hommiku saates oli täna Anu viimaseks külaliseks Rein Raud. oma uue raamatuga, mida tal küll veel täna üle anda polnud. aga homme. iga kord, kui ta ühiskondlikel teemadel sõna võtab, alati kui praegu päevauudiseid vaadata, siis kipub nagu meel minema mustemaks, kui ta oli enne, siis see on mulle selline sõnulseletamatu kergendus, lohutus, paitus. keegi mõtleb täpselt samas suunas, samamoodi. nagu minu peas, ma pole üksi, seda pole üldse nii vähe. minu igapäevased mõtted, mis mind erutavad, ärritavad, muserdavad, maha suruvad. mis tunne peab olema inimestel, kui nad arvavad, et neid valitsevad moraalsed värdjad? aga tema kirjutatud raamatud, millest mul kaks päris oma raamaturiiulilgi olemas, nendele mu hammas ei hakka. ma ei saa aru, ma ei küündi ja see tekitab mus veidikene segadust. kuidas nii? aga ilmselt intelligentsi vahe. ma lepin. kui tunnistan.
Sauter, mõistate? tema viimane vihku. eile viskasin voodi alla, läbi.
minu isiklik masohhismi eriliik. on-on.
ülinapid laused. üksikud sõnad. mõne vähese erandiga. üksteise otsa. 148 lehekülge. veelgi muserdavam, kuigi väga sarnane ta eelmise telliskiviga Sa pead kedagi teenima. sama mees, uus naine. võik kas palju ongi? samasugune suitsukilu. kui ei teaks, et teine, siis arvaks, et ikka sama. ma ikka mõtlen, et kuidas sel mehel nii õnnestub. või õnnetub. aina samase väravasse mängida? reha otsa astuda? ikka ja jälle sama tüpaaž, sama algus, sama lõpp. sisse kodeeritud. vereringes. lasepõlves. kus?
kohutavalt lodevust. vaesust. põlgust. irooniat. lootusetust.
piinlikkust. mis paneb pead kõrvale pöörama.
Läksin kapi juurde, võtsin õlled. Julia tõstis letile poolese Jägermeistri. Pidi otsustama, kas maksan mina. Julia ei öelnud. Mina ei öelnud. Venitasime. Nõrgem sirutab käe raha järele. Julia ootas, maksan? Ootasin, äkki maksab?
“Kokku või eraldi?” küsis tüdruk.
tuttav olukord. Paaris tülitsevad, kumbki ei taha maksta. Kui suur peab olema tüli, et igaüks ise jooki ostaks? Aeg venis.
aga mis kõige hullem, allaandmist. no minu arvates muidugi.
alkohol, alkohol, alkohol. kogu aeg ühes käes üks tops ja teises teine. punane ja valge. õlu, ojadena. kotis ja hõlma all. voodi kõrval ja igal sammul. vähemalt mõttes. ma jäin ainuüksi vihkut lugedes täis. pea käis ringi ja ajas stabiilselt öökima.
pidev äng. teadmatus. ahastus. raskus. vastikus.
topelt koguses naturaalsust. see vist käib meeleheitega kokku. põlemist ja põletamist.
viimases vihkus osaliselt juba justkui sonimine, kõrges palavikus. surma lähedus? hirm?
taotuslik?
kus sina oma positiivset meelt üldse hoiad?
aga kapsast. argitoidud ritta. mis ma siin omakeskis kaasa mõtlesin, et lastega tõuseb toidu äraviskamise tõenäosus kordades. ja et kaane alla lapsed külmkapis tõesti ever-never omal algatusel ei vaata. see on mingi teema. üldjuhul mehed ka mitte. eranditega. Giovanni näiteks.
täna tegin kooki. lihtsat ja kiiret varianti, hapukoor, suhkur, jahu ja rabarber. Troonipärija tõi. alati tänulik, kui keegi toob. rabarberit. õunu. mahla. mustikaid. muud.
kook teeb kodu kodusemaks. alati.
tänane kultuurisoovitus: Ott Lepland ja Tõnis Mägi Leib jahtub.
külmavärinad.
~ inspireeritud Peeter Sauter, Surm Bulgarias. kõik hinnas.