RSS

Kodulooma jahil*

09 aug.

Ütled koduloom ja esimese asjana meenuvad ikkagi kass ja koer. vähemalt linnalapse, -inimesena.

aga mul see soolikas millegipärast sootuks puudub, pole ma õhanud nende loomade järele teps mitte lapsepõlves ega praegugi. kui teistel inimestel nad on, siis olgu, vahel võivad nad olla koguni päris toredad, aga suures plaanis jätavad nad mind absoluutselt ükskõikseks.

kui nende kahe vahel peaks valima, siis mina võtaksin kassi, kassid on ise ja isepäisemad, sobivad minu keerulise iseloomuga kindlasti enam kokku. koerte kohta ikka öeldakse, et nad on ustavad ja truud, aga minu silmis on nad parajad lipitsejad. pole ka ime, et inimesed sageli oma koera rohkem armastavad, kui elukaaslast. koeraga ole ju milline nartsissist tahes, tema liputab su koju jõudes ikka rõõmsalt saba ja on õnnelik. inimesega nii lihtsalt ei saa, pead ikka teiselt ainuüksi naeratuse saamiseks ise ka enne inimene olema.

vabandan nüüd kõigi koeraomanike ees, aga koerte lõhn mulle samuti sugugi ei sobi. ja lahtised karvad, mida teinekord pool elamist täis on. niiske või suisa märg koera karv juba enam isegi ei lõhna, vaid lausa haiseb, see on nii spetsiifiline ja ebameeldiv, et ajab mul südame pahaks, täiesti liialdamata. aga ma olen ülimalt lõhnatundlik ka.

kui maal elaksin, siis tahaksin lambaid ja kahte-kolme hobust. lambaid kohe kindlasti. lambaid on seepärast ka mu läbi aegade pildikogus terve plejaad. kunagi oli meil tööl üks filosoofia õppejõud, selline väga-väga omapärane, kes lõpuks lahti lastigi, aga mulle ta meeldis. sel ajal oli mul üksvahe desktopil lammaste pilt ja ma mäletan, et ta nägi seda mu kõrval seistes, vaatas seda mõned hetked, hakkas siis omaette naerma ja ütles, sul on desktopil lammaste pilt. kahjuks ta ei selgitanud, mis sellega siis täpsemalt on, see oleks olnud mulle põnev teada, ma loll muidugi ei küsinud ka, kuid meelde jääb see tema reaktsioon küll elu lõpuni.

aga suure tõenäosusega poleks mul maal elades muidugi ka neid lambaid, rääkimata hobustest, sest ma olen ikkagi rohkem see tüüp, et mõttes palju rohkem ja ilusam ja tublim, kui reaalsuses välja vean ja viitsin. unistustes on mul näiteks alati olnud ka sahver, värvilised hoidised riiulitel kenasti purkidena reas.

mistõttu ma täna tavatsen öelda, et minu/meie koduloomad on ämblikud. head kohustustevabad loomakesed, kunagi ei pea muretsema, kui õhtul koju ei jõua, et kes teda siis jalutama viiks ning kodunt minema sõites pead vaevama, kes looma sel ajal söötma ja potitama hakkab.

paar aastat tagasi pidin ma Suvekuningriigis kreepsu saama, kui Giovanni ühele siinsele ämblikule näpu vahelt kärbest söötis. neil oli täielik koostöö, olen sest vaatepildist siiani totaalses hämmingus.
Giovanni muide ütleb nende kohta ämmelgas, see on mulle tema ajaga külge jäänud.

*Fotojaht

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 9, 2020 toll Uncategorized

 

5 responses to “Kodulooma jahil*

  1. Nell

    august 9, 2020 at 2:33 p.l.

    Kassid ajavad elamise samamoodi karvu täis kui koerad aga see selleks… Mina lapsena loomi ei nurunud, meil maal oli olnud lemmikloomad kombeks, kassid püüdsid hiiri ja koerad valvasid hoove. Ühe üsna juhuse tõttu sai minust kassiomanik. Ja siis kassifänn. Mulle meeldib kasside isepärisus ja sõltumatus. Ta ei oota sind elevusega õhtul esikus vaid ilmub siis kui talle sobib. Iseloomult paras s***pea aga kui kaisus nurrub siis see tasakaalustab kõik…
    Ma lambaid ei tahaks, pigem siis juba laama. Need ka natuke isepärised ja napakad tegelased

     
  2. Kaamos

    august 9, 2020 at 10:35 p.l.

    Talled sillal. Inimtall kaasa arvatud.

     
  3. Tegelinski

    august 10, 2020 at 7:14 e.l.

    Mul on olnud koduloomi, aga enam ei taha. Nende eest peab vastutama.
    Aga ämblikud on ka mulle sümpaatsed. Aeg-ajalt mõni toimetab köögiakna taga, see sobib kõige paremini. Nii me ei sega teineteist, tema saab rahulikul tegutseda ja mina vaadata.
    Sinu lugu ja pildid endiselt… hea lugeda, ilus vaadata.

     
  4. kellakagu

    august 10, 2020 at 9:51 e.l.

    Te olete ikka nii armsalt viisakad:)

     
  5. Kaamos

    august 10, 2020 at 1:27 p.l.

    No ma mõtlesin seda ikka tõsiselt, mitte etiketikohaselt. 🙂
    Mul on tegelikult jube kahju, et ajal, mil mul olid endal koduloomad pole fotosid. Praegu vaataks neid nii, et küll saaks, siis oli lihtsalt ränk töö.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: