RSS

nutulaul

22 märts

ma viimasel ajal nutan meeleliigutusest hästi sageli. vaatan nt Lahutus Eesti moodi ja pisarad tulevad silma. Ääremaad vaadates olen nüüd juba kõik viimased reeded filmi lõpus lohutamatult nutnud. ja kui Harry seal intervjuus oma vanaemast rääkis, siis läksid silmad märjaks. nüüd veel see Üle Atlandi sari, no täitsa lõpp, viimane osa oli ju totaalne Kuninga kõne. mis te arvate, kas ma nutsin?

ja siis iga jumala kord, kui Giovanni tuleb, siis ma löristan esimesel öösel lõpuks korraks nutta. mitte, et ma kurb oleks, aga vastupidi, siis kui mul on ilus ja hea. ise pisardan ja samal ajal siis Giovannile aina korrutan, et ma tunnen end tõeliselt tobedalt, et tema tuleb ja mina siis nutan, et mida ta küll mõelda võib, aga Giovanni on selle koha pealt õnneks väga mõistlik, kuulab mu vaikselt ära ja hoiab seepeale veel tugevamini, ütleb, et ei pane kuidagi pahaks ega vaata viltu, et mõistab. ma ei tea, kas see ka kõik nii on ja kas ta mehena ikka mõistab, ma muidugi tahan uskuda, aga vaatamata sellele on siis ikkagi väga hea.

ilmselgelt on need nädala(te) jooksul sisse kogunenud pinged, aga nutmine on tegelikult vabastav, tohutu kergendus, emotsionaalne kiirabi ja minu puhul tegelikult suur privileeg. pigem on alati olnud vastupidi, et tahaks nutta, aga nuttu ei tule. kohe probleem.

peale nutmist on tunne, nagu peale vihma.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 22, 2021 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: