Täna oli päeval aken lahti ja tuba külmaks ei läinudki, õuest tulnud õhk oli soe ja pehme. Väljas oli järsku täitsa teine valgus ja lõhn, linnud laulsid kogu hingest, auto sulas käes, jaa, kevad on varba ukse vahele saanud.
Kodus on rahulik ja stabiilne. Moodsalt öeldes, kontrolli all. Giovanni äraoldud päevad on see kord lausa mööda lennanud.
Suveplika jäi nädalavahetusel nohusse, kerge kurguvalu. Alguses ikka moe pärast tegin paar märkust, et ära päris ninapidi Pääsu juures ole, kuigi teadsin, et täitsa mõttetud märkused. Eilsest oligi Pääsu samuti nohus, nüüd on vähemalt hea rahulik, võib neid südamerahuga kokku lasta.
Mina ise vitsutan vaheldumisi küüslauku, mett ja kurku taruvaiku, tavaliselt ma neist laste tatitõbedest ikka pääsen, aga alati ei või teada. samas, ega ma neid seepärast vähem kallista ka, Pääsu on öösiti ikka kaisus, et läheb nagu läheb.
Hundi postitus muidugi kõnetas ja Emmeliina kommentaar, arvan, et kui suhtumine rahasse st. selle läbi saavutatud vajadustesse oleks kõigil selline “et hing sees püsiks”, siis ei töötaks noored pered ennast katki. Ja vanavanemad ei rügaks pensionieas juurde teenida, vaid eksisteeriksid.
Just selle nurga alt, et lugesin eelmisest Ekspressist Neivelti intervjuud, kus ta vastab ühele küsimusele järgmiselt, et ega me muud teha ei saa, kui anda inimestele rohkem kindlustunnet tuleviku suhtes, siis on ka rohkem lapsi.
Jäin mõtlema, et kindlustunne on tegelikult väga suhteline mõiste, et päris huvitav, mida see tema nägemuses võiks tähendada. Pühapäeval sain Anu saatest pmst vastuse, et oleneb ikka pere suurususest ja laste arvust ja nii ja naa, aga suures plaanis võiks see tähendada, et vähemalt nii 2000 eur täiskasvanu/lapsevanema kohta.
Aa, umbes midagi sellist ma kahtlustasingi, ma nüüd ei mõtle otseselt seda numbrit, mis ta välja käis, aga pigem suhtumist, et laste saades mitte ühestki hüvest ei peaks loobuma ega elustandardites tagasi andma. Kas see ikka peaks eesmärk olema?
Mina isiklikult näiteks kahtlustan, et sellist kindlustunnet propageerides kahaneb sündivus hoopis veelgi.
Meie Giovanniga saame igal juhul hetkel veidi enam kui 2000 kahepeale kokku. Vahel ikka mõtlen, et kui mul oleks suurem palk, siis saaks Suvepilka klaverit õppida ja Pääsule võtaks nii 4 tundi päevas hoidja, et ta ei peaks pikki päevi lasteaias veetma.
Umbes palju rohkem ma ei oskagi välja mõelda.
no vat., tänaseks sellega lõpetangi.
Ilusat õhtut,
