RSS

Kingadest

24 mai

Daki siin kirjutas oma viimases postituses kingadest, mis pillutavad meid hetkega hetkedesse viis, kümme, viisteist kakskümmend aastat tagasi.

Mul oli paar õhtut tagasi sama tähelend, lugesin Õnnepalu …ja lisaks neile on veel valvavad kehad, kelle on äratanud unenägu või valu või armastus või vanadus. kes ootavad koidikut nagu öövahid, ootavad, et teised kehad ärkaksid, vaimud tuleksid kehadesse tagasi ja elu läheks liikvele, metroo ja esimesed kohvikud tehtaks lahti, tänavapühkijad hakkaksid kraapsima, kaubaauto sõidaks restorani ette ja....

Ning palun väga, mulle meenus keegi, kes tundis kedagi, kes elas kortermajas, kus elas üks paar, naine oli venelanna ja mees minu mäletamist mööda mitte eestlane, aga põhjamaist päritolu. Nad olevat alailma tülitsenud, sedasi emotsionaalselt ja kirglikult. Kui ühel päeval tulnud mees õhtul koju ja leidnud oma asjad ja ka tugitooli maja eest, akende alt. Mees olevat  terve õhtu (kui ma nüüd ei liialda ja mälu alt ei vea, aga nii oleks ju ilus mõelda) rahulikult seal õues, tugitoolis istudes mööda saatnud, nagu see oleks kõige tavalisem asi maailmas: tulla koju ning leida oma asjad ning tugitool maja eest.

Mõtlesin, et kuidas Õnnepalu ja see ammu räägitud lugu omavahel seotud on ja miks too lõik mind just sinna lennutas. Ehk on põhjus Õnnepalu tekstides, milles on alati autentsust ja ehedust, et äkki sellepärast?
Mõlemas on minu jaoks nii palju elu, et see on peaagu käegakatsutav. Ma näen ja kuulen neid.

Jah, ja ka mina olen ka vist elu lõpuni hädas selle tundega, et kuidas teha nii, et suvaline kingastseen ei tekitaks tunnet, et müüks korteri maha, annaks lahkumisavalduse ja koliks… kuhu?

Sest sageli kipub see tõesti just nii pidi töötama. Kuigi tõsi, õnneks on ka vastupidiseid hetki, mis korterile ning töökohale üksnes kaalu ja väärtust juurde lisavad.

Ma mõtlen, et ohtlikud meie hilisemale elule ja suhetele ongi vist need kõige ehedamad ja õnnelikumad hetked, mis võivad nii võrgutavalt olemasolevat mürgitada ning millel võrdlusmomendina tegelikult naljalt vastast ju polegi. Ohtlikud just sellest võtmes, et kui iga kell on kuskil võrdluses õhulosse, siis selle valguses võime pahaimamatult olemasolevat pisitasa, aga järjekindlalt lõhkuma hakata.

Seepärast, enne kui muuta, peaks nende õhulossidega vähemalt korra (veel) vastakuti seisma. Vahel harva nad ei valeta, aga suuremalt jaolt siiski.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; mai 24, 2019 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: