
Vaikuseminutid
Kui kaks päeva kontoris tööl käia, möödub nädal lihtsalt ulme kiirusega. Nagu poleks teist õieti olnudki.
Pääsu siiski päris imelapseks pole osutunud, iga päev muretseb ja uurib, kas täna peab lasteaeda minema. Kui läheb, siis sedasi alistunult ja kannatadaes, viimased korrad pole hommikuti õnneks nutnud, aga kurb on, nii kurb on.
Eks ma saan aru, et annan ehk omalt poolt ka olukorrale õhku jurde, sest oma kodupäevadel olen teda kodus hoidnud. Mitte sellepärast, et hea ema olla, aga olen vist oma väikse satelliidiga lihtsalt nii palju ära harjunud, kokku kasvanud, et kuigi oleks päris mõnus ju mõned tunnid ka üksinda kodus olla, siis nii palju tamind järelikult ikkagi ei ...tüüta, või mis see õige sõna siin olekski, et kogu see hommikune organiseeritus selle üksinduse üles kaaluks.
Mida vanemaks ma saan, seda rohkem mul lastest kahju on. Ma tunnen, et ei talu enam näpuotsagagi, kui nad õnnetud või kurvad on. Veel hullem, kui neile liiga tehakse.
Pääsu muide sai meil vahepeal siin 3-aastaseks. Ta on endiselt nääpsuke, sünnipäeva hommikused parameetrid olid 12,5 kg ja 96 cm.
Kingitusega panime ka täitsa mööda, nüüd tean, et hoopis selle suure fitness-palli oleks pidanud talle kinkima.
Endal on mul hetkel alaselg täiega pekkis, Neljapäeval komberdasin tõesti ainult tahtejõuga, hambad ristis, päevast läbi. Praegu on nagu on, aga vähemalt veits inimlikum, aitab kuidagi elada.
Üks tõeliselt mõnus ja lõhnav hetk siia postitusse siiski ka. Panen nüüd pesu alati kõigepealt rõdule kuivama ja kui selle hiljem restiga tuppa tahenema tõstan, siis voogab kõigisse tubadesse selline osoon, et käin ja ainult nuusutan, ainuüksi sellest värskusest hakkab mul kordades parem. Midagi paremat ja helgemat on hetkel raske sellele lõhnale vastu panna.
p.s naabrilaps jälle hüsteeritseb, mis tähendab vähemalt tunnist täiesti kontrollimatut, pöörast ja ennastunustavat non-stop röökimist. aeg-ajalt tuleb seda ette, pigem siiski hilja õhtuti.
tuleb tunnistada, et see on mulle paras katsumus, lõpuks olen alati seisus, kus tahaksin läbi seinte tormata ja teda lihtsalt kõvasti süles hoida.