RSS

Hommik

29 apr.

Jah, midagi pole teha, aga nii hea, ei, hea pole see sõna, nii palju kergem on uks hommikul enda selja taga kinni panna ja tööle tulla.

Lõpetasin viis kuud kestnud väikeste valgete pillidega, alguses ei saanud nagu arugi, kui siis korraga kallas nagu paisu tagant üle juba unustatud teravate tunnetega. Täitsa uskumatu ikka, kuidas juba viie kuuga jõuad harjuda oma sootu ja millise siis?….sellise puupaku olekuga. Suitsetajad ikka räägivad, et kui nad tossamisega lõpparve teevad, siis umbes nädala pärast hakkavad nad tundma lõhnu, appppiiii, ma tunnen lõhnu, hüüatavad nad siis ikka ja jälle eufooriliselt. Ma arvan, et ma ehk tean, millest nad räägivad. Taas kord pillutavad emotsioonid, lõhnad, värvid ja pisitasa vereringesse imbuv elu mind üles ja alla. Võimalik, et ühel hetkel ei tule ma sellise tundlikkusega taas kord toime, aga samas on ka nii hea hommikus üle pika aja säärast ilu ja usku näha.

Ei ole kuskil musta ilma valgeta, ei ole. Parim lahendus on ennast lihtsalt tundma õppida ja ära leppida.

Ja kuigi on endiselt kohti ja küsimusi, millele ma vastusi ei tea, st mis vastuseid, mul on vaja lahendusi, kuidas neid leebemalt ja ennastsäästvamalt üle elada, siis loodetavasti teeb töölkäimine nüüd vähemalt osaliseltki väikeste valgete pillide töö ning on mulle mõnda aega korrigeeriva ja trimmiva korseti eest.
Seni on see igal juhul nii olnud. Lisaks toetab mind nüüd psühholoog.

Hommik oli täna mõnusalt värske ja imeline, ainult tennade ja nahkjopi jaoks tuli valida päikselisemaid tänavaid ja pooli.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; aprill 29, 2019 toll Uncategorized

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: