RSS

kuidas preemia minust ehitaja tegi

20 okt.

eesti hitab

Saime tööl ootamatult preemiat, kuidas see nüüd seal meilis kõlaski üksjagu tööd on tehtud…….seepärast laekub teie arvele täna-homme lisatasu.

igal juhul kõlas see täiesti ootamatult ja loomulikult sellevõrra veel rõõmustavamalt, aga et seda lisatasu ka nii palju palju on, seda ei osanud ma küll arvata.

mõtlesin veidi ja otsustasin siis, et kui üldse, siis just nüüd on õige hetk airbnb kaudu endale Pariisi korter lukku panna. vaatasin korteri ka juba välja, aga bronnida pole veel julgenud. see tundub kuidagi nii suur ja oluline otsus, nagu uue auto või elamise ostmine või midagi sellist. igal juhul käsi väriseb ja….olen seda veits edasi lükanud, aga eks ma nüüd lähipäevil panen silmad kinni ja vajutan lõpuks sellele ok nupule ka ära.

teiseks läksin tööriistakauplusesse ja ostsin endale korraliku akutrelli, ühe jaapani käsisae ning Hermiine toa jagu laminaatparketti ning paar hädavajalikku vidinat selle paigaldamiseks. akutrell oli seejuures puhas kingitus iseendale, aga kõik muu tuli sellepärast, et peale uue tapeedi panemist põrand lausa karjus uuendamise järele. no ja õnneks on käeharjutamiseks tegemist siiski pisikese toaga.

mis seal ikka, vaatasin siis ära ka mõned laminaatparketi paigaldamise videod ja otsutasin, et panen selle puzzle seekord ise kokku. ühtlasi ka punkti enesehaletsusele. peale Giovanniga koos elamist ei tundu mulle tegelikult kõiksugui ehitus- ja meisterdamistööd enam sugugi raketiteadus, vaid korraliku tulemuse saavutamiseks on eelkõige vajalikud pealehakkamine ning muidugi head ja kvaliteetsed tööriistad. aga ikkagi, pabin oli sees, aga nagu alati, siis kõige hirmutavam oligi taas kord too algus, see hetk, kui need parketipakid mulle ikkagi koju toodi ja ma esimese kile lahti tõmbasin ja mõtlesin, et kas ma nüüd siis hakkangi niimoodi päris üksi seda parketti panema. edasi lõi süda veel mõnda aega palju kiiremini, kui muidu, aga siis harjus ära. ja pühapäeva lõunaks olen juba oma kätetööga sedavõrd rahul, et kohe olen. teate ju küll seda sitaks head tunnet, kui mugavustsoonist välja astud, kus pole nagu ühtegi garantiid ega kindlat teadmist, et mis siis nüüd täpselt saama ja tulema hakkab ja kuidas sa sellest kõigest ikkagi välja ujud, aga siis hakkad sedasi samm-sammult minema, kuniks ühel hetkel avastad, et vau, hakkama sain. kui äge. ja kui rahul. ja kui õnnelik. kui megahea tunne.
aga sel kohal tuleb muidugi tunnistada, et ehitamine meeldib mulle oluliselt enam, kui õmblemine ja näputöö ning huvitaval kombel jagub mul selle tarvis ka märksa enam rahu ja kannatlikust. poleks arvanudki.

loomulikult jäi mul poolteist laminaadilauda lõppkokkuvõttes ikkagi puudu ja ma pean sellepärast nüüd ostma juurde veel terve paki. ja siis veel põranda- ja ukseliistud. aga nüüd mulle see mõte juba lausa meeldib, saab veel mõnda aega nikerdada. sest teate, juba veel mitte-päris-valmis-kujul on see tuba juba nagu nii ilus ja uus ja puhas ja värske.
ja üleüldse. ei jõua ära vaadata.

ja kui tööriistadest veel rääkida, siis järgmiseks oleks mul koju vaja hädasti üht reguleeritavat nurgikut, tikksaagi ning head vaibanuga.

 

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; oktoober 20, 2019 toll Uncategorized

 

5 responses to “kuidas preemia minust ehitaja tegi

  1. Tilda

    oktoober 20, 2019 at 4:38 p.l.

    See on hea postitus. Ja tuttavad mõtted. 🙂

     
  2. lendav konn

    oktoober 20, 2019 at 7:23 p.l.

    No missa ütled! Kui mul mõni töömees “short” on, tuled appi?

     
  3. Astrid

    oktoober 20, 2019 at 7:30 p.l.

    Kas seda laminaati laua kaupa ei müüda? Bauhofist olen saanud osta näiteks vaid kaks lauda 🙂

     
  4. soodomagomorra

    oktoober 21, 2019 at 11:19 e.l.

    Ja, tänud kaasa elamast!
    Ma pole kindel, kas ma päris oskustööliseks juba liigitun, aga kui kellelgi oleks vaja julgustust, moraalset ja ka reaalset abikätt, siis oleksin valmis toeks olema iga kell:)

    Isiklikult pinnalt, siis ainuüksi kaasa mõtlemine ja elamine kellegi poolt on juba suur abi, pool õlga ja võitu!

    to Astird: Kahjuks seda toodet lipi kaupa ei müüda, ainult pakiga. Juba uuurisn järele.

     
  5. Manjana

    oktoober 21, 2019 at 1:49 p.l.

    Muarust ka on meestetööd hoopis köitvamad kui aeglased naiste käsitööd.
    Kuna ma koolis õppisin vaibanuga kasutama, siis võin öelda, et tegelikult pole neil vaibanugadel erilist vahet, kas kallim või odavam, et mõni oleks parem. Noh kui on nii odav, et käes ära laguneb või tera logiseb, on jama, muidu vahet pole. Lihtsalt seda, et nüri tera tuleb kohe otsast ära murda ja jälle nagu uus.
    Tikksae soetamise peale ma olen mõelnud, aga kuna tegelikult mul seda ikka väga vaja pole, siis ainult sellepärast, et nii hea oleks kui selline asi käepärast oleks, ka ostnud pole.

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: