RSS

Arhiiv kuude lõikes: september 2019

Minu kasiino

bonne maman

Sügis ja küpsised.
Ning Stockmann otse mu käeulatuses.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 30, 2019 toll Uncategorized

 

Evakuatsioon

ajastus

Eile polnud meil liskas küttele kodus ka vett, nii et kolisime ööpäevaks kodunt välja. saime elada toas päevakese paljajalu, ilma villaste sokkide ja vammusteta. Päris inimlik oli. Lastele oli ka kena vaheldus, mul kulus täpselt 25 aastat ja viis last, et õega sama(vana)d sümbolid ekraanile saada.

Kodus tagasi, siis vesi on olemas, aga kütet peab veel ootama. mõned päevad tagasi tagasihoidlikult uurisin, et milles küsimus ja sain muidugi täpselt sellise vastuse, nagu eeldasin, et  õue peal trehvatud majaelanikest osad väitsid, et neil on jahe, teised aga ütlevad et toas on soe. Väidetavalt tal endal ka 22-23 kraadi. Meil kahjuks või õnneks kraadi pole, aga pakkusin, et ehk on lihtsalt meil, kõrgeima korruse elanikel külmem, et kas vastustes ei peegeldunud sellekohane korrelatsioon, sest minul igal juhul istuma jäädes hakkavad nina ja näpud täiega külmetama, mille peale sain nätaki vastuseks, et teie vastaskorterist vastati, et neil on soe.

no jah, mida sa selle peale siis ikka kostad, saigi mind kohe purki pandud. meie vastastkorteri naine on minust küll oma kaliibritelt vähemalt kaks korda suurem ja kogukam. lisaks on nad maja kõige suuremad võlgnikud, olenemata sellest, et neil on peres mitu uhket autot ning ka nende riided ja aksessuaarid ei jää mitte teps alla nende autodele. ja kuigi tundsin sel hetkel samaegselt nii totaalset õelust, kui jõuetust, siis neelasin selle alla, loomulikult mitte selleks, et hea inimene olla, vaid puhtalt omakasust, sest mine tea, mil saabub hetk, kui oleks kasulikum ühistu esimehega mitte konfliktis olla. arvestades Murphy seadust, oleks õeluse korral ilmselt juba tänaseks midagi me kodus õhku lennanud.

et siis nii, kortermaja rõõmud. näpud on mul praegugi jääkülmad ja kanged. aga noh, vastaskorteris on vähemalt soe.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 29, 2019 toll Uncategorized

 

Osoon

lilled

Eile tarinisn endale koju kontoris ülejäänud puu. Kui osad inimesed toovad endale koju hätta sattunud või üsikuid loomi (linde), siis mina eelistan ilmselgelt lilli, laiendatult taimi. potitan, tohterdan ja toidan iga kell pigem neid. taimed tunduvad mulle oma olemuselt kuidagi puhtamad ja ausamad, kui loomad.

Loomad toidavad minu arvates paljudel juhtudel suuresti inimese ego, lilled aga toidavad üksnes siis, kui ise annad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 27, 2019 toll Uncategorized

 

Mõned kingad jäävadki suureks. Vist. Rubriigist, elus laiendatult.

Kui peale Urmas Vainot ilmus ühtäkki Terevisiooni tema asemele Eero, siis vaatamata sellele, et ma püüdsin, tahtsin anda võimalust, sest no….inimene on harjumuste ori ja ma üritasin Eero osas omi mõtteid nii- ja naapidi suunata ja pöörata, siis polnud see enam see. See oli, aga enam mitte see, võta või jäta.

Täpselt sama juhtus nüüd Vikerraadioga, kui Taavi Libe sealt lahkus. Mul pole ühelegi  neist neljast uuest hommikujuhist justkui midagi ette heita, kõik nagu toimiks ja läheb edasi, aga ometi, see pole enam see. Nagu üldse pole see ja …. ma andsin alla. Mida ma end ikka vägistan.

Kahjuks on lihtsalt nii, et mõned kingad jäävad suureks. mitte uus pole halb, vaid vana oli lihtsalt nii hea. Nagu liiga hea. Kuigi asendamatuid pole olemas…aga see vist vajab aega. Kerget tolmukorda.

Keeruline sellel, kelle jalga need kingad satuvad.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; september 26, 2019 toll Uncategorized

 

Nurga küsimus. jällegi laiendatav kogu elule.

Ühel hommikul istun lasteaia ees autosse 8:33 ja jõuan tööle 9:17. Teisel hommikul istun lasteaia ees autosse 9:17 ja jõuan tööle 9:38.

Ühe nurga alt kaotan 21 minutit. Teise nurga alt aga võidan tervelt 23 minutit.
Kõiki tegureid arvestades, siis suures pildis on see kindlasti võit.

kuigi võit on kohutav sõna. võideldes ja võidu peale elades kokkuvõttes ainult kaotad. mis see hea sõna siis siinkohal olla võiks….. äkki….tulevik?

suures pildis võiks see olla tugevam tulevik.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 25, 2019 toll Uncategorized

 

Teate mis, ma olen palju mõelnud, et olengi olnud oma elus rohkem mees, kui mehed mu kõrval

Kuulan viimasel ajal autos raadiojaama, kus käib selline tulistamine, et oma mõtteid suurt ei kuule ega vahele mahu. see sobib mulle hetkel.

täna panin tähele, et selle 25 minuti jooksul, mil ma autoga lasteaia poolt tööle uhasin, ei mainitud kordagi kella. kui inimsõbralik, kas pole, ei rõhuta pidevalt su tublidusele ning südametunnistusele. mis mulle samuti hetkel sobib, sest toimetan….nagu mees. mu vanaema, kes oli kunagi pikki aastaid suure tehase direktor olevat ikka rääkinud, et naised peaksid käituma…nagu mehed….kui elu nõuab, siis toimetavad enesekindlalt ega vabanda seejuures pidevalt ette ja taha.

aga kahjuks ta suri ka…nagu mees….55-aastaselt, infarkti.

olin sel hetkel kõigest viie aastane, aga nende väheste aastate kohta, mis me koos olla saime, on mul temast ja temaga arvestatavalt mälestusi. millegipärast arvan siiani, et tema oleks võinud olla minu inimene.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; september 24, 2019 toll Uncategorized

 

Täpselt nii põhimõtteliselt elu käibki

sapoški…et lähed mõttega osta kõrged, pruunist nahast saapad, aga poest välja astud mustade madalatega. ehk kokkuvõttes, fookus peaks paigas olema, aga kontrolli, jäikuse ning plaanidega ei tasu end kohe kindlasti piitsutama ning koormama hakata.

aga kinos oli hea. nagu nii hea. olin juba unustanud, kui hea täpselt. hakkasin mõtlema, et pole Kakerdaja ajal vist kinno kordagi jõudnudki. kinos olles mõistsin, et olen sellest ikka sitaks puudust tundnud küll.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 23, 2019 toll Uncategorized

 

Linnaluba

70306427_2786676241351658_8097149470594039808_nMöödunud nädalal ostsin endale juba teise kleidi, jah, nii on. seekord väike, minimanistlik must kleidike. või siiski vist kleit. ja kolm paari ihuvärvi sukki. hakkab pihta, hakkab pihta.

täna panen kleidi selga ja tean kindlalt, et tahan läbi käia K-rauta poest, ühest kaubanduskeskusest, et endale kõrgeid saapaid vaadata, kes teab, võib-olla ka madalaid, kui joppab. siis on mul plaan veel ühest kohast läbi astuda ja lõpetan ma kohe päris kindlasti kinos.

sellepärast ka kindlasti too kleit.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 22, 2019 toll Uncategorized

 

Parem hilja, kui mitte kunagi

Meil on ka nüüd oma Kodustatud Soomlane. Ruudi tõi. eile tuli ja hõikas mulle ukse pealt Hei nagu oleksime jumal teab kui vanad tuttavad juba:) ning öösiti magab ta juba teist korda nädalavahetusel Hermiine toas.

Hermiine muidugi etendab väga teatraalselt solvunut, poriseb ning nõuab Soomlase äraolekul minult bravuurikalt oma tuba tagasi või siis vähemalt viiendat tuba, st pole ta vastu just teab mis külalislahke ega sõbralik.

samal ajal, kui me Kodustatud Soomlane on meie vastu väga viisakas. kui ma siin möödunud kord vabandasin, et meie elukorralduse juures ta hommikuti vist väga välja magada küll ei saa, vastas tema et ei-ei, sellest pole küll midagi, tema on ju meie majas külaline.

veidi nagu Downton juba.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; september 21, 2019 toll Uncategorized

 

Filtrita

70494066_2604611099606130_6338405953959886848_n

Täna juhtus olude sunnil nii, et läksin Kakerdajaga lasteaia ukse pealt kaugemale ja jõudsin lõpuks välja ühte pehmete toolidega lugemisnurka. ja samal hetkel, kui ma sinna korraks maha istusin, olin lastest ümbritsetud, neid tuli hetkega aina juurde ja juurde ja nad aina rääkisid ja rääkisid mulle kõik vaheldumisi ja kokkuvõttes osutus sealt välja keerutamine parajaks kübaratrikiks. iseenesest väga armas, aga vaatamata sellele tundsin end sel hetkel nagu tõelisene karjäärinaine, kui laste piiramisrõngast end lõpuks kindlameelselt välja murdsin. tööle-tööle….

tee peal tegi korraga üks prügiauto veidike minust eespool ootamatu manöövri, keeras ühtäkki oma hiigelsuure rohelise ristküliku risti keset teed ning tagurdas seejärel nagu naksti ühest teeäärsest hooviväravast sisse nii, et kummagi külje ning väravapostide vahele jäi vast paarikümnesendine ruumivaru. mõni nädal tagasi vaatasin, kuidas üks kopajuht lausa filigraanse täpsusega, nagu väikese teelusikaga, korjas ka kõige väiksemad kivipuru oma suure kobaka rauast kopa peale.

tähendab, kõikvõimalik professionaalsus on ülimalt nauditav. need mehed teevad ka vaieldamatult kübaratrikke.

eile enne kojuminekut avastasin end taas kord kohast, kus ma sageli ikka kipun välja jõudma. kui mõni lohutab end saiakestega, mõni kohvikuga, keegi uue pesu, pudeli veini või kes teab veel kõik millega, siis minu nuhtlus-nõrkus on ilmselgelt raamatupood. hoolimata sellest, et algselt läksin endale hoopiski uusi saapaid vaatama.

muidugi ei suutnud ma ostmata jätta Tove Janssoni uut raamatut Muumipapa ja meri. suvel muide ostsin ka tema Suveraamatu, mis on äärmiselt tore ning soe lugemine. selles osas pisut võrreldav Tõnu Õnnepalu Mandala raamatuga, et tükati, kohati isegi mitme lehekülje ulatuses täiesti loetav ja huvipakkuv/arusaadav ka lapsele. aga muidu on Tove Janssonil minu arvates täiesti erakorne ja ainuomane stiil, kuidas seda siis öeldagi, pisut kriipi ja hästi aus. lisaks on kogu otsene kõne ilma kõiksugu märkidega, sulgude vahel. aga üllataval kombel, absoluutselt no problemo, hästi arusaadav ja kergesti mõistetav. tegelased on kõik sellised natuke nagu omas mullis, ilustamata, väga inimesed, kes kokku moodustavad siiski naljakal kombel sellise….vaikimisi?…terviku. lisaks meeldib mulle hullupööra, kuidas lapsesse suhtutakse, südamega, aga samas heas mõttes kui võrdväärsesse, kui inimesse, kes mõistab ja tunneb tegelikult palju rohkem, kui täiskasvanud seda endale ette kujutavad. või on see pelgalt mugavus? muidugi on täiskasvanul oluliselt lihtsam laps oma käe ja näo järgi endale sobivasse rütmi ja vormi suruda.
välise poole pealt on hästi armsad ka kaanekujundus ja raamatu pisike vorm.

no ja  lõpetuseks sünnipäev, Hermiine saab täna kümne aastaseks. nagu mida. lisaks on sündinud mingi uus number maailmaime, nimelt korraldab sel korral tema sünnipäeva Hermiine isa. Hermiine võttis temaga ühendust ja mainis, et emale sellised lärmakad kohad ei meeldi ja nüüd Hermiine isa siis võttis juhtimise üle, broneeris ruumi, toob ja viib ja ostab vist isegi krõpsu ja limonaadi, kuigi tema uus naine juba olevat öelnud, et peaks ikka olema juurviljakrõpsud, mille peale Hermiine muidugi kodus nina täiega vingu tõmbas, aga eks ole näha, millega see saaga siis lõpeb. ja suurt vahet polegi, sest midagi ulmelist on juba niikuinii aset leidnud:)

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; september 20, 2019 toll Uncategorized