RSS

103

25 veebr.

Mina olengi see pealiskaudne ja pinnapealne tegelane, kes tundis puudust vastuvõtust. need sätitud inimesed ning kaunid kleidid on justnagu pidupäeva ilutulestik. ei pea ju kommenteerima ja näpuga näitama, kui ei taha (kuigi natuke ju võib ka), aga ma isiklikult olen ses suhtes vist pisut lapsik ,sest mulle kangesti meeldib oma kleitide top´i koostada.
samas, need eilsed intervjuud ordeni saajatega olid samuti väga toredad, mõned neist kohe erakordselt liigutavad, pisara võtsid silma, usutavasi mitte ainult minul.

ja tuleb nõustuda, et president nägi meil tõesti eile silmatorkavalt kena välja, ka mina märkasin, ainult too tema emotsionaalsus pole mulle kunagi hästi sobinud. eriti kõne ajal, sel korral kohe eriti, vahepeal panin koguni silmad kinni, aga häält maha keerata pole ju võimalik:). kõne sisu oli vägagi kenasti paigas ja olemas, nagu alati, aga too väljenduslaad mõjus liiga teatraalselt, vägisi tuli silme ette pilt lapsest, kes püüab ilmekalt luuletust lugeda, selline pisut koomiline, pööritab silmi ja hääl käib püüdlikult üles-alla. aga siiralt, antagu mulle nüüd mu sellekohane kriitika andeks, sest tegelikult olen meie presidendiga ülimalt rahul, tal on suhtumised ja väärtushinnangud kenasti paigas ning süda õige koha peal, ainult jah, see tema pisut veider, rabe ning nurgeline suhtlemismaneer.

kodurindel möödus meil peokorraldus sel aastal ka täitsa teistmoodi. esiteks tõmbasin tuppa lipu üles, lapsed said esimesel hetkel kerge šoki. teiseks ei teinud traditsioonilist uhket pidulauda, tellisime plikadega pitsad ja jõime kollast limonaadi peale, lapsed olid muidugi rahul. tordi ikka meisterdasin, aga see tuli ka rohkem säärane butafoor, nägi pealt parem välja, kui seest maitses, ma ise ei jäänud rahule. samas, ikkagi pidulik ja uhke värk, oli vähemalt laual alguses kena vaadata. ja midagi mul siiski õnnetus ka, too trikoloori värvides õhtušnaps, sel oli küll sisu ja väline kenasti tasakaalus.
viimasel minutil tormasin veel mööda poode ja otsisin toda tundmatut välismaist sinist mürgivägijooki taga ning täpselt sel hetkel, kui olin juba lootust kaotamas ja võtnud oma peas vastu otsuse, et kui nüüd siin ka pole, siis aitab, leidsin otsitud pudeli viimaks tolle viimase poe viimaselt riiulilt, tagantreast. paar pudelit oligi veel alles jäänud, juhhuuuu!

elagu Eesti Vabariik!

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; veebruar 25, 2021 toll Uncategorized

 

2 responses to “103

  1. Nell

    veebruar 25, 2021 at 12:42 p.l.

    Tuttav moekustnik kirjutas eile oma FB seinale, et igal aastal on tal kuni 24. kuupäeva pärastlõunani paanika ja kaos kuna mingid viimase hetke detailid tahavad veel tegemist. Sel aastal kui balli ja kleite polnud ning sai mõnuga hinge tõmmata, hoopis näpud sügelesid ja hinges oli rahutus…. Eks igatusus vist tulebki siis kui midagi puudu jääb…

     
  2. Liina

    veebruar 27, 2021 at 10:59 e.l.

    Kõne etlemine oli nagu teatrikooli sisseastumiskatse. Sellepärast ostsin Õhtulehe, et kõnet lugeda.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: