RSS

Väikeste ja suurte inimeste mängumaailm

23 nov.

Eile õhtul töölt tulles tegin endale nipsust Tinderi konto, sest ma tundsin, et mul on seda nüüd ja kohe vaja. suhtlesin seal õhtu jooksul kokku umbkaudu tund aega ühe mehega, kellel hakkas seal kohe-kohe aastake täis tiksuma ja sain tema jutust üksnes kinnitust, et mitte midagi pole ses maailmas aastatega muutunud. täpselt nii, nagu aastaid varem, ringlevad ja korduvad kõikidel tutvusmissaitidel ühed-samad näod. ning ma sain üsna kiiresti väga teravalt aru, et mind sinna ikkagi kohe üldse ei tõmba ega kisu. mulle hakkab see vastu, ma ei taha, mind ei huvita, ma reaalselt ei viitsi ja pole selliseks mänguks hetkel kohe kindlasti kõige vähematki valmis. mõistsin selgelt, et pole veel kaugeltki terveks, üle ega vabaks saanud. mis oli omamoodi hea ja vabastav, samas valus-nukker, aga nii rahulik ja õige tunne. täpselt südaöösel kustutasin oma konto. mis tähendab, et sellega lõppes mu Tinderi afäär-karjäär põhimõtteliselt juba enne, kui see veel õieti alatagi oli jõudnud.

tuleb tunnistada, et korraks tekkis peale seda ka miski paanikalaadne moment, et mis toimub, mis minust ja minuga nüüd sellise seisu puhul edasi saab. tekkis koguni mõte, et kas mu elul niiviisi üldse enam mõtet ongi.

aga ei midagi head juhtu siin maailmas jõuga. too eileõhtune ehmatus ja hirm millegi ees said öö jooksul nagu peoga pühitud. hommikuks oli suur paks rahu minus maad võtnud.

kokkuvõttes olen jällegi väga rahul, et selle sissepõike sinna maailma siiski ära tegin, alles peale seda mõistsin, kui palju (meele)rahu ja head tunnet see teadmine, mis ma sealt sain, mulle edasi minnes tegelikult pakub.

aga samal ajal, kui mina omas maailmas hinge ravin, oma kohta, olemist ning kätt otsin, sai Pääsu jällegi ühelt lasteaia kaaslaselt üldse oma elu esimese sünnipäevakutse. kuna me pole varem temaga kellegi sünnipäeval käinud, siis ei saanud ta üldse aru, miks ma sünnipäevalapsele ostetud kõrgele riiulile ära pandud glämmilt sädelavat karbikest sugugi talle ei tahtnud anda ning valas seetõttu kiigel istudes vähemalt viisteist minutit jutti päris ahastavaid krokodillipisaraid. põhimõtteliselt kulus ikkagi terve õhtu, et seda talle mõningaste vahedega ikka ja jälle üle rääkida ning selgitada.

hommikuks oli ka temas ilmselt maad võtnud leppimine ja rahu, sest mängumaale kohale jõudes andis ta kingituse sünnipäevalapsele üle juba mängleva kergusega.

mängutuba ise oli väga vahva ja puhas, inimesed toredad ja tort lihtsalt ülimaitsev.

kõige tähtsam on ikkagi leppimine: täna on nii, nagu on.
vaatame, mida homne toob.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 23, 2019 toll Uncategorized

 

4 responses to “Väikeste ja suurte inimeste mängumaailm

  1. naissaar

    november 26, 2019 at 10:14 p.l.

    Ma ise enam ei kirjuta. Postitused läksid järjest nukramaks. Nii ei satu ka teisi väga lugema. Täna sattusin. Mulle nii meeldib, kuidas sa kirjutad ja maailma näed.
    Kass, kes kõnnib omapead.

     
  2. kellakagu

    november 26, 2019 at 10:43 p.l.

    Tänan, sina meeldid mulle ka väga. Mitte et ma nüüd viisakusest. Nukrust on erinevat, aga sinu oma on väga õrn ja ilus.

     
  3. murulane

    detsember 1, 2019 at 4:03 p.l.

    Tinderi laadsetest elementidest oma näite puhul kirjutas omal ajal ka Kati Murutar ja tema arvamus ei erine sinu omast!

     
  4. kellakagu

    detsember 1, 2019 at 5:09 p.l.

    Tinder on oluliselt kangem kraam. minu arvates see peegeldab täpselt meie praegust aega ja ühiskonda.ühe näpuliigutusega inimesed prügikasti, see oli õõvastav.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: