RSS

Denys

15 juuni

….ja ikkagi oli temas midagi säärast, et tema tulek tekitas alati tunde, nagu oleks toas tuled põlema pandud. siis oli alati selline tunne, et olen seal, kus ongi minu koht. alati, kuigi teadsin, et varsti on ta jälle läinud.
teda võib oodata päris pikka aega, aga siis, kui teda enam pole, kui temaga on täielik lõpp, siis tuleb meil hakata midagi muud tegema. kirjutama, reisima, mõtlema, kuidas me tahame selle elu nappe hetki kasutada.

ja see, et me oleme viimaks kellegi, isegi tema ootamisest lahti saanud, on kingitus.

iga jumala esmaspäev kulub mul vähemalt päev, et kindlam jalgealune hinges taas kord tagasi saada. ma lihtsalt ei saa aru, kuidas võib üks inimene mu meelerahu nii palju mõjutada.

aga ma olen loobunud sellega võitlemast, sest igasugune võitlus on veel laastavam ja kurnavam. ju ma siis pean kannatama surmapiinu iga kord, kui ta lahkub.

samas olen oma nelja pingevaba valeelu-päevadega ka juba nii harjunud, et tegelikult seitset õigeelu-päeva ka enam ette ei kujuta.

naine, kas sa ise ka enam aru saad, mida sa täpselt tahad?

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 15, 2020 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: