2019

Mida sa tegid aastal 2019, mida sa varem teinud pole?
Pidasin maha peo selle minu jaoks õiges/unistatud võtmes. See võiks sama ajal olla ka aasta üllatus/üllataja, olin juba ammu-ammu leppinud tõsiasjaga, et mingil põhjusel ma ei ole selleks võimeline/oska.

Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Ma ei anna uusaastalubadusi. Tahaksin õppida videomontaaži asjaarmastaja tasemel, aga ma ei kavatse end ses osas rangelt järgneva 12 kuuga piirata. Kui ma ei saa sellega mingil põhjusel hakkama järgneva aasta jooksul, siis ma ei mata soovi sellepärast kindlasti veel maha.

Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Jepp, mu vanim poeg ehk Troonipärija, ma sain vanaemaks. Erakordselt rahulik ja hea laps.

Kas keegi su lähedastest suri?
Üks sugulane, keda ma õigupoolest pigem teadsin, kui tundsin, aga siiski arvestatav šokk suguvõsale, sest ta oli veel liiga noor, heas füüsilises vormis ja ülimalt sportlik, aga suri Egiptuses tervisejooksu tehes infarkti.

Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2020, mida sul 2019. aastal ei olnud?
Ikka see ahjukütte ja puupliidiga päris oma kodu.

Milliseid riike sa külastasid?
Käisin ühe päeva Soomes.

Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
10. august. Läksime Giovanniga suure pauguga lahku.

Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Ma arvan, et sellele järgnenud  4 kuud. Kuu aja jooksul korraga lahkuminek, uus ametipost, Pääsu täismahuga lasteaeda minek ja ema haigus. lapsehoidja leidmine. ja püsti jäämine. Suutsin siiski toimida, kuigi mitte inimesena.

Haa, parketi panin ju Iti tuppa päris ise maha ja tolle kadakapuust riideredeli tegin ka algusest lõpuni ise valmis, sitaks hea tunne:)

Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
No lahutus on alati ebaõnnestumine.

Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Ei.

Mis oli parim asi, mille ostsid?
Ma julgeks arvata, et see ümmargune söögilaud, sellest ma unistasin juba pikka aega.

Kelle teod väärisid tunnustust?
Ma vist kiidaksin sel aastal oma tööandjat ja otsest ülemust. Inimlikus plaanis.

Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
Valitsuse.

Millele kulus enamik su rahast?
Puhtalt igapäevasele elule.

Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?
Eileõhtune päitsi-jalutsi vestlus Giovanniga. totaalne emotsionaalne orgasm, mis vahel lihtsalt juhtub. või välja kukub.

Milline laul jääb sulle alati 2019. aastat meenutama?
See Narva lugu ilmselt.

Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
i) õnnelikum või kurvem? kurvem
ii) kõhnem või paksem? kõhnem 6 kg
iii) rikkam või vaesem? ma ei teagi. rikkam ja vaesem, oleneb kust otsast vaadata.

Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
raamatuid lugenud, kinno ja teatrisse jõudnud.

Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Plahvatanud kohtades, mida on endale hiljem raske andestada.

Kas sa armusid kellessegi 2019. aastal?
Ei. Ja mul on tunne, et ma enam ei tahaks ega jaksakski. Giovanni on mu elu Punane Rist, see lihtsalt on nii.

Mis oli su lemmik telesaade?
Lahutus Eesti moodi, ma annaks sellele ilmselt maksimumpunktid.

Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Vist küll. Või siis vihkan veelgi kindlamalt.

Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Juba vähe jõudsin, aga kui ühe peab ütlema, siis Tove Janssoni Suveraamat. Õnnepalu Aaker ka muidugi.

Mida sa tahtsid ja said?
Kartsin kohutavalt tööle naasmist (nagu alati peale lastega pikalt kodusolemist), aga selles kohas läks hoopis nii hästi, nagu uneski näha poleks osanud: kohavahetus majasiseselt, mille tegemist ma väga naudin. Pluss oodatust suurem palgatõus.

Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
Üks prantuse film, mille nime ma ei tea ja mida ma ei saanud mingil põhusel lõpuni vaadata. Eia jõulud Tondikakul nägin ka nüüd aasta lõpus telekast ära, tuleb tunnistada, et see oli tõesti täpselt nii armas film, nagu räägiti.

Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
48. Käisin kolme klassiõega väljas, väga lõbus ja tore õhtu oli. Ainult väheks jäi, sest pidin koju kiirustama.

Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
Abielu sujumine.

Mis sind mõistuse juures hoidis?
Arvata võib, et lapsed.

Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Ma arvan, et selle aasta uus tulija,kes silma jäi kõrva jäi, võiks minu jaoks olla näiteks Tanel Kiik.

Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Äkki hoidja?, ma arvan, et meil vist vedas.
Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2019. aastal said?
Need vist polnud õppetunnid, pigem nentimised? leppimised? tõdemused?

Võib-olla rääkida (veel) ausamalt ja haavatamalt oma tunnetest, mis ka selle peale ei oleks, tuleks ega juhtuks. kokkuvõttes on see alati parem.

 

Púhapáev. see klassika.

ónnestusid.

 

Vaikuseminutid.tunnid. päevad.

 

Jõulustressist

minu arvates on mu kolepakitud kingitustes isegi oma stiili. ilmselt sellepärast, et nad pakitud kogu selle pusserdamise juures siiski armastusega.

 

Me peame rääkima peost ja jõuludest

Ma olen alati heas mõttes kadestanud inimesi, kes oskavad peol viimast võtta. umbes nagu sportlane, kes end suusarajal tilgatumaks sõidab ja finišijoont ületades, koššdi, kokku variseb.

mina pole kunagi suutnud/osanud täiesti vabalt võtta, alati säilitan enda üle teatava kontrolli, mis peoga kaasa minemist takistab. täis joomine ehk aitaks, aga purjus inimene, eriti naine, pole ka kindlasti see, mida ma peo pidamise juures heas võtmes näen.

kui siis mõned päevad tagasi juhtusin sõbranna mahitsusel peole, mis mind endaga totaalselt kaasa viis. vihtusin tantsu ühe ja teise ja kolmandaga. ning vahepeal korraga neljaga. suhtlesin täiesti vabalt ja sõrmenipsust. põnevad ja oma(eri)näolised tüübid. jah, kindlasti ka mängisin ja koketeersin möödaminnes, aga mitte lamedalt, lubavalt ehk allapoole vööd. muidugi olin ka mõnevõrra alkoholi tarvitanud, aga mu ümbersünd, see polnud päris kindlasti ei alkohol ega meeleheide.

see oli teadmine, et mu laps on kodus hoitud. see oli rahulik ükskõiksus, et ma ei pea kellelegi meeldima, parem olema, näima. mitte mingeid eesmärke ega soove peale ribadeks tantsimise ja hea olemise. ma lihtsalt olin. sest ma teadsin, et ühel hetkel jõuan koju ja homme ja ülehomme on ka hea.

mille tulemusena kujunes ilmselt mu kõige lõbusam ja toredam pidu, mille ma eales olen maha pidanud.

kella kolme paiku väsisin ühtäkki ära, tõmbasin jaki selga ja salli kaela, ütlesin, et nüüd enam ei jaksa ning tulin taksoga tulema.

kodus olen niisama uimerdanud ja vegeteerinud. söönud piparkooki, joonud vahukoorega kohvi, vaadanud telekat ja küünlaid kulub praegu nagu leiba. eile, täna tuli siiski tohutu (jõulu)tuhin peale, siis kloppisin ja koristasin, tuulutasin, tolmuimesin, pesin mitu masinatäit pesu, pühkisin isegi lillelehtedelt ükshaaval tolmu ning pesin terve elamise põrandad puhtaks. vaaritasin jõulutoite ning seejuures naudin täiel rinnal päevi, kus mitte midagi ei pea ega kuhugi pole kiiret.

pehmus ja elu on mu sisse tasapisi tagasi imbunud, tunnen end viimaste nädalate jooksul taas kord inimese, ema, naisena.

sest praegu on hea.

 

Ettevaatlikult

Ukerdan praegu õhukesel jääl ja mööda portselanipoode. väga hea ja hirmutav üheaegselt. kui võimalik, siis oleksin päevad läbi lihtsalt vait.
tahaks seda ainult tasakesi endas hoida. iga sõna ainult lõhub ja lahjendab.

 

 

Põristame nüüd vahelduseks trummi ka

Täna hommikul kell pool üheksa oli meil Teamsis töökaaslasega juttu ühest konkreetsest juhendist. mina isklikult olen see inimtüüp, kelle jaoks juhend on enam-vähem viimane õlekõrs. halvemal juhul võin koguni millestki loobuda, kui tean, et juhend on mu ainus võimalus.

Töökaaslane kirjutas, et aga nii nende juhismeilide-juhenditega on see, et targemad panevad vähemasti endale kuhugi kõrvale, kust saab hiljem vaadata.

noh-jah, aga kui häda käes ja aega pole, siis tahaks ikkagi nipsust inimest, kes kohe kiirelt teeotsa kätte juhataks. inimene on ikka sada miljon korda….inimlikum?, kui ükskõik mis juhend.

ja siis ma hakkasingi mõtlema, et kas juhendi inimesed on ka inimtüüp. umbes nii, nagu Pärt Uusberg Plekktrummis rääkis, et tema esimesed mälestused on seotud sellega, kuidas ema talle unelaulu laulis, et need unelaulud viisid ta täiega endaga kaasa ja kuskile ära. nii, nagu muusika on tema vereringes sünnist saati, siis äkki juhendi inimesetel on too juhendi soolikas kohe lapsest saati sees olemas.

aga Plekktrummist, siis viimased kaks saadet Madis Somelari ja Pärt Uusbergiga tekitasid mus lihtsalt katarsise. nagu lihtsalt nii head saated olid. küll on hea, et sellised hingepuhastajad meie hulgas olemas on.

 

Paneme sellele asjale nüüd lõpuks kaane peale

Mina, suur eesti keele, õigekirja, lauseehituse ja komade maailmameister tahan täna kobiseda ühe raadiost kõlava reklaami üle, mis mul iga kord harja totaalselt punaseks ajab, kui ma seda jälle kuulma juhtun. ma kohe nagu üldse ei suuda.

see kõlab kuidagi nii, et aastalõpp on lubaduste aeg, luba endale Teliast.….mida täpsemalt, ma ei mäleta ega huvita ka.
aga lubadused ja lubama on nagu aed ja aiaauk. nagu küün ja küüs. kaan ja kaas.

tähendab, mulle tundub, et mina siin põrandaluse tegijana võin düsgraafik olla. aga miks nad arvavad, et selline avalik-õiguslik ringhäälingust kostuv karjuv vastuolu mind püha(de)vihaseks ei aja.

 

Raamaturiiul jõudis jõuluks koju

Pääsu kaaperdas alumised riiulid esiotsa endale, aga ma ikka kavatsen need talt ühel (pahal) päeval tagasi võidelda.

ma nii väga ootasin seda.