RSS

väike vahelepõige

16 sept.

Iga päev tuleb ette ikka üht koma teist, mis puudutab või käima tõmbab, rohkem või vähem, tahaks kirjutada, aga ilmselt siiski nii palju rahutust ja ärevust istub alateadvuses, et tule midagi välja. ja ma siis parem ei üritagi, küll ühel hetkel tuleb loodetavasti ka rahulikum hetk ja võib-olla koguni periood.

kiire on. tööl on mul praegu üks aasta kiireim periood. lisaks ühiskonnas olevale määramatusele, tuleb meil tööl lisaks põhitööle pidevalt uuendusi, uusi keskkondi ja palju muud. korraga ja palju ja ebamäärane taustafoon lisaks vajab pidevat teadlikkust ja tööd iseendaga.

praegu kontoris käies püüan teha võimalikult palju ja olla võimalikult efektiivne, sest iga järgmine hetk võib olla keegi kodustest taas kord rivist maas ja mida rohkem ma selleks hetkeks teinud olen, seda lihtsam ja pingevabam mul/meil siis on.

lisaks tööle on mul veel Pääsu oma lasteaia tõrksusega ja Hermiine oma uue kooliaastaga. uued õpetajad, mõned õpilased ja vanad probleemid:). Pääsu tatitõved (mida nad õnneks hooaja alguses üldjuhul siiski veel kergemalt põevad), lasteaia- ja koolialguse koosolekud, Iti ortodont homme, keda on oodatud nüüd juba peaaegu aasta, huh, ja lisaks veel see raha, ma ei taha mõeldagi, aga vaatab seda jooksvalt. reede hommikul veel Itiga perearstikeskusesse, kust helistati, et tahaks last näha/üle vaadata, sest pole ammu näinud. ja ise käisin täna näiteks ühte sünnimärki näitamas, sest….kuna mul on ikkagi veel väikesed lapsed, siis pean enda vaieldamatuks kohuseks seda isegi väiksema küsimärgi korral teha.

ühesõnaga, kiire, kiire. mõnel hetkel paneb muidugi ka totaalselt ahastama ja tekib miski lootusetus, vahel koguni paanika, aga ma tean, et tavaliselt järgmisel, hiljemalt juba ülejärgmisel päeval ei tundu asi enam sugugi nii hull ja ülesaamatu.

neil hetkedel ma püüan ikka mõelda, et stop, kertu, sul on oma kodu ja lapsed terved, sul on veel jõudu ja kuigi rahaliselt on kitsas ja peab igapäevaselt lugema/jälgima, siis kaugeltki mitte päris plindris. huh, inimestel on palju raskemaid muresid ja probleeme ja tegelikult pole hullu midagi.

pusigem siis elada, kui käed-jalad otsas ja eluvaim kah veel sees!
ja reedel tuleb Giovanni, tore, ootan!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 16, 2020 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: