RSS

millise tegevuse kõrvalt oleks ilus surra?

26 veebr.

Eile, enne und lugesin Eesti Naist, kus Justin Petrone räägib, et värvisin Setumaal akent ja mõtlesin: kui ma täna ära suren, kas see on tõesti viimane asi, mida ma teen – värvin Setumaal akent?

mille peale mina omakorda mõtlesin, et miks see talle küll nii hirmutav mõte on, et mis see elus siis väärtuslikum ja õigem tegevus selleks puhuks oleks? et nagu istud kohvikus, vaatad inimesi ja aknast välja ja siis on kena lõpp? või siis, kui laua taga raamatut kirjutad? basskitarri tinistad? vahemeresalatit valmistad? või hoopiski une pealt, kui sul on kellegagi parasjagu füüsiline lähedus?

kummaline, mu jaoks tundub see just midagi, mille juures võiks südame rahuga surra:)

te ikka olete juba (läbi) mõelnud, et milline see viimasest viimane tegevus siis olla võiks?

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; veebruar 26, 2021 toll Uncategorized

 

6 responses to “millise tegevuse kõrvalt oleks ilus surra?

  1. Mae

    veebruar 26, 2021 at 2:20 p.l.

    Mina tean küll, mul puha välja mõeldud 🙂 Öösel kuskil 1-2 vahel, kenasti puhtaks pestuna (jaa, ma ses suhtes nagu tüüpiline vanainimene, need pidavat ka kodunt lahkudes mõtlema, et oleks ikka puhas pesu seljas, et kui linna minnes auto alla jääks või infarkti saaks, et siis oleks ikka kõik viks ja viisakas), graatsiliselt voodis lamades, une pealt, öökapil see päris viimane ja kõige parem loetud raamat.
    Ainuke tegur, mida ma ei suuda siia võrrandisse asetada, on teadagi kes, aga samas kui kõik läheb nii nagu loodus on seadnud, siis ehk ei teki seda probleemi.

     
  2. IndigoaalaneI

    veebruar 26, 2021 at 4:08 p.l.

    Ma vastaks sama, mida Mae. Oma voodis une pealt täiesti valutult ja eelnevate haigusteta oleks see kõige kenam suremine ju 🙂
    Inimesed on veidrad, jah.
    Ma näiteks mõtlen, et tegelikult pole sel ju vahet. Valmisolek on oluline ja see tekiks teadmisest, et kõik oluline on tehtud. Sh ka setumaa aknad värvitud. Kui midagi jääks pooleli, siis jääks ju kripeldama 🙂

     
  3. kellakagu

    veebruar 26, 2021 at 4:46 p.l.

    hei, praktilised naised, sellest ma teen siinkohal järelduse, et elada tasub magamise nimel:) Mae puhul võib muidugi küsida, kas ta pidas silmas rohkem magamist või raamatut?

    ilmselt ma vististi rebisin lause kontekstist, teenisin klikke või nii, ja Petrone pidas enam silmas seda, et tema elu mõte pole talude renoveerimine, et ta ei tahaks surivoodil mõelda, et pole saanud teha seda, mis talle endale meeldib. lihtsalt tollest aknast ja akna värvimisest sai sel kohal täiesti ülekohtuselt sõnumitooja, kellelt võeti pea. ja see karjus mulle silma, sest ma ei osanud hoobilt muud ilusamat ja justnagu sügavamat/sümboolsemat tegevust välja mõeldagi, kui surra akent värvides:) pool päeva olen siin veel takkajärgi mõelnud, et mis tegevus oleks siis mu tarvis kui sümbol, et selle najal võiks lausa surra, et võiksin veel viimasel hetkel enne minekut ohata: jah, sõbrad, ma olen elanud.

    aga jah, mis see elu siis suures plaanis ikka nii väga erilist on, paljuski lihtsad igapäevased tegemised ja rõõmud, need ju teevadki mu arvates elu kokku. ma mõtlen, et võiksin vabalt surra nt “Lahutus Eesti moodi” vaadates, sest mulle see lihtsalt nii üliväga meeldib. et sada korda märgilisem ja “õig(las)em” oleks minu puhul surra seda vaadates, kui näiteks õmmeldes. mis Petrone keeles võrdubki siis tõenäoliselt akende värvimisega.
    samas, teiselt poolt ma jällegi ei saaks just selle sarja juures surra, sest siis ma ei näeks järgmisi osi ja neist ma jällegi ilma jääda mitte kuidagi kohe ei tahaks.

    väiksed rõõmud noh.

     
  4. Mae

    veebruar 26, 2021 at 5:16 p.l.

    Kellakägu, kui ma nüüd lähtun Sinu lausest ” jah, sõbrad, ma olen elanud!”, siis mul on juba järgmine plaan 🙂 Roosa šampanjaga pokaal ühes, raamat teises käes, kuskil laiul, meri loksumas taustaks… kunagi aastate pärast leitakse tuulte ja tormide poolt elegantselt kokku kuhjatud kondihunnik.
    Jah, Petrone mõte ilmselt muus. Ses suhtes usun, et olen õigel teel hetkel ja mul ei ole (siiani) tunnet, et kui nüüd sureks, siis sureks midagi vale või igavat või ebameeldivat tehes ja et kas ma tõesti selleks olen elanud.

     
  5. nodsu

    veebruar 27, 2021 at 6:37 p.l.

    Molière’il läks päris stiilselt.

     
  6. Kaamos

    veebruar 27, 2021 at 11:46 p.l.

    Oma lemmiktegevuse kõrvalt kindlasti surra ei tahaks, õnnetunnet tekitav loomisrõõm võiks kesta ja kesta ja kesta.
    Surm võiks tulla siis kui rõõm on otsas ja elul midagi pakkuda pole, see oleks vabanemine.
    Aga me ju loodame ka viimasel hetkel, et on veel midagi…

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: