RSS

Hommikud

07 juuni

Ta tuhises uksest sisse ja oli maruvihane: milleks sulle see telefon, sa kunagi ei kuule, see on sul hääletu peal või üldse väljas.

Mu telefon oli öösel tühjaks saanud ja laadis väljalülitatuna magamistoas.

Ma ütlesin, et ma tulen hommikul.

Hommikul.

Peale Hermiine ei oskaks ma oma lastest mitte ealeski kedagi, kes räägivad hommikust, kell 8 oodata.  See on vähemalt sama ulmeline, kui võimalus, et mina telefonile vastan.

Esimene mõte, mis mu peast läbi jooksis oli see, et lähen ja viskan selle telefoni üldse prügikasti. Mis mõttes keegi tuleb ja heidab mulle väga jõuliselt ette, et pean iga kell telefonile vastama.

Õnneks olin ma vait või lihtsalt vedas ja ma ei jõudnud nii hommikul, sest ta tuhises sama kiiresti uksest välja, kui sealt sisse tuli.

Umbes viie minuti pärast olin sest mõttest juba siiski loobunud. Tegelikult on see meie uue ajastu märk, ei muud. Mina lihtsalt mäletan veel aega, kus telefon oli vaid üks õlekõrtest.
Tegelikult ma ju mõistan, 15 minutit tänaval kekskida võib närvi mustaks ajada küll.

Selle eest tuleb teda muidugi tunnustada, et ta võrkaia tagant me kolmanda korruse aknale kruusakiviga pihta sai. See mul kohe kindlasti kuulmata ei jää.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 7, 2019 toll Uncategorized

 

2 responses to “Hommikud

  1. murulane

    juuni 11, 2019 at 11:06 e.l.

    Minu aknale sai samalaadne “kruusakivitamine” saatuslikuks…

     
    • soodomakomorra

      juuni 11, 2019 at 11:12 e.l.

      Ss ehk elad madalamal.

       

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: