RSS

Arhiiv kuude lõikes: aprill 2018

Pisarad enampakkumisel

Tegin eile suure plaadi pisarakooki, vàga ilus ja maitsev tuli, aga. Giovanni sòitis ju àra, Tudeng on endiselt Soomes, Troonipàrija Taanis. Ruudi kùll kuskil on, aga tema eelistab pigem soolast.
Nùùd me siin oleme, kolm naist ja plaadikook. Ainuke, kes meist kolmest seda endale kùhvliga lubada vòiks, on too kòige pisem.
Ma ei tea, mida ma kùll eile mòtlesin. Tàiega probleem, noh.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 10, 2018 toll Uncategorized

 

Kõik hea on alati ka plahvatusohtlik

Mäletan, et nuhutasin kohvi lõhna juba siis lummatult, kui ma veel kohvi ei joonudki. ja ma ei tea miks see tunne, aga just kohvi assotseerub mulle mingil põhjusel tumedate punase veini pudelitega. ainult tagasihoidlike, mitte edevate siltidega. kuigi olen viimase poole aasta jooksul joonud ehk paar-kolm klaasi punast veini, siis võin täiesti lummatult ning absoluutselt lõputult imetleda punase veini pudeleid. 

puzzle sain ka juba ammuilma kokku. võib öelda küll, et ma lihtsalt kadusin selle sisse mõneks päevaks, kulutasin sellele paaril päeval oma iga jumala vaba hetke. jäin mõtlema, et puzzled võiks minu jaoks vabalt sümboliseerida igavikku, kui juba tükid laiali laotatud, siis see pilt lihtsalt imeb su endasse. aeg kaob linnutiivul ning tunnid libisevad täiesti märkamatult su elust. ma isegi mõtlen, et see võiks olla tegevus, mida saab nimetada suurimaks aja raiskamiseks, sest sa lausa loobid aega üle õla, justnagu ei saaks see iialgi otsa.
ning samal ajal on praktiliselt võimatu sellele tõmbele vastu saada.

Giovanni sõidab ilmselt juba homme nii kümneks päevaks Saksamaale. ta hoiatas mind selle sõidu osas sel korral tegelikult juba reedel ette, aga täna hommikul ma enam ei suutnud ning nutsin ühe korraliku peatäie. see on minu jaoks ilmselegelt liiga pikk aeg, kuidas ma ei taha, kuidas ma küll enam ei taha  maailmale ega endale midagi tõestada ega olla iseseisev ning tublim, kui olen.
jumal, kui emotsionaalselt me võime tülitseda ning kui vastik ta mõnel hetkel võib olla, aga iga jumala hetk, mis neist plahvatustest väljaspoole jääb, ta meeldib mulle. vaatan teda ja ta meeldib mulle. vähemalt sama palju. ikka veel.
mul on tunne, et olen täiesti lootusetu. ja siis ma nutangi. sest ma ei leia enam mõtet teha nägu, et mu elu mulle korda ei lähe.

eile käisime oma pühapäevaõhtusel kohvikuringil. Pääsust on tänaseks juba täiesti tõsiseltvõetav kohvikukaaslane ning koogisõber saanud. selle väikese inimese koogiarmastus aga on nii uskumatult suur, et otsustasime, et järgmine kord peaks talle vist juba päris tema enda maiuse tellima.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 9, 2018 toll Uncategorized

 

"Oma ema matustele"

ma ei tea, mis needus Kodutunde saatel ühtäkki peal on. alles oli uudis, et maja, mida Kodutunde tiim taastada aitas, põles kogu täiega maha. vaevalt jõudis see kaduda, kui juba tuli uudis, et ootamatult suri saates abi saanud noor 27-aastane pereema ja naine, kellel oli kuus last, viimane kõigest nädalane. ja nüüd siis saatejuht ise. ausalt, ma mõistusega saan aru, et see on juhtunud, aga ma ei suuda seda ikka veel uskuda. täna öösel ei saanud ma pool ööd magada. siiani on tunne, et kohe-kohe öeldakse, et see on siiski vaid eksitus ja…täitsa absurd ühesõnaga!

lugesin täna Epu ääretult kurba ja ilusat järelehüüet ja mulle tuli meelde, et möödunud jõulupühade ajal Hiius sirvisin üht kollast ajakirja, kus oli pikem lugu Veronika Portsmuth’st. kui tema ema suri, olid nad õega mõlemad veidi üle kümne aasta vanad ja nüüd, kus nad on mõlemad juba 40 lähedal, pole nad sel teemal õega siiani kordagi rääkinud. minu arvates ütleb see kõik, mida vanema surm lastega teeb.

ja siis ma mõtlen, et isegi blogi maastikul on paar blogijat arendanud teemat, et lapsed on juba piisavalt suured ning neil võiks olla ilma emata koguni parem.

see on väga kohutav! ma ei tunne isiklikult ühtegi neist emadest ega lastest, aga nii valus ja ängistav on ainuüksi mõelda, mis siis veel neist endist rääkida, kes leinaga reaalselt hakkama peavad saama.
minu siiras kaastunne Signe perele ja lähedastele!

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 3, 2018 toll Uncategorized

 

Tuhat ja tuline

Käisime eile raamatupoes ja ma ei tea, kas sellepärast, et Pääsu on meil lausa hämmastavalt suur puzzletaja ja see on nakkav, aga igal juhul ostsime sealt sel korral muuhulgas ka endale Giovanniga ühe tuhandese pusimiseks kaasa. kodus tegime kohe lahti ja läksime päris hoogu, kuniks Pääsu juba väga vihaseks sai, aga jah. otsustasime, et kui kokku saame, siis paneme selle Suvekuningriigi häärberi seinale. või siis ei pane ka, leiame pildile hoopis siin kodus õige koha. seda ei saa/tea päris täpselt enne öelda, kui pilt lõplikult koos.
igal juhul mulle see jubedamalt meeldib.

tegelikult läksin Karl Ove Knausgaard’i kolmanda raamatu järele. eelmine suvi lugesin esimest osa ja suures plaanis sai lausest ma vihkan võimu, mis tal minu üle on mu enese SUUR võitlus terveks ülejäänud poolaastaks, tegelikult võikski see vabalt olla ka mu eelmise aasta märksõna. pean tunnistama, et sellele kulus hulka auru ja energiat, üks vahe tundsin, et lihtsalt füüsiliselt enam ei jaksa kedrata, aga tänaseks on kogu mu vaev päädinud siiski oluliselt suurema leppimise, paika loksumise ning rahuga mu sees. see oli vajalik.
väikse lõpumärkusena olgu öeldud, et vaadata tuleks  lausele just lapse ja vanema kontekstist lähtuvalt.

see on teema, mis aastatega mu sees aina enam ja enam on võimendunud ning selgust ja väljapääsu otsinud.
tahaks sellest kohe eraldi kirjutada, aga ma ei tea, kas ma oskan.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; aprill 2, 2018 toll Uncategorized