RSS

Filtrita

20 sept.

70494066_2604611099606130_6338405953959886848_n

Täna juhtus olude sunnil nii, et läksin Kakerdajaga lasteaia ukse pealt kaugemale ja jõudsin lõpuks välja ühte pehmete toolidega lugemisnurka. ja samal hetkel, kui ma sinna korraks maha istusin, olin lastest ümbritsetud, neid tuli hetkega aina juurde ja juurde ja nad aina rääkisid ja rääkisid mulle kõik vaheldumisi ja kokkuvõttes osutus sealt välja keerutamine parajaks kübaratrikiks. iseenesest väga armas, aga vaatamata sellele tundsin end sel hetkel nagu tõelisene karjäärinaine, kui laste piiramisrõngast end lõpuks kindlameelselt välja murdsin. tööle-tööle….

tee peal tegi korraga üks prügiauto veidike minust eespool ootamatu manöövri, keeras ühtäkki oma hiigelsuure rohelise ristküliku risti keset teed ning tagurdas seejärel nagu naksti ühest teeäärsest hooviväravast sisse nii, et kummagi külje ning väravapostide vahele jäi vast paarikümnesendine ruumivaru. mõni nädal tagasi vaatasin, kuidas üks kopajuht lausa filigraanse täpsusega, nagu väikese teelusikaga, korjas ka kõige väiksemad kivipuru oma suure kobaka rauast kopa peale.

tähendab, kõikvõimalik professionaalsus on ülimalt nauditav. need mehed teevad ka vaieldamatult kübaratrikke.

eile enne kojuminekut avastasin end taas kord kohast, kus ma sageli ikka kipun välja jõudma. kui mõni lohutab end saiakestega, mõni kohvikuga, keegi uue pesu, pudeli veini või kes teab veel kõik millega, siis minu nuhtlus-nõrkus on ilmselgelt raamatupood. hoolimata sellest, et algselt läksin endale hoopiski uusi saapaid vaatama.

muidugi ei suutnud ma ostmata jätta Tove Janssoni uut raamatut Muumipapa ja meri. suvel muide ostsin ka tema Suveraamatu, mis on äärmiselt tore ning soe lugemine. selles osas pisut võrreldav Tõnu Õnnepalu Mandala raamatuga, et tükati, kohati isegi mitme lehekülje ulatuses täiesti loetav ja huvipakkuv/arusaadav ka lapsele. aga muidu on Tove Janssonil minu arvates täiesti erakorne ja ainuomane stiil, kuidas seda siis öeldagi, pisut kriipi ja hästi aus. lisaks on kogu otsene kõne ilma kõiksugu märkidega, sulgude vahel. aga üllataval kombel, absoluutselt no problemo, hästi arusaadav ja kergesti mõistetav. tegelased on kõik sellised natuke nagu omas mullis, ilustamata, väga inimesed, kes kokku moodustavad siiski naljakal kombel sellise….vaikimisi?…terviku. lisaks meeldib mulle hullupööra, kuidas lapsesse suhtutakse, südamega, aga samas heas mõttes kui võrdväärsesse, kui inimesse, kes mõistab ja tunneb tegelikult palju rohkem, kui täiskasvanud seda endale ette kujutavad. või on see pelgalt mugavus? muidugi on täiskasvanul oluliselt lihtsam laps oma käe ja näo järgi endale sobivasse rütmi ja vormi suruda.
välise poole pealt on hästi armsad ka kaanekujundus ja raamatu pisike vorm.

no ja  lõpetuseks sünnipäev, Hermiine saab täna kümne aastaseks. nagu mida. lisaks on sündinud mingi uus number maailmaime, nimelt korraldab sel korral tema sünnipäeva Hermiine isa. Hermiine võttis temaga ühendust ja mainis, et emale sellised lärmakad kohad ei meeldi ja nüüd Hermiine isa siis võttis juhtimise üle, broneeris ruumi, toob ja viib ja ostab vist isegi krõpsu ja limonaadi, kuigi tema uus naine juba olevat öelnud, et peaks ikka olema juurviljakrõpsud, mille peale Hermiine muidugi kodus nina täiega vingu tõmbas, aga eks ole näha, millega see saaga siis lõpeb. ja suurt vahet polegi, sest midagi ulmelist on juba niikuinii aset leidnud:)

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 20, 2019 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks palun logi sisse, kasutades üht neist võimalustest:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: