Mis see on, hüüatab Hermiine magamistoa uksele ilmudes.
Pääsu on kõik oma lasteraamatud toa põrandale laiali laotanud ja istub ise kõige kõrgemal riiulil, otsapidi lae all, ja vaatab mu telefonist Nastjat. mina pikutan selili voodis ja loen hommikul postkastist leitud värsket Eesti naist, kust on seekord üllatavalt palju lugeda.
See on anarhia, vastan talle.