RSS

täna olin endalegi ootamatult ühiskondlikult kasulikus tujus

16 sept.

terve pool elu olen kobanud pimeduses ning rabistanud poes nende suurte ja väikeste kilekottide kallal, nühkinud neid sõrmenukkide vahel meeleheitlikult, nagu ennevanasti üle vanni ääre pesu pesti.
ma ei tea, kui palju närvirakke ma kärsitu inimloomana sellele täpselt kaotanud olen, aga igal juhul liiga palju.

kuniks ma sain teada (või siis tabasin ära) nipi.

täna seisin juur- ja puuviljaosakonnas kartulisalve ääres kõrvuti naisterahvaga, kes mulle väga tuttav-lootusetu näoga kilekoti kallal nokitses. tegin tšah-tsah oma võlutriki ja lahti minu oma oligi. ta vaatas, tegi paar sama enesekindlat liigutust, aga ma nägin, et tal seekord lihtsalt vedas. tegelikult polnud ta nipile pihta saanud.

ma ise poleks muidugi enda teadmisi talle peale suruma hakanud, aga kuna ta enne meie lahkuminekut naeratas ja tänas mind (väikevestluse võlu!), siis küsisin ta käest, kas te teate, kuidas see käib? tahate ma näitan?

ma ei mäleta, kuidas see vene paradigma täpselt kõlaski, aga mõte oli igal juhul selline, et kui sa midagi väga hästi oskad, siis pole see mitte su vabadus, vaid kohustus seda maailmaga jagada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 16, 2021 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: