RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuli 2019

Kolmapäeval

beebsuga

Olin millegipärast kindel, et tänane hommik on küll niiske, aga soojem. Aga võta näpust, jahe oli hoopis, samas sooja pika ja pehme kampsuni jaoks täpselt paras. kokkuvõttes suisa nautimiseks, et läbi hommiku tööle jalutada.

Tööl on, tõsi, ikka lihtne käia küll, ainult see hommikune kiirus ja pinge ja jorin ongi, sealt edasi paned lihtsalt ukse kinni ja nii ongi. eks see paras kraaklemine minust sinna koju maha hetkel ääb, aga kuidagi nad ikka saavad õhtuni välja, kuniks koju maabun ja korra taas majja löön. ikkagi jube lihtne, ainult see õhtu jääbki.

Ruudi oli eile nii väsinud. Jäi Kakerdajat lõunaunne pannes ise enne magama, kui laps. Kakerdaja siis olevat teda toginud ja seepeale ise magama jäänud.
Ruudi jällegi ei sega mind muredega tööpäeval kordagi, Hermiine seevastu on tänase hommiku jooksul juba jõudnud mulle kolm kõnet teha. Viimati tuli neile mõte pizza koju tellida. Eiiii, loomulikult mitte, ei mingit tellimist!

Tee peal mõtlesin, et kuidas nii, miks on ikkagi uks lihtsam kinni tõmmata, kui koju jääda. sest veidike tekitab see mõte justkui süümekaid, olgem ausad. ainuke, mis kohe pähe lõi, et keegi ei sõida su mõtetesse ja tegemistesse sisse, saadki midagi algusest lõpuni ära teha, lõpuni mõelda. milline luksus. millest ma järeldan, et lapsed on totaalselt taktitundetud, see ongi lapse saamise ja kasvatamise juures siis vist see kõige keerulisem moment!

Eile õhtul tuiskasime nagu tuulispask korra Troonipärija juurest läbi, polnud beebit juba hirmpikka aega rohkem kui piltidelt näinud. beebsust on täitsa laps saanud, vaatas suure huvi ja silmadega Kakerdajat ja Hermiinet, kui need seal ringi tuuseldasid. mind ka veel õnneks ei võõrastanud, ma veidi juba nagu kartsin küll, ikkagi natuke piinlik oleks, justkui sõnatu etteheide või kuidagi nii, aga ei, õnneks veel naeratas laia suuga mulle vastu. üldiselt on noortel vedanud, ta on algusest peale rahulik, heatujuline, tubli magaga, ühesõnaga, hea laps olnud. ma ikka olen küsinud, et kas nad ise ka sellest aru saavad ja nad on seni ikka viisakalt vastanud, et jah, saavad ikka.

Vat nii. Giovannist, õigemini meist kahest tahaks ka kirjutada, viimasel ajal olen sellele palju mõelnud, ainult kogu aeg, aga see pole veel valmis. samas ma tean, päris kindlalt, et ühel päeval see tuleb, sest ma lihtsalt pean saama selle endast välja öelda. aga mitte kiirustades, mitte ülejala, uisapäisa. et mitte liiga teha. läheb tõenäoliselt veel aega, ma ei kujuta isegi hetkel ette, kui palju täpselt, aga ma tunnen, kuidas kogu me lugu ja olemine, see kummaline suhe ja elu(korraldus) mu sees kerib ja arusaamist otsib, üleliigsest prahist puhastatud kokkuvõtet vajab.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 31, 2019 toll Uncategorized

 

Lihtsalt teisipäev

Giovanni põrutas täna vähemalt nädalaks Pohlamaale, nagu Kakerdaja seda maad kutsub. Kummikommililli tooma, Kakerdaja tellis endale roosad, Hermiinele pööpülid ja mulle kollased.

Mina tõusin kell seitse ja hakkasin Kakerdajale kanapuljonist suppi keetma. Vanad head ajad tulid meelde, kui me veel kollases majas elasime ja Ruudi oli väike ja tema muidu nii äge hoidja keetis kivikõvasid ja maitsetuid putrusid, mistõttu oma tööpäeva hommikutel keetsin sageli varahommikutel pliidi ääres juba lõunat. Oma ema tuli ka muidugi meelde, minu lapsepõlvekodus oli soe lõunasöök alati must-be.

Paar nädalat on nüüd Kakerdaja tööpäeviti Ruudi ja Hermiine kantseldada, kuniks ta ühel hetkel aeda läheb. Tänase päeva korraldas Hermiine Ruudile. Jätsin Kakerdajale päevaks oma mobiiltelefoni, kui vaid 10 minutit hiljem tabas mind autos esimene mis mõttes? moment , kui tahtsin Ruudile helistada ja öelda, et keera supp kinni ja siis veel pane pesu kuivama, aga nii palju siis sellest. Sealt edasi sain aru, et isegi kui tahaksin, ei õnnestuks mul ilma mobiilita töö juures maja taga hoovis parkida. Ja raamatust, mille tahtsin osta, pean täna samuti loobuma, sest Apollost saadetud 5 eur kinkekaart koos vajaliku numbri ja ruutkoodiga on ju samuti telefonis. Ühe pildi plaanisin ka töö juures siia postituse juurde teha, aga nüüd saab see olema pilditu.
Kohe ongi selline tunne, et vaat siis sulle kooki moosiga!

Autos veel mõtlesin, et päris põnev, kui saaks oma mõtted linti, liikumise peal tundub alati, et sõnad ja mõtted jooksevad oluliselt ladusamalt, saaks veenduda, kas see ka päriselt nii on või ainult endale tundub, võib-olla kuuleks hoopis hüplikke ja katkendlikke lausejuppe, aga siis oleks vähemalt süda rahul. Hääletult tundun endale mingil põhjusel oluliselt tasakaalukam ja targem inimene ning sõnasepp.

Aga hommik oli muidu täna väga mõnusalt värske. Oli, mida hingata. Mulle on alati sobinud pigem natuke vähem, kui rohkem.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 30, 2019 toll Uncategorized

 

Plekk

20190726_124753.jpgMu sellesuvise puhkuse viimane päev. Vastikult kuum ja seisab kogu päev ja õhk. Vesi on samuti madalaks ja sogaseks läinud, ei tõmba enam. Hommikul käisin küll ära, aga pigem harjumusest ja tahtejõust. Nüüd olen paar korda duši alt läbi lipsanud.

Me pisike Kakerdaja hõikad häärberi ukselt teistele plikadele, et issi mängib mulle Merineitsit. Tegelikult nad vahetult enne värvisid koos värviraamatut ja lobisesid sinna kõrvale. Aga nii need jutud tekivad. Iseenesest muidugi väga vale polegi. Mu riided istuvad mingil põhjusel alati ilusamini ja mänglevamalt Kakerdaja ja Giovanni, kui mu enda seljas.

Kirjuliblikasuve püüdsin samuti pildile. Ideaalis võiks põhi muidugi lilleline olla, aga klõps õnnestus teha iidsete müüride vahel, sealt ka taust.

67925148_2508898685844039_4549586606712946688_n

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 28, 2019 toll Uncategorized

 

Li(e)nnus.

20190727_114126.jpg

Giovanni ilmus välja ja me pisike Kakerdaja nuias, et läheksime uuesti vanglat vaatama.

Linnus on  muide endiselt äge, aga terve lossihoov oli täna viirukisuitsu ja jooge täis. Prrrrrrr.! Selline hulk äraseletatud zen nägusid korraga oli päris pelutav ning hirmuäratav. No ja see läila viirukilõhn on mulle täiesti vastunäidustatud.

Hea kerge tunne valdas, kui sealt vuduu keskelt tulema sai.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 27, 2019 toll Uncategorized

 

Õige suvitaja suvitab siis, kui teised ei suvita, või seal, kus teised ei suvita*

20190715_164100.jpgMa siin isale üks päev autosõidul kurtsin, et vaatamata sellele, et olen pikalt kodus passinud, eelmised kolm suve peaasjalikult siin Suvekuningriigis viibinud, siis tõrgun täiega esmaspäeval tööle minemast.

Ma. Ei. Taha.

Ja kuigi kõrvalt vaadates olen ilmselt mõttetu ja surmigav suvitaja, st et puhkus tähendab minu jaoks tuttavaks ja armasaks saanud Suvekuningriiki ja vaid näpuotsaga uut meelelahutust (nt Haapsalu uus linnus, mis oli tõesti üllatavalt äge), siis kuust ajast puhkusest suvel jääb minu jaoks siiski karjuvalt väheseks, tahaksin puhata kaks või vähemalt poolteist kuud jutti.

Teine ùllatav moment, mis sel suvel möödunud kolme suve taustal eriti selgelt ilmsiks tuli on pealkirjas välja toodud Õnnepalu* reegel. Mu puhkus langes Suvekuningriigis arusaadavalt  kõige rahvarohkemale ja lärmakamale ajale, mistõttu tunnen puudust neist paarist vaiksemast või vahel ka täitsa omaette, üksi oldud nädalatest.

Aga on nagu on. Sest praegu kestab siin veel tõeline kirju liblika suvi. Kahjuks ei lase see end kuidagi pildile püüda.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 26, 2019 toll Uncategorized

 

Selle suve lemmiktoode

Leiburi Sepik kamaga rukkiteradega.

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 25, 2019 toll Uncategorized

 

Ü nagu üksikema

Kell pool kaks päeval ostsin, kell viis õhtul hakkasin lugema ja kaheksa läbi kolmkümmend kaks minutit lõin plaksuga kinni.

Niimoodi ühe hingetõmbega pole ma vist veel ühtegi raamatut lugenud. Aga eks see teema puudutas mind ikka ka väga isiklikult.

Pääsu toimetas sellest umbes pool aega siin ja seal ja pool aega istus mu kõrval telefonis. Väga rahulikult ja leplikult, nagu kümnenda meelega tajudes, et pole mitte vähimatki lootust ema enne kolme ja poolt tundi täna raamatu tagant kätte saada.

See polnudki justkui lugemine, endale jäi kummaline tunne, nagu oleksin raamatu lihtsalt tervenisti alla neelanud.

Mõnes kohas oleksin tahtnud kohe kõrvalt juurde küsida, aga üldiselt väga selge ja palju äratundmist.

Ainuke, mis mind terve raamatu kestel  täiesti ebanormaalselt “segas” oli see, et laps, kellest räägiti oli poeg. Samas ma mõistan, sest kohe alguses, enne loo algust, oli täiesti arusaadaval põhjusel eraldi välja toodud, et tegemist on ilukirjandusega.

 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 22, 2019 toll Uncategorized

 

Uued hommikud

20190721_082355

Eile enne magamaminekut ta ütles, et meri aurab, hommikuks on kaste maas. Täpselt nii oligi. Kui ma pisut enne kaheksat suures hommikurahus üksi ujuma uimerdasin, siis oli muru paksult kastemärg.

Iga jumala uus hommik, kui ma niimoodi lähen, vahel üksi, teinekord Pääsu kaenlas, ma mõtlen, et kuidas ometi saada oma FB Uute hommikute seeria pildile seda rahu ja vaikust, uue päeva algust, kui inimesed pole veel ärganud ega häiri maailma oma toimetamistega ja lärmiga? Kuidas saada pildile pliidile pandud kohvikannu kahinat? Ja kohvi maitset peale hommikuujumist?

Ilmselt ma ei mõtlegi seda välja. On see üldse võimalik? Ilmselt jääb pildist ja sõnadest väheseks. Selleks läheks juba muusikat tarvis.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 21, 2019 toll Uncategorized

 

Ettevaatlik hommik

20190720_090924.jpg

Kummaline hommik. Inimesed uitavad mööd Suvekuningriiki, kuidagi raskelt, longivad, viskavad vargsi pilke, justkui tahaks ja ei tahaks ka. Miski rahutus ja pinge on õhus. Seisatavad, nagu kõhkleks… ja siis ikkagi, pööravad ringi ning lähevad, vilistades, sama teed tagasi.

Otsivad ja tahavad nagu midagi, aga justkui ei oska. Jälgivad mängu, ootavad, ehk keegi teine. Lahendab midagi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 20, 2019 toll Uncategorized

 

Julgus

20190712_100705.jpg

Kas ma võin abielluda tüdrukuga, nii et tüdruk ja tüdruk?, küsib Pääsu ühtäkki, ise samal ajal mu peo pealt põldmarju suhu nopppides.

Noh, muidugi sa võid, kui sa tõesti seda tahad, vastan talle.

Aga teised lapsed ütlevad, et ma ei saa, jätkab Pääsu.

Ikka saad, tavaliselt lihtsalt abielluvad mees ja naine, aga kui sa väga tahad, siis ikka saad, toetan teda.

Mhmh, ma siis abiellun tüdrukuga, noogutab tema.

Minu väike vapper südikas tüdruk, ma olen sinu üle kohe uhke, mõtlen mina.

 

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 19, 2019 toll Uncategorized