RSS

Arhiiv kuude lõikes: märts 2018

Abielus tuletõrjujaga

 Gevadet`d oodates!

Giovanni töö sisaldab muuhulgas ka seda, et kui kuskil kaugemal midagi rivist välja langeb, siis ta helistab mulle ja ütleb, et nüüd on nii, et täna õhtul Soome. või siis Rootsi. või Saksamaale. kaheks, kolmeks, neljaks päevaks, kuidas kunagi. ja eile taas kord täpselt nii läkski. esimene hetk on muidugi, et what the f***, sest mul on just selleks õhtuks plaanid, aga siis lähen Pääsuga tunnikeseks värskesse õhku ja klaarib täielikult ära.

õhtuks olen juba harjunud. ja siis on juba vahelduseks päris tore. vat kuhu ma mõne aastaga minutite ja tundide lugemisest välja olen purjetanud.

täna hommikune power walk on meil plikadega ka juba tehtud. õu oli sel kellajal veel selline liuka, et ma ei valeta, kui ütlen, et Pääsu kukkus vähemalt 25 korda istuli.

ma ei tea, millest see õhk seal õues täpselt koosneb, aga ma olen alati peale seda, kui olen päevas tunnike-poolteist värskes õhus viibinud, täiesti teine inimene. oluliselt tegusam ja ilusam ning tunneli lõpus paistab alati valgus. äkki arstid peaksidki antidepressantide asmel hoopis suuremas koguses värsket õhku välja kirjutama.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 28, 2018 toll Uncategorized

 

Pühendusega Armukestele

Suveplika hakkas eile õhtusöögi ajal talle omaselt pablama, et homme on isa sünnipäev, kas peaks talle sõnumi saatma või siis ikkagi helistama. isaga seotud teemadel läheb ta alati tohutult sapsu ning ärevile.
täna hommikul keerasin kalendrilehte ja niipea, kui pilti nägin, siis suisa võpatasin, püha müristus, kui sünnipäevalast iseloomustav foto: üks suur massiivne kivilinn, kus madalate majade keskel kõrgub neljast küljest kõrgete müüridega ümbritsetud jõuline ning tahumatu “kindlus”, mille ühes nurgas troonib uhke üksik torn.
täpselt see ta on.

üks pisut irooniline inside joke seoses selle tänase sünnikuupäevaga veel, kui Exlife’i sünnipäeval on Suveplika isa nimepäev, siis Suveplika isa sünnipäeval on Teatripäev.

te ei kujuta ettegi, kui palju teine pool seda sõna kohtussaalis ja sellega seotud paberitel söögi alla ja söögi peale määris.
Bon appetite!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 27, 2018 toll Uncategorized

 

17 kevadist hetke, II osa

 

Seisin täna õhtupoolikul, pikas sinises koduseelikus, must jopp seljas, kapuuts pähe tõmmatud, selg vastu aiaplanku ja ootasin Tudengit, et ta koos kursavendadega lennujaama sõidutada, kulutasin neid oodates oma elust tervelt 23 minutit. umbes 14. minutil mõtlesin, et come on, kaua võib, aga siis jäin mõttesse, kas see on ikka kulu, võib.olla hoopis 23 ilusat minutit mu elus, palju ilusamad, kui midagi mõistlikku tehes.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 25, 2018 toll Uncategorized

 

Nagu Laupàev, see Päris.

Vedelen siin voodis ja pusin Leesi òpiku kallal, mille ma viimane kord enne keele tundi raamatukoist ostsin. on ikka kirjeldamatult ùber mònus tunne, kui ùhtàkki loetust aru hakkad saama. kàed vòtab suisa erutusest vàrisema.

ùhtlasi vabandan oma eelmise postituse pàrast. ma ei tea, mis mania grandiosa mul parasjagu pàhe lòi.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 24, 2018 toll Uncategorized

 

Ajalooline hetk

Saatsin esimesse kohta CV ja soovikirja. Homme plaanin saata samad soovid ka teise kohta.
kummaline on see, et korraga pakuvad tööd kaks organisatsiooni, kus ma aegade hämarusest juba oma südames töötada olen soovinud.

samas, kui peaks sündima ime ning peaksin jääma kuidagipidi sõelale, siis on paanika, kindel see. esiteks, et äkki pean minema vestlusele ja teiseks, et ega ma enne sügist tööle minna kohe üldse tegelikult ei tahaks.
samas, sõelale jäämine oleks mulle praegu iseenesest vajalik, selline korralik pingutus ja väljakutse.

aga…kui ikka…siis…ma ei teagi…isegi mõelda ei taha….julge…süda veits taob….silmad kinni vajutasin send nuppu.

huh.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 22, 2018 toll Uncategorized

 

Seeriast "17 kevadist hetke"

Soojalt paitavad päikeselaigud voodi peal. sellistel hetkedel suudan ma muide samastuda kassiga. kui mitte päris üks ühele, siis vähemalt aiman, mida nad sedasi soojas poolvidukil silmadega lesides tunda võiks.

loen lehti. teemad, kus endal teadmisi napib, arvamus kujunemata. kogun erinevaid vaatenurki, lähenemisi, mõtteid. nagu ikka, kui täpselt ei adu, aga püüan siiski leida seda oma seisukohta. päris ilma tundub ka kuidagi nadi ja pidetu.
rahaga või rahata?, muinasjutud versus nutiseadmed?, samadel teemadel risti vastupidised artiklid, väited.

(sula)raha

muinasjutud versus nutikas

Tõnu Ots mõtiskles Lääne Elus (ja Tõnu Ots mulle sobib), et Max Planck (Saksa füüsik, kvantteooria rajaja – toim) ütles, et on olemas piir, mis määrab eksistentsi olemuse. See on üks veider arv, kõige väiksem energia hulk, mis saab universumis olemas olla. Pärast seda ei ole enam miski võimalik. Mina olen jõudnud arusaamisele, et piiriks on inimaju loogiliste arusaamade võimekuse piir. Nagu kiiruspiiranguga autoga – vajuta gaasi, kui palju tahad, kiiremini edasi ei lähe. Nii on ka inimajuga – ära uuri, edasi niikuinii enam ei saa. Jäävad vaid oletused ja esoteerika

panin kõik artiklid ja mõtted kokku ja konstanteerin, et peale oletuste ja esoteerika jäävad veel depressioon ja enesetapp.
niigi palju segadust ja infomüra ainult võimendab seda, otsustage ometi kord midagi ära.
kergelt nagu hulluks ajab juba, aga psühhiaatreid napib sellises infokülluses juba praegu.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 17, 2018 toll Uncategorized

 

Arhiveerin

Pääsu keerutab peos oma glammy vestikese südamekujulist nööpi.
Pääsu ei tea üldse, mis see on….äkki vist see on…eeee….post, sätib ta oma mõtte ja sõnad järjekorda. kõlab nagu klotsidest torni laoks, läheb ümber-ei lähe-läheb ümber-ei lähe.
meie Giovanniga vaatame teineteisele samal ajal heldinult otsa ja naeratame totakalt. hingatagi õieti ei söanda.

kuulan ja mõtlen, et minu prantsuse keel mõjub tõenäoliselt umbes sama moodi. selle väikese vahega, et minu puhul ei mõtle seejuures äkki vist enam keegi, et nii armas.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 16, 2018 toll Uncategorized

 

Nõutus

Eile, täpselt kell 19.38 kaalusin prantsuse keele tunnis päris tõsiselt, kas tõusta püsti ja lahkuda sõnagi lausumata või mitte. ikka kõva võitlus käis iseendaga. eelmisesse tundi ma polnud olude sunnil jõudnud ning eks eelnevadki tunnid vajaksid enamat kodust tööd ning pidevat üle kordamist. ja kuna ma ses osas just ülemäära usin pole olnud, siis avastasin end ühtäkki seisus, kus ma mitte midagi aru ei saa. jumal tänatud, et see ei tulnud mulle üllatusena, et oli ainult aja küsimus, millal see hetk kätte jõuab ning kõik mis sel hetkel tuleb teha, on silmad korraks sulgeda ning nui neljaks paigale jääda.

nii palju ebamugav see siiski oli, et täna Päskini päevase magamise ajal võtsin otsustavalt kätte ja hakkasin õppima. enda arvates jõudsin nibin-nabin õpikud avada ning paberid laiali laotada, kui juba kuulsin väikeste jalgade padinat. oot, mis mõttes, juba ärkas? aga kui kella vaatasin, siis oli kak raz poolteist tundi möödas. pooooooolteist tundi?, ma alles jõudsin sisse elada

olen lugenud päris mitmeid edulugusid, kuidas naised laste kõrvalt koolis käivad ja kodus õpivad. ma ei tea, mida mina valesti teen või ei tee, aga ausalt öeldes ei saa ma aru, kuidas see võimalik on. ma ei saa isegi ühe keele õppimisega hakkama. kõike muud oleks ju samuti vaja teha ja ausõna, ma pole kodutööde ning toiduvalmistamise osas kaugeltki üleliia nõudlik. kui kõike lapse üleval oleku ajal teha, hakkavad mind jällegi vaevama kohutavad süümekad, kui pean talle pidevalt korrutama, et oota-oota, kohe-kohe. teen seda enda arvates juba niigi piisaval hulgal, rohkem nagu ei tahaks. lapse kõrvalt enda välja lülitamine ning õppimisele keskendumine ei taha mul samuti kuigi hästi õnnetuda. ehk siis jäävadki hilisõhtud, kui peale lapse magama panemist annaks umbkaudu tunnike lisaks pusida, aga selleks hetkeks olen jällegi nii väsinud, et vähemalt mu enda arvates ei tasu see vaev ennast ära, sest nii hilise õppimise kasutegur tundub mu jaoks äärmiselt väike.
nokk kinni, saba lahti, ma ütlen, ehk kuhu see koer siis maetud on? karauul!

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 15, 2018 toll Uncategorized

 

Inimeseks olemine

Pruugib talvel vaid hetkeks end unustada, kui ma juba näpsan ta selja tagant ning pesen siuh-säuh mõned aknad puhtaks.
tulemus mõjub nagu hommikune kohv. pmst võib päeva kirja panna.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; märts 12, 2018 toll Uncategorized

 

Tänane päevakangelane

sünnipäevalistega

Vanaisa, vanaema, ruudi koos oma rohepeaga (või oli sinine?), Suveplika.
Troonipärija on Taanis ja Tudeng Soomes. tööl.
Tavaline kodune võileiva- ja küpsisetort.
hunnik õhupalle ja suuremaid ning väiksemaid kaisukaid läbi ajaloo. kingitus on muidugi ka. nii vanad me päris pole, et selle unustaksime.

10,9 kg ja 86 cm. täna hommikused kabariidid.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; märts 9, 2018 toll Uncategorized