Täna käisin ühepäevasel tööga seotud Soome tripil. eile hakkasin mõtlema, et ei hakka autot sadamasse parkima, pargin auto tööparklasse ja lähen sealt mõned peatused bussiga. aga võta näpust, täpselt selles vahemikus, kui mul oli vaja sadamas olla, bussi sinna loomulikult ei läinud. mis on muidugi omamoodi huvitav fakt, aga see selleks. siis jäi üle takso, ilmselt Bolt, sest terve Eesti sõidab, aga ma ei tea Boltist tuhkagi. millal ma viimati üldse taksoga sõitsin?
kribasin tudengile messengeri, help. see on lihtne, vastab Tudeng (tegelikult täna juba Resident). kribab mulle juhised, kust ja kuidas äpp´i tõmmata, kaardi andmed sisse panna, kas valida bolt või basic, kuidas tellimine üleüldse käib jne jne.
et siis nii ongi, et tellin takso, istun sisse, astun välja, ütlen tere ja head aega ja ongi kõik? uurin mina, mulle kuidagi nagu hästi ikka ei mahu pähe, minusugusele saurusele tundub see taas kord paras kosmos, ei mingit paberit ega raha, isegi mitte kaarti.
pmst jep, parimad sõidud on need, kus sa ei pea sõnagi kellegagi rääkima, vastab Resident.
issand, mõtlen mina Residendi vastuse peale, sellises maailmas nüüd siis elamegi, kus parim on vaikus?, aga ei ütle midagi.
kuule, veel üks asi, et kuidas sa telefonis neid screenshot´e teed, mida sa mulle siin saadad, millele sa punasega ringid vajalikule ümber tõmbad?
Hommikul jõuan taksost vaevalt väljuda ja terminali siseneda, kui Liisa Boltist on mulle meili saatnud: Kuidas su esimene Bolti sõit läks?
Väravatest läbi laeva peale saan ruutkoodi abil, laevas tõmban juba järgmise äpi, Helsingi ühistranspordi mobiilpileti rakenduse HSL.
nii palju äppe, koode, shote ja bnb-faste ühe ööpäeva sees on minusuguse sauruse jaoks ilmselge väljakutse. üks päev veel ja siis saan õnneks sellest kaasajastumisest mõned päevad taastuda.