RSS

Arhiiv kuude lõikes: aprill 2020

Karantiini- ja kodukontoripäevik, igatsuse hetk

Lugesin mõnda aega tagasi ka seda Vanapoisi raamatut. umbes poole peal, ok, tegelikult juba suts varem, mõistsin, et vanapoiss jääb liiga kitsaks piiritluseks, see on hoopis keegi laiem tüpaaž, sest minus on ka nii palju seda vanapoissi. kohe nii palju, et umbes poole peal, ja seda tõesti umbes poole peal, mõtlesin, et tahaks need vanapoisi märksõnad ja kirjeldused alla joonida, kus ma vanapoisiga kattun. aga selleks oleks pidanud raamatut tähelepanelikult otsast peale lugema hakkama ja nii palju ma ei viitsinud. aga tahaks ikkagi, et oleks alla joonitud.

ma ei saanudki aru, mis maik mul sest vihikust lõpuks suhu jäi, midagi rahutut, hästi vastuolulist. ühtpidi selline ausalt naljakas ja muhe, aga teistpidi jällegi väga kurb ja valus, kuidagi lootusetu? ja too pidev Eesti materdamine, vat seda ei mahtunud mu sisse lõpuks ära. selline armastuseta materdamine ei meeldi, teeb liiga, on minu jaoks otsapidi vägivald.

aga selles vihikus oli maailma kõige ilusam ja romantilisem kodu kirjeldus, mille ma tahan siinkohal siia kirja panna. kohe nii ilus, et lugesin selle ka Giovannile ette. ma ei tea, mis ta sellest arvas ja loomulikult ta ei öeldnud ka, oli lihtsalt vait.
vahel tahaks, et ta midagi ütleks.

vahel ma kohe väga igatsen, et oleks inimene, kes midagi ütleks.

Ma ei tahaks elada lossis, ei tahaks elada villas kuskil Vahemere saareriigis.

Mu unistuste maja. Keset soosaart. Kõrgemal kohal. Õu on laokil, lehed riisumata, mulle meeldib sügisel aknast välja vaadata, kuidas lehed jooksevad mööda õue, kuidas nad kukerpallitavad heinakõrtel ja ajavad üksteist taga, vahel üksikult, vahel karjana siia-sinna. See on nii lõbus. Mina küll ei viitsi lehti riisuda.

Ma olen alati tahtnud mahajäetud, logu maja, nagisevate treppide ja pehkinud akendega. Ja sel peaks olema metsik umbekasvanud õunaaed. Kui isegi õunapuid ei pea olema. Seal ei pea olema midagi, ainult maja. Toad oleksid lihtsad, raadiot ja arvutit poleks. Neli tuba, köök, veranda. Seal me istuks, päevade viisi, kuulaks tildrite laulu ja kevadel joobuks sookailude lõhnast. Suvel toituks vaikusest ja palavatel lämbetel ööde ritsikate sirinast.

Kuulata metsavaikust. Niisama lagedad vaated igale poole. Aina pilvi vahtida. Ja mitte isegi süüa. Kui suudaks vaid nii. Mitte nii palju süüa, vaid lihtsalt vahtida aknast neid pilvi. Nagu muumia. Lõpuks vist küll nagu muumia. Suveleitsakus ja läbikäivas õhus kuivetunud muumia, vahtimas aknast pilvi. Äikesepilvi tulemas alt läänest ja minemas itta. 

Lihtsalt olla seal kohal, pidada vastu, surra lõpuks õnnelikult nagu kivi või mets või põld. Nagu polekski olemas olnud ja ometi olla suur. Saada täidetud pilvedest, äikesest. Ammutada seda endasse nii palju, neid vaateid kaugusesse, kuulata nii palju tuult ja vedeleda toas ja kuulata seina taga torme nii kaua, kuni ise oled tehtud vihmadest ja tuultest. Surra vanana, tulvil mälestusi rahust, teada, mis on rahu, puhas loodus, puhas õhk. Teada, mis tunne on elada eemal maailma kärast. Ma ei tea. Midagi seal on ju ilusat. Ma olen seda tunnet tundnud kuskil ja korduvalt ja hiljemgi elus ja ma tean, mis maitsega see on. 

Tahaksid sa jagada minuga mu üksindust, teha seda hullust läbi? Oleksid sa valmis täide viima mu unistust? Millest sina üldse unistad?

/∼minupoolne vägivaldne montaaž/

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 30, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, ehk koroona kaudne ohver.

95510492_3089650644435504_3586180310703800320_o

Mu magamistoa öökapikese kaktus andis ootamatult mõne päevaga otsad. ma usun, et ta suri tol päeval ja ööl minu kätte. mina mürgitasin ta iseendaga.

praegu mõtlen, et oleks ta pidanud ehk maha matma, aga mina viskasin ta prügikasti. seejuures tuli meelde see põnev film, mäletate, kus üks mees tapeti ja tema väga hea sõber viskas ta laiba tuimalt prügikasti. see mälestus pakkus samal hetkel lohutust ning võttis halva tunde.

kui mina peaksin oma lemmikust mõne foto panema, siis koeri ja kasse sealt ei leiaks. inimesi kõrvale jättes leiduks sel ikka ja alati mõni ämblikuvõrk või õlekõrs. linnud meeldivad mulle ka, erilised lemmikud on muide sookured.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 29, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, kus rutiinist saavat mäss

Laupäevane vein hakkas eile ka tööalaselt mõju avaldama. vahetasin vaikimisi akadeemilise keele pisut vabameelsema vastu ja sain mõne minutiga vastused oma paarile meilile, millele olin juba mõnda aega viisakalt vastust oodanud. Eesmärk pühendab abinõu?

olen ennegi mõnes otsapidi põlevas seisus seda libedat teed kasutanud. tänaseks on mul kogemus, et too piiripealne stiil teinekord õigustab ennast ning annab kiiresti kauaoodatud tulemuse. ja kuigi see on otse loomulikult alati ka vähem või rohkem lõbus, pisut intrigeeriv ja põnev, siis selles maailmas kaasneb mul nimetet nuppu kasutades ka teatav ebakindlus ja hingevärin, kuna mängus osalejate intelligentsus on seal kindlasti kesmisest kõrgem ning kuidagi ei tahaks ometi ju magedalt mõjuda. kas mul jagub ikka piisavalt klassi ja niite, et nii pikka ja peenikest suitsu tõmmata.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 28, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, üks puder ja kapsad kõik

eilne päev ja möödunud öö tuli taas kord kokku mu emotsionaalse tasakaalutuse õpikunäide. vaadake ja õppige, kuidas nagu üldse ei tohiks ega peaks, kui palju valesid nuppe ja samme ja emotsionaalsust, ma ei hakka parem üldse täpsemalt rääkimagi. seda ma veel seedin mõnda aega. aga noh, ausalt öeldes polegi ammu ette tulnud.
peale seda, kui olin päeva peale ära lahendanud peaaegu pudeli punast veini, võtnud vaatamata sellele ka oma õhtuse depressandi ja lõpuks suure hädaga ka pool unerohutabletti, kaotasin nagu noaga lõigatult teadvuse umbkaudu kell kaks ning avasin uuesti silmad juba kell 4.20. täitsa karauul. mispeale vahtisin mõnda aega lage, siis kõmpisin pool tunnikest toast tuppa ning seejärel hakkasin puzzlet kokku panema. olgu õnnistatud puzzled! puzzletamine sobis nii varasel kellajal ärevuse taltsutamiseks, rumalate mõtete tõrjumiseks ning aja täitmiseks lihtsalt suurepäraselt, lugeda poleks kannatanud, selleks oli enesetunne ja pea liiga vatist.

samas lugenud pole ma ammu nii palju, kui viimase nelja kuu jooksul. nii palju häid ja toredaid raamatuid. hetkel on pooleli öökapil, st voodi kõrval maas korraga kaks raamatut, üks selline kerge, väsinud pea jaoks ja teine selline terane ja rohkem süvenemist vajav, puhanumale minule. tollest esimesest sain üleeile teada, et minu nimi, Kertu tähendab soome keeles (Kerttu) lehelindu.

see teadasaamine tekitas mus hulganisti rõõmu ja elevust. meil on nüüd Pääsuga siin juba oma päris väikene linnupesa.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 26, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevad, keel on pingul, hing on pingul, kõik on pingul, lausa plahvatusohtlik juba

Persse, totaalne vasakujala esmaspäev. keegi ütles, et temal aitas teine kruus kohvi, ma pole seda nõksu veel proovinud, aga ma hästi ei usu. pealegi, kohv hakkab ka kõigele lisaks kohe otsa saama. olen selliseid päevi ennegi kohanud, et nagu kõik, mis annab viltu minna, see ka läheb. ja aina laob otsa. nagu igast otsast käriseb, igal rindel: tööl ja kodus ja iseeeneses. kohe saan hundipassi, läbikukkunud, kõiges.

midagi meeldivat need päevad endast muidugi kaugeltki ei kujuta, jube raske on taluda, aga pigem panen siis juba vaimu valmis, et täna siis nii, tuleb sellega kuidagi homseni välja elada.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 20, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, lõpmatus

Magamistoas kütab päike päeval toa nii palavaks  et silme ette löövad need uimased kärbsed aknaklaasil, kui pikemalt ennast nimetet tuppa unustada, siis püsti tõustes hakkab pea ringi käima ja samm on tiira-taara. halb hakkab, nagu kuumast vannist püsti tõustes.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 18, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, täna sai 1 kuu täis

Kuidas saab aeg minna korraga nii aeglaselt ja nii kiirelt?

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 16, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, lõpmatus

Margus Saar kasutas eile AK päevakokkuvõtet tehes lauset, et aastaid tagasi tähendas Soome sõit meile paljuski pääsu vabasse maailma.
Ta ütles Pääsu
, hüüatas Pääsu selle peale Giovanni süles üllatunult.
Mhmh, ütles jah, lehvita talle! Ilmselt ta märkas sind, kuidas sa issi süles uudiseid vaatad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 13, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 27. päev

Mul on sulle üks jutt…
Giovanni paneb käed risti rinnale ja toetub sirgelt vastu tooli seljatuge. Hakkan naerma, no mida sa kõige rohkem kardad, et ma sulle nüüd ütlema hakkan?

Ühesõnaga, mul on sulle üks jutt, mõtlesin, et kui sõidaks õige Suvekuningriiki ja viiks selle talvega kogunenud träni ära, selle madratsi siit suurest toast külalistemajja ja alt keldrist see hunnik puitu, mis saunapuudeks saab teha. ma tunnen, et seda on kogunenud juba igale poole sedavõrd palju, et see hakkab mind lämmatama. tahaks õhu puhtamaks saada.

Ok, ma lähen võtan siis käru…

Ah!?!?…. nüüd kohe…..nojah….nojah….. no ma ei tea…..nüüd kohe või?….aga eks lähme siis.

Aga teadagi, just need eksprompt asjad kipuvad miksipärast kõige paremini õnnestuma. Väga ilus päev sai.

pung

paat

kõrs

vaht

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 11, 2020 toll Uncategorized

 

Karantiini- ja kodukontoripäevik, 26. päev

ma mõtlesin, et kuna mul see kuu sukkadele, juuksurile ja bensiinile raha ei kulu, siis investeerin selle osa raha tulevikku ja ostan endale pensionipäevadeks sõber-seltsilise, oma elu esimese roboti.

tõsi, peale debüüti julgen nentida, et seda hinda ta minu arvates muidugi väärt pole, kuigi kogu elamise aknad ja klaasid said täna siiski puhtaks. aga toredasti ja armsalt vurisedes toimetab ta küll. kui töö lõpetas, siis kutsus nii kurvalt ja haledalt, et lõpuks hakkas tast kahju ja vastasin talle, et oota-oota kullake, kohe tulen.

nii see läheb.

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 10, 2020 toll Uncategorized