RSS

Arhiiv kuude lõikes: aprill 2020

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 25. päev

nartsiss

Tänasest tööpäevast kujunes selline palju vahtu, aga vähe villa päev. aega läks palju, aga tehtud sai näpuotsaga.

ostsin ümmargusele lauale väikse nartsissipoti. ja siis veel jäätist ja präänikuid ja ananassikomme, paar sõõrikut, leivasuppi vahukoorekreemiga. heh.
orhideed istutasin ümber.

intern lasti koju käima. teisipäeval läheb eesliinile tagasi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 9, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, kus numbrid ja päevad hakkavad sassi minema

 

ü

Täna on nüüd teine päev, kus ma peale hommikupudru söömist, veidi enne kella kümmet, lähen arvuti ette tööle ja suurt enne kahte sealt tulema ei saa. mis tähendab, et kogu siinne kaader toimetab kes aluspükstes, kes öösärgis lõunasse välja.

mis mulle selle eriolukorra juures aga lausa kohutaval kombel meeldib on see, kuidas me koos plikadega nüüd iga päev oma ümmarguse laua ääres koos hommikust, lõunat ja õhtust sööme. ja kui Hermiine nädala lõpus vanaema juurde läheb, siis on meiega Giovanni. siis oleme viimasel ajal koguni söögipalvet lugenud. see on midagi, millest olen vaistikult kogu aeg puudust tundnud. kõik see on kohe nii hea ja armas ja õige tunne. see ümmarguse laua akna alla tõstmine läks kuidagi asja ette.

söömine iseeneset on jällegi hirmus taak. esmaspäeval otsustasin, et nüüd aitab, peab sellest paarist liigsest kilost, mis siin kolme nädalaga kas siis igavusest, pingest, rahutusest, tegevusetusest või kes kõik teab millest, möödaminnes sisse söönud, vabanema. tänaseks on kadunud peaaegu kilo. ma olen rahul, kuigi pidevalt, kui käsi toidu poole haarab, tuleb endale meelde tuletada, et Stop! Sa ei ole näljane! Sul on lihtsalt igav! Sulge uks!

üks päev Hermiine küsis, milline on mu lemmikpäev. mõtlesin pikalt ja kuigi vastasin reede, siis ma pole ikkagi päris kindel, see võib vabalt olla ka kolmapäev. nädala selgroog saab selle päevaga murtud.

justnagu magustoiduks on sel õhtul ka Pilvede all. mõnus-magus ootus!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 8, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 23. päev?

BeFunky-collage

Visuaalselt-intuitiivselt kangastus mul teda vaadates silme ette pilt loodusest läbikasvanud ja -põimunud mahajäätud/hüljatud linnast, inimtegevusest. kus loodus seob/sööb ajapikku inimese ära. üheks suureks tervikuks.

ta nägi välja nagu iseenese loomingu parim reklaam. heas mõttes metsik, metsa kasvanud, naturaalne, vaba kui lind, osake loodusest, täpselt see, mida ta teeb.

küll on head saated. panevad mu südame alati mitu korda kiiremini lööma.

postitus inspireeritud eilselt Plekktrummist. Joosep Matjus.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 7, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 22. päev

Pääsut lõunaunne pannes tabas mind ühtäkki paanika, kas ma eile juurikaid aju pannes ühe porgandi tänase Pääsu supi tarbeks jätsin? oma meelest just nagu jäi, küll puht juhuslikut, mitte supile mõeldes. aga päris kindel ei saanud olla.

oligi! vahel (harva) läheb ka niipidi. kui ogaralt õnnelikuks see mind tegi. päeva porgand, ma ütlen!

∼ postitus inspireeritud raamatust Valda Raud. Üks elu.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 6, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 21. päev

Kas täna on  pühapäev?

∼ 22.32

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 5, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 20. päev

p

Pääsu tahtis lõunaunne jääda ainult ja ainult meie vahel, ühe käega minu, teisega Giovanni käest kinni hoides. lamasin laisalt ühel pool Pääsut, nägu padjas, tema pisike käeke minu peos, piilusin ühe silmaga ta profiili, nii särav-selged silmad ja puhas hing. võiksin teda lõputult lihtsalt vaadata. kui veidike pingutasin, siis nägin silmanurgast ka tolmu mis, nagu vihm oavarrest, laest allapoole langes.

lapsed liidavad, ja lahutavad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 4, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 18. päev

91497802_1356779457863758_1134017755809316864_n

Oma olemuselt olen mina kindlasti praegusel maailmal jalus, selline tagurlik ja pidur, aga mõnes kohas on isegi mul hea meel, et 21. sajandil elan. see uus riiete auruti on näiteks super-luks, küll on lust kleite ja seelikuid ja särke aurutada. nüüd ma juba tõsiselt mõtlen ka selle Kärcheri aknapesuri peale.

uus telefon aga on vastikult uus, Hermiine ütles, et see polegi samasugune, nagu mul oli, et enne mul oli A3 ja nüüd on A6. on see võimalik, et võisin sedavõrd puusse panna? igal juhul on selles uues nii palju uut, kohe liiga palju uut ja teistmoodi, et ma kohe ei taha teda hästi kätte võttagi. ma tahaks, et kõik oleks täpselt samamoodi, aga või ta siis on.

mul on praegu päris tõsiselt kõige uue totaalne üleküllus ja kriis.

paar viimast päeva olen üldse kuidagi närviline olnud. jube väsinud ja kärsitu ja magu valutab juba mõnda nädalat ja kehakaal on ka tõusnud.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 2, 2020 toll Uncategorized