RSS

Arhiiv kuude lõikes: august 2020

asjad, mis pakuvad magusat rahulolu

kui sa oled oma mõtteis pidanud maha kümneid erinevaid vastikuid dialooge, öelnud (ära) sadu erinevad krehvitiseid lauseid, kantud vihast, õelusest, jõuetusest, pettumusest, kurbusest, sarkasmist, kättemaksuhimust ja millest kõigest. aga õnneks on olnud piisavalt aega neid kedrata, ennast nende mõtetega väsitada, neist auru välja lasta. ja kui sa temaga ühel hetkel kohtud, siis paned, nagu muuseas, põse korraks vastu tema põske ning lähed rahulikult kööki, ostetud poekraami kotist välja võtma.

sa oled suutnud säilitada väärikuse.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 31, 2020 toll Uncategorized

 

without comments

Giovanni oli reede õhtul meie juurde jõudnud, kui me parasjagu poes olime. üle viie nädala.

jah. kummalised olukorrad, kummalised tunded. laseb settida, kui ikka ühel hetkel välja kirjutamist vajab, siis võib-olla. aga võib-olla ka mitte. las aeg pisut sõelub emotsioone ja tundeid, et kuidas see nüüd kõlaski, glasuuri ei panda enna, kui kook jahtub. kohe ei saa kunagi aru, et miks ja millest ja kas ja kui tõsiselt tasub võtta.

tõi sefiirikorve, mu lemmikuid.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 30, 2020 toll Uncategorized

 

õhu(ta)augud

ükskõik, kuhu suunas täna ka ei vaataks, mitte kuskilt ei paista ühetgi päikesekiirt ega õlekõrt. kohutavalt (tina)raske olemine.

sellisetel päevadel tahaksin, et mul oleks vähemalt võimalus mängida mõttega, et võiksin end ära tappa, kui ma tahaks, mitte, et ma julgeks ja hakkama saaks, aga vähemalt vabadus seda teha. nii mõttetu tundub kõik.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 27, 2020 toll Uncategorized

 

kui mul lapsi ei oleks….

Teate, mis hetkedel ma kõige sagedamini taban end mõttelt, et kuidas ma küll elaks, kui mul lapsi poleks? peamiselt siis, kui ma süüa teen, nt eile kukeseenekastet, ja siis ühele plikadest ei sobinud seened ja teisele seened ja … till. mis tähendab, et üks ei söönud üldse ja teisele läks kartulitele ainult (vahu)koorekaste.

ja siis ma mõtlen, et mida ja kuidas ma sööksin, kui ei peaks lastega arvestama? ja mida ma peale tööd küll kodus ette võtaks? ja nädalavahetustel? ja kui ma Suvekuningriiki sõidaks, siis mitu asja ma kokku autosse pakiks, umbes 5? kui tihti peaksin pesu pesema? ja kas ja kui palju ma kodus süüa teha viitsiks? millega ma peale tööd tegeleksin? õpiksin kaltsuvaiba kudumist? mõnda keelt? vidoemontaaži? mõni muu kursus, kursused? kuidas ja millele ma oma raha kulutaks? millal magama läheks ja üles tõuseks? kellega ja kui palju suhtleks?

aga iga kord, kui ma söögi peale mõtlen, tuleb mulle esimese asjana meelde…tadadadaa….mulgikapsas:) ma ei teagi, miks. ilmselt hea odav, mõned minutid soojendamist + ülimaitsev.

mulgikapsad ongi mu kokkuvõte/ettekujutus elust ilma lasteta.
lihtsa elu Kertu:)

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 26, 2020 toll Uncategorized

 

asjad, mis ajavad närvi

No mis häda nendel inimestel on oma nimi restoranis, kohvikus, kinos või teatris vajadusel kirja panna või koguni ühel hetkel isikustatud pilet juba saada, kui see aitaks ühiskonda toimimas hoida ning samas kaitsta meie kõigi tervist?
jube asi küll!

tahaks kohe kogu hingest sel kohal tsiteerida blogiklassikut, aga ma siis ütlen vaid, et sellistes kohtades tahaksin küll ka päris tõsiselt kuskile metsa vasakule ära, no mida kuradit!

 
8 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 25, 2020 toll Uncategorized

 

räägib see, kes ise on maailma halvim ja ebaviisakam kommentaaridele (mitte)vastaja

Ma mõtlen, et nüüd on just see õige koht, sest tegelikult on see mul hingel juba sest saati, kui. ühesõnaga, täna sekundeerin otsapidi Indigoaalasele ja kirjutan mõne lause blogimisest ja eeskätt kommentaaridest, kommenteerimisest.

vat Liis siin kirjutas ühes mu blogipostituse kommentaaris muuhulgas, et ma pean tunnistama, et ma vahel mõtlen küll, et ei tea kas mina ainsana igatsen vahel kirjutamist või tunneb keegi veel ka minust puudust.

minu blogilistis on päris mitu blogijat, kes kirjutavad minu arvates ü-le-mõis-tu-se nauditavalt, ometi on neil kommetaare suures plaanis näpuotsaga, sageli koguni mitte ainsatki. ma jumaldan nende blogijate lugusid, mõtteid, märkamisi, aga ka mina pole sest patust prii, ma enamasti ei kommenteeri, õigemini teen seda väga harva, liiga harva, kuigi mulle tohutult meeldib. sest see kõik on juba nende poolt juba nii ilusti ja tabavalt, nii heas sõnakasutuses kirja pandud, et mulle endale jääb tunne, et ükspuha mida ma ka sealjuures ei ütleks, see oleks selle kõrval nii haledalt mannetu, et ma ainult lahjendaksin oma kommentaariga olemasoleva mõju ja hõngu, vaikus justkui kannaks ja hoiaks nende lugude haprust ja ilu sageli kõike paremini. kõige kauem.
ja lihtsalt aitäh öelda, no see ka pole kohe üldse nagu see.

ja nii ta läheb. et ilmselt siis ühel päeval need inimesed hakkavadki arvama, et keda see ikka huvitab ja niikuinii keegi ei loe ja.

lõpetavadki kirjutamise. ning nad tõenäoliselt ei aimagi, kui paljud neid ja nende surmigavaid postitusi kuudeks ja aastateks igatsema jäävad.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 24, 2020 toll Uncategorized

 

Pihlakatest

Täna helistas mulle mu Põdramaja onu, me pidasime maha maratonkõne, mille jooksul ta mängis mulle muuhulgas klaverit ja laulis Urmas Alenderi “Võta mind lehtede varju”.

ma hakkan juba arvama, et mul on elus pihlakatega mingin teema. ainult ma pole siiani suutnud läbi närida, mida need pihlakad mulle ikkagi ütlema peaks.

kummaline, kummaline on see elu. alles paar päeva tagasi, kui keerasin Pääsule juustesse Entel-Tenteli rulli, tuli ta mulle meelde ja mõtlesin, et tahaks temaga kohe rääkida.

eile ilmus ta täiesti ootmatult Suvekuningriiki ja täna siis helistas. viimati nägime me kaheksa aastat tagasi

ja pihlapuud punavad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 23, 2020 toll Uncategorized

 

just another day

hommik, ongi hall, nagu lubatud. tuul. paras jälle käed laiali ajada ja trepi pealt lendu tõusta. aga õhk on (veel) soe. augustikuu ongi läbinisti mahe ja pehme. soojus pole enam teravus ja jahedus veel jäisus, olgu siis soojem või jahedam, aga õhk lihtsalt mässib mõnusalt end su ihu ümber ja paitab. hea ja hoitud tunne. kas augustikuu võikski olla armastus?

otsustan siiski minna ujuma. sest ainuüksi hommikukohv maitseb sellevõrra seletamatult palju paremini. ja ma isegi ei tea, mis mulle kokkuvõttes enam naudingut pakub, kas see kahin, kui vesi kannus pliidi peal vaikselt keema läheb või kohv hiljem ise.

Pääsu küsis eile, mis minu teine nimi on. ta teab, et Itil on Hermiine ja väiksel Kertul on Liisa. ja et temal on Pauliine. sest kui ta vahel on küsinud, siis olen ikka öelnud, et temal on Pauliine, et tema on Pääsu Pauliine.

eeee……minul ei ole teist nime, vastan talle.

kuidas ei ole?, ei lepi ta mu vastusega.

no lihtsalt ei ole, kõigile ei panda teist nime, ma ei teagi miks, ütlen mina.

siis on sinu teine nimi kallis, Kertu Kallis, tuleb talt üsna kiiresti peale pisukest mõttepausi.

kui ma mingeid olukordi peas mõttes jubedalt põen, siis ma ütlen endale kaunis sageli, kord vaiksemalt, kord kõvemini …Kertu, kallis. Hermiine on mitmeid kordi küsinud, miks ma seda teen. ausalt öeldes, ma ei teagi, olen talle selle peale ikka vastanud, millegipärast on lihtsalt vaja.

ilmselt on Pääsu selle kõrva taha pannud, sealt tema pakkumine. mis tuli küll nagu välk selgest taevast, aga mulle väga meeldib. ma tahaks küll endale sellist teist nime, kohe päriselt.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 22, 2020 toll Uncategorized

 

Kaitstud: waiting for the actual morning and reply

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

 
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Kirjutas &emdash; august 21, 2020 toll Uncategorized

 

Rivijahil*

Sügis 2020 rivistub

*Tegelinski fotojaht

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 20, 2020 toll Uncategorized