele? jne
    Ma arvan, et see ongi vast see, mis inimesi segadusse ajab, kui nad küsivad.

    Või mina ka täpselt ei tea. Kuidagi nii.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: