RSS

Arhiiv kuude lõikes: mai 2020

Päriselt edasi

Kui on midagi, mis Giovannit ärritab, siis see, kui räägime millestki ja ma ütlen talle, et räägi nüüd päriselt.

möödunud nädalal alustas Anu Välba oma saates Hannes Võrnoga juttu järgmiste sõnadega, räägi nüüd päriselt, kuidas sul läinud on.

No kuuled, hüüatasin samal hetkel Giovannile, ma pole ainuke, kes tahab kuulda, et kuidas päriselt.

No mida see tähendab, päriselt?, porises Giovanni, seekord siiski oluliselt rahumeelsemalt, vastu.

No ma arvan, et see on nii, nagu päriselt on, nagu päriselt tunned, mitte nii nagu sa arvad, et sult oodatakse, kõlas minu tõlgendus.

jeeeh, aga see tähendas mulle siiski palju, see Välba küsimus. kuidagi palju kergem hakkas.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 30, 2020 toll Uncategorized

 

Päris elus

Ja, ma olen elus, kuigi mõningate raskustega.

see iga-aastane esimese korra Suvekuningriiki saabumine on alati arvestatavalt närviline. maja on vaja kiirkorras enne üle käia, kui asjad laiali saab. kõigepealt külmkapp, sest toiduga on kõige kiirem, sealt edasi köögikapid ja pliit ja kraanikauss. siis on juba aega põrandad puhtaks pühkida, asjad trepi peale päikese ja tuule kätte tuulduma visata. ja siis saab tasapisi juba jooksvalt seda ja teist ja kolmandat siia ja sinna ümber sättida, minema visata, käigu pealt mujale viia jne, jne.

aga vahepeal tuleb meilidele vastata ja lastel läheb kõht tühjaks ja siis nad on sõidust ja uuest tulekust pisut väsinud ja ärevil, kisuvad ja vinguvad ja üleüldse.

lisaks läksid kõik saiad igal pool kõrbema, sest kiiruga, eks ole ja kiirusest ja kiirustamisest ei sünni ju eales midagi head. ja külmkapp andis suures plaanis otsad. mis tähendab, et umbes kümne minutiga leidsin arvutist uue ja tellisin ära. eks ma vaimusilmas olin sellega juba arvestanud, sest juba eelmisel aastal tekkisid mul tema suhtes teatavad kahtlused, sest külmikut avades tuli sealt pigem sooja auru ning jäätised olid puha lötsid.
järgmine kord on mul siis plaanis tulla igal juhul uue kapiga, kuigi ma täpselt ei tea veel, kuidas see tulemine välja võiks näha. aga ma tulen.

kuigi ma vihkan neid terasnaiseks olemise hetki. ma saan hakkama, aga ma ei taha ta olla. ja siis ma olen….meeste peale kuri:)

samal ajal, kui mõnes mõttes on elu nagu puhas luksus. paar näpuliigutust ja nett on telefonist arvutis, ühendad klõps-klõps kollased veetorud kokku ja vesi majas, järgmised klõps-klõps ja elekter olemas, kaart telekasse, stepsel seina, pilt ees.

ühesõnaga, kõik kokku, siis alles kuskil õhtul hilja hakkas saabuma mõningane rahunemine.

kütsin sauna ja kehtestasin end väga jõuliselt, kui Hermiine saunast välja jätsin ja tema selle peale omalt poolt mulle demonstratiivselt krokodilli pisaraid valas. selle aasta esimene evelin sai ka tehtud, aga kuna meil on siin selline Kalevipoja meresopp, siis oli vesi pigem jahe, kohe kindlasti mitte külm. mis tähendab, et ujumine ei tähendanud ainult sisse kastmist, vaid ikka päris mitut minutit vees ulpimist. hea oli.

õhtul olime Pääsuga peaaegu südaööni väljas, linnud laulsid nii, et tahtis kõrvakuulmise võtta. täielik linnu kuningriik, mis on nii ääretult võimas ja äge, et mul ei ole selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. kahjuks veel vähem oskust.

õhtune konjakipits ja antidepressant jäid mõlemad ära, aga uni oli ometigi öösel mõnusalt paks ja magus. isegi närvilisi unenägusid ei näinud. eks siis paista. tahaks neist depressantidest kangesti lahti saada, aga ma pole ikkagi päris kindel, et ilma hakkama saan. oma kellakümnekonjakipitsist ma muide lõplikult ei loobu, sest see ei tee mulle kindlasti halba.

hommikul ärkasin kõige varem. seda te ikka teate, kui mõnusad on hommikud, kus paned kohvi tulele ja teised alles magusalt magavad. kohe selline õige ja päris tunne tuleb peale.

käid maja nurga taga pissil ja saunaruumis värskes õhus duši all.
hommikupuder moosiga.
üks mu praeguste päevade ja elu lemmik kohti.

siis tulid kiired ja närvilised töötunnid. vihastasin jälle laste peale ja üleüldse. olin selline, nagu ma olla ei armasta.
vahel tuleb meelde, et kunagi käisid lapsed ka koolis ja lasteaias. võtan praegugi hoogu ja harjun mõttega, et Pääsut võiks isegi ju lasteada juba viia, aga tegudeni kuidagi ei jõua. ja siis ikkagi vean enid ühes ja aeg-ajalt karjun, sest olen tolle uue korronaeluga sedavõrd ära harjunud, et lasteaeda viimine tundub olevat veel kordi vaevalisem ning äresvusttekitavam, kui see …. üheksolemiseelu.

ühesõnaga, teinekord on juhtmed vabšee koos, aga palju head ja ilusat on ka.

järgmise korrani,
K

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 28, 2020 toll Uncategorized

 

Kas x 10

Homme plaanin sõita plikadega paariks päevaks Suvekuningriiki hooaega avama. muidugi ma pabistan, kas ma saan oma häärberi vee ikka ühendatud, kas öösel pole külm, kas nett läheb tööle, kas ma midagi olulist maha ei unusta, kas nood igipõlised viimase minuti mehed ikka saadavad mulle vajalikud eksamid, et jõuaksin need õigeks ajaks üles laadida, kas nende päevade jooksul ei teki mingeid tööalaseid ootamatuid probleeme/tõrkeid, mida seal lahendada ei õnnestu ning mis seepärast sunnivad mind enam-vähem kohale jõudes juba autole hääled sisse panema, et linna poole tagasi sõitma hakata.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 26, 2020 toll Uncategorized

 

– – –

Täna nagu sajaga närib ja piinab sees. tavaliselt ikka päeva peale too paine ja raske olemine vähemalt mõnevõrra lahtub, aga täna kohe mitte üks raas ei anna järele.

tööl pole ka otsa ega äärt.

hullumiseni,
K

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 25, 2020 toll Uncategorized

 

Puhas kuld

Ma lugesin, et jumal on olemas anyway, hoolimata sellest, kas sa usud või ei. nagu päike, mis paistab ikka, isegi siis, kui pilved on ees.… muljetan oma möödunud nädalast Giovannile taevasse vahtides.

Et kui sa sured õnnetuse või haiguse tagajärjel, siis see see on Aadama ja Eeva õunaraksus käimise tulemus. meid nuheldakse kolmandate inimeste pattude pärast, mitte meie endi elu pattude tulemusel.

Ja mina olen kogu aeg mõelnud, et kuidas see Hermiine isa ikka nii libedalt sellest elust on läbi tulnud. aga nüüd ma siis tean, et karistus ei sõltugi meie endi elatud elust. tundub nagu jama, et nagu mis mõttes, nii on ju hea selline koletis olla.

Aga mina usun päikesesse…., teatab Giovanni.

Muidugi sa usud, sest sa tead, et isegi, kui on pilved, siis üleval pool on alati päike, sa oled lihtsalt lennukiga lennanud.…pareerin mina.

Aga mina usun Unicorni…. ,sekkub ühtäkki Pääsu.

Selle peale polegi muud öelda, et ilus päev oli. 110% see, mis ma ette kujutasin.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 23, 2020 toll Uncategorized

 

Jälle mina

eile oli meil plikadega muuhulgas (tormlev ja hullupööra väsitav) juuksuri- ja hambaarstipäev.
minu puhul tähendab see alati üht sirgete juustega päeva, mil tunnen end nagu pügatud lammas, kus mina ei ole ülde mina. tahaks nähtmatu olla. sellepärast ootasin kannatamatult tänast hommikut, et juuksed ära pesta ja uuesti iseendaks saada.

huh, nüüd on kohe nii hea olla. nii vähe ongi teinekord vaja.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 22, 2020 toll Uncategorized

 

Sõltuvustest

Plekktrumm lõpetas ja Lahus sai läbi ja ja Pilvede all juba mitu nädalat tagasi. OPiga on jokk ja Vera, mu täielik lemmik, nutan seda/teda siiani taga. Siis Ispektor Morse  ja muidugi Õnne.

Nüüd ongi veel jäänud reedest pühapäevani 5 osa Midsomerit: vana osa vana nooreminspektoriga ja vana osa uue nooreminspektoriga ja uus osa vana nooreminspektoriga ja uus osa uue nooreminspektoriga.
Mu lemmikpaar on vist vana osa uue nooreminspektoriga. Uus vana nooreminspektor on ka minu maitse, aga uus Tom Barnaby jääb vanale jällegi täiega alla.

ühesõnaga, ma tunnen, et kannatan tõeliste ärajäämanähtude all.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 20, 2020 toll Uncategorized

 

Minu pere ja muud loomad

aed

lisatud foto on illustratiivne

Giovanni jookseb ees ja tõmbab sõrmedega ludinal Bauhausi äärde näidiseks ülespandud metallist raudvarbadest aiavõre. Pääsu jookseb tema järel. mõlemad on omamoodi elevil, Giovanni kindlasti enamgi.

….ühesõnaga, pole ikka veel suureks kasvanud ja ei kasvagi vist…..

Sa oled vanapoiss, konstanteerin fakti, kui neile peaukse juures järele jõuan.
Mis see tähendab?, on ta segaduses. mis on suht loogiline.
See on midagi, mida vanapoisid teevad, ma lugesin, selgitan talle abivalmilt omi uusi teadmisi kinnistades.
Ma pole sellisest asjast varem kuulnudki, ütleb tema
No vat, nüüd siis tead, et vanapoiss, võtan otsad kokku.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 19, 2020 toll Uncategorized

 

– – –

10333401_732967473437178_7400112573797369597_o

Hiljem kirjeldasin seda teistele, kui ilus see oli. Kõige rohkem muljet avaldas mulle see, et see ei avaldanud neile üldse muljet.

mul on ka eluaeg täpselt seesama probleem olnud. et kirjeldan teistele mõnda hetke ja.

see viis, kuidas mind siis alati selle peale vaadatakse, kuidas ma peaaegu mitte kunagi ei jõua nendeni, kuidas neil puudub väiksemgi emotsioon. enamasti ollakse/jäädakse lihtsalt vait ja mul hakkab imelik. täpselt nii imelik, nagu ma oleksin ikka väga imelik. mu ema on mulle näiteks paar korda elus sellistes kohtades vastanud, et ma ei saa aru, mis selles siis nii ilusat/lahedat/kummalist/vaimustavat on?

ja mina lihtsalt ei saa aru, kuidas nad seda ei näe, sest see on ju täpselt nii ilus. lahe. kummaline. vaimustav.
nii sõnadest suurem.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 18, 2020 toll Uncategorized

 

Ahastus kuubis

Täna ma tunnen küll, et tahaksin pead lihtsalt vastu seina taguda. olen kaotanud viimasegi raasu kannatust. olen talle need paar kuud seletanud ikka ühe nurga alt ja siis teise nurga alt ja kui vaja, siis ka veel kolmanda nurga alt. joonistanud vihikusse ja põrandale. pannud numbrid elama, et ta saaks aru, et matemaatika pole lihtsalt numbrid, vaid elu. et raamatus olevaid ülesandeid võib reaalselt vaja minna, lähed näiteks poodi värvi või tapeeti või ka süüa ostma. või sul on vaja midagi inimeste vahel jagada.
ausõna, mul on teinekord tunne, et ma seisan pea peal.

mida iganes, aga igal juhul on see elu, mitte pelgalt numbrid. ta ei õpi, ei tee ülesandeid selleks, et lõpuks send vajutada, vaid selleks, et seda tulevikus igapäevases elus kasutada ja rakendada.

sa ei õpi õppimise pärast, vaid selleks, et neid teadmisi oma hilisemas elus kasutada.

ja iga jumala päev alustan otsast peale. nagu eilset poleks olnudki. alguses tagasi. ja läheb jälle sama asjaga otsast peale. ta ei saa minu arvates siiani hästi aru, mis vahe on ümbermõõdul ja pindalal. ruudul ja ristkülikul.

see on nagu. kuul pähe. totaalne ahastus. nutma ajab. mind ja muidugi ka teda.

sest ma lihtsalt enam ei oska. ma aitaks, aga ma reaalselt ei oska. sest ma ei näe tema pähe, ma ei saa aru, mis tal seal puudu on. ma ei tea, mida või kuidas ta oma peas näeb või ei näe. kus ta kinni kiilub või kinni jookseb. miks ta ei suuda näha ristkülikus vaipa või ühe asemel saia, millest siis 1/2 ära võtta.

kuidas ma peaksin seletama, mis võtteid, vahendeid kasutama, et talle kohale jõuda.

tänane viimane piisk karikasse: isa ostis eile 60 l bensiini, mille liitri hind oli 1 eur 30 senti. täna maksis bensiin 10 senti vähem. mitu liitrit bensiini sai isa ülejäänud raha eest täna rohkem osta?

esimesena pakub ta mulle ühte numbrit, mida ta jagab kahega.

ma olen ammu aru saanud, et tal käivad asjad seal peas kuidagi teisiti, aga ma pole siiani välja raalinud, et kuidas siis täpselt. ja tema ei oska mulle seletada ega öelda, mis tema peas minu omast erinevalt toimib.

on paremaid päevi, aga tuleb ette ka hetki ja päevi, kus mu katus lendab ikka pauguga. täna näiteks ongi üks selline.

 
9 kommentaari

Kirjutas &emdash; mai 13, 2020 toll Uncategorized