RSS

Arhiiv kuude lõikes: detsember 2017

Igal uuel päeval on uus nägu ja uus värv

Koju jõudsime, põles Kokapoisi akendes tuli. seisin akna all ja vaatasin, jah, need on nemad. nad on tagasi.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 27, 2017 toll Uncategorized

 

Vaikust kuuled?

Hiiumaa peaks maailmale müüma Vaikust, Rahu ja Und!

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 23, 2017 toll Uncategorized

 

Kohtumised. Äratundmised. Jõulusalmis.

Ma valetasin kui meelitasin sind
Tule tule Tartusse
teeme koos toredaid asju
lähme Ahhaasse ja Aurasse ja võib-olla isegi
kala püüdma

kuigi teadsin täeisti kindlalt
et seda ei suuda ma orgunnida
ja paljas mõte sassis tamiilidest
pöidlasse lõikuvast konksust
ning kilkeid tekitavast siplevast kiisapojast
keele huul tuleb ruttu terariistast vabastada
tekitab minus õudusteõhtu jubedusjudinaid

Aga ma valetasin ja meelitasin
et sind vanaema juurest autosse saada
ja Tartusse jõudes ütlesid sa kohe
Lähme nüüd kalale.

Ma kangestusin ja vahtisin sind valeliku kalapilguga
Ära seda minult nõua
palusin
Ma pole praegu suuteline mingiks kiisaküttimiseks
särjesõjaks ega haugihukkamiseks
Ma olen pärast eluohtlikku Tallinna-Tartu maanteed
läbipõlemise äärel
väsinud ema
kes tahaks rahulikult
küsida peeglisse vaadata
minna maniküüri
lugeda joosta 
ennast lõdvaks lasta
tunda et pere on koos ja midagi ei pea

Aga sina oled poiss ja tahad tappa
kui mitte kala siis
vähemalt valetajat
Sa oled peegel kes ütleb mulle
armutut tõtt *

– – – – – 

Meil siin üks õhtu läks teine teisel pool
sinist ekraani
pimeda toa ning väsimuse varjus
teravaks pildumiseks Tudengiga
kui mina andsin teada, et sõidame jõuluks Hiidu
ja teie teised peate see kord kaardid kellelegi kolmandale panema
ning tema vastas jõulud on ju perepüha

kuniks jõudsime nii kaugele,
lumepallina
et tema ütles ma hindasin sind vanasti
ja mina viskasin õhku kinda
et olen mõelnud kas võinuksin üldse saada, hakata emaks
ning tema torkas mul on kahju et oled pidanud elama elu mida sa ei naudi

kui ma ainult silmad kinni näen pilti, mida ma silmad lahti välja elada ei suuda
võib-olla ka ei oska
kas ma tohtinukski võtta seda vastutust
kedagi taltsutada

ma mõistan
teda ja iseennnast
meil kõigil on õigus
tunda ja arvata
hinge võtta

temal seepärast, et alati on toimunud
ja minul seepärast, et miks ema peab alati jaksama, olema
miks emad ei või kunagi eksida, väsida

päris halvasti läks see vestlus ütles ta viimaks
kus me mõlemad tundsime end ebamugavalt
aga siiski kaugel halvast
vastupidi
suures plaanis jonnime kõige enam ikka nende seltsis kellega end kõige turvalisemalt tunneme

aga
olen tõesti mõelnud
juba varemalt oma peas vaaginud
endalt küsinud,
arutlenud ning analüüsinud
mõttes süüdistanud
pitsitanud
kas emaks sobib naine
kes pole ürgema
kes mõtleb
et ema saab ja tohib olla naine, kelle peas kogu pere on koos ja midagi ei pea.

*Kohtumised. Kristiina Ehin.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 21, 2017 toll Uncategorized

 

Haiguste ravi

Mul on tunne, et arstid peaks lund välja kirjutama. kas teile ei tundu, et seda oleks juba hädasti vaja. mina usun, et ainuüksi lume tulek lahendaks hetkel nii mitmedki inimeste mured ja probleemid, lahustaks nende sisse kogunenud ärevust ning rahutust.
lohutaks, paitaks ja paikaks.
pealegi, tooks selle vatise vaikuse, mida ainult lumi suudab.

ilm on niigi sel aastal eestimaalasi vintsutanud. andku siis aasta lõpuski mõni hetk sügavalt sisse ja välja hingata.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 20, 2017 toll Uncategorized

 

Minu kingisoovid kasvavas järjekorras

Mulle meeldib kingitusi nii teha kui saada. ka jõulude ajal. mind kuidagi puudutab, et jõulukinke tembeldatakse aina enam tobeduseks või tarbimishulluseks. kõik algab ikkagi suhtumisest. kingituste saamise ja tegemisega on minu arvates nagu kõigi muude tegemistega siin elus. kui teed midagi, sest tunned, et pead, siis oled ori. kui teed sellepärast, et tahad, siis oled vaba.
hulluks võib alati ja iga asja puhul minna. see on juba teine teema.

aga siit nad tulevad. mitte, et ma kõik seed saaks, aga soovida võib ikka.

13,99 eur

16.90 eur
CD 17.09 eur
39,99 eur

Lõpetuseks ka üks suur komm, ehk kaks ühes

 koos Miljardite LP-ga umbes 210 eur
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 18, 2017 toll Uncategorized

 

Laps on lapsepõlvekodu peegel

Mäletan nii selgelt seda tunnet, kuidas mulle meeldis lapsena pruuni riidekapi otsas oma värvilisi klaasist komme lutsutada ning sealt kõrgelt maailma peale alla vaadata. niimoodi teki, padja ja kommidega võisin lae all elada tunde.

ilmselt just selle tunde pealt ei suuda ma ka beebi-Pääsut kõiksugu kappidest ja -äärtest ilma jätta. või noh, olgem ausad, isegi soosin seda. just nii, et ei sunni, aga oleme proovinud ja tundub, et ta(lle) istub.

Giovanni (vist?) on leppinud. pealegi, temalt on tulnud nässu.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 16, 2017 toll Uncategorized

 

Riigipöördekatsed veeklaasis

Putin sõnastas traditsioonilisel aastalõpu pressikonverentsil kenasti, kuidas see aasta mu isiklikus veeklaasis möödus.
Tänan küsimast, tundsin end sel aastal täpselt nagu Saakašvili.

mis tähendab, et ma võin ju siin mööda tänavaid joosta ja hullata, aga karavan läheb ikka edasi. sel aastal klõpsatas, et olen oma kohalejõudmistega alati 5-10 aastat hiljaks jäänud, kui need pole enam otsused, vaid juba parim valik halvimaist.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 15, 2017 toll Uncategorized

 

Pilved

Mari mees läheb päev päevalt, või peaks ütlema seeria seerialt aina enam Jüri Ratase moodi. mulle jääb arusaamatuks, kuidas Mari temaga ühes voodis suudab olla. minu meelest pole palju ….. vähem sarmikat meest olemas.

no ja siis too Sinu päkapikk, see on juba niiiii kleepuv, et ajab vist iga naise oksele.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 14, 2017 toll Uncategorized

 

Kolm korda võite arvata, millise toa me saime?

meie juba presidendile alla ei jää

ok, küll selle paar ruutmeetrit suurema variandi, kuhu mahtus ka lahtikäiv tugitool/voodi. aga ma ei uskunud siiski omi silmi, kui tuli põlema läks, et pole võimalik, ongi nii. seesama hingemattev tumesinine samet ja pool kuningriiki. aga nojah. keegi teadis rääkida, et saab veel hullemini, seega.

me läksime siiski kuuse pärast.

kui Suveplika, kes ei teadnud, kuhu me ta viime, kuuske eemalt autoaknast silmas, hüüdis ta: rakett. ja Pääsu ütles: liugu.
kes teab, kas sellepärast, et polnud lund ja jäine tuul tahtis näpud otsast murda. või sellepärast, et inimene harjub heaga kole kiiresti. või siis sellepärast, et Pääsu oli peale autos ärkamist tusane ja tujukas, nagu väike naine. aga tänavune kuusk ei tekitanud emotsiooni ning jäi kuidagi lahjaks.

Aqua oli selline, et nojah. endal ka piinlik nii kriitiline olla. aga massiivne, kõle, jahe, jõuline, intensiivne, isegi pime, slaavilik, kitš ning kõigele lisaks lämmatas sisenedes koheselt imala ning vänge lõhnaga. ma ei kujuta ette, kuhu nad seda tilgutavad, võib-olla konditsioneeri või ventilatsiooni, aga lõhn oli igal juhul nii tugev, et mul hakkas iga kord sealt läbi minnes süda kergelt läikima. hiljem märkasin, et nii retseptsiooni letil, kui selle kõrval olid väljas minu mäletamist mööda Bvlgari erinevad lõhnad. kahtlustan, et just neis pudelikestes peituski tolle läikimise saladus.

Rakvere aga oli selline, et maaima ühe moodsaima vineerist ja lauajuppidest jõulukuuse kõrval kõrgus Arvo Pärdile pühendatud suur latern, kust kõlas üks tema tuntuim muusikateos. otse laterna alt paistis ära Aqua peasissekäik, bling-bling-bling. mille kõrval säras meelerahuks ka klassikaline tuledes päris kuusepuu ning külje alt kõrgus välja oma tagasihoidlikus väärikuses ning ilus Rakvere Kolmainu kirik.
et siis selline arhitektuuriline kakofoonia.

ma olen vastik tõusik, eks ole. ma kuulen ise ka.

aga. Aqua veekeskuse osa oli jällegi üle prahi. isegi üle Gospa. seda nii suurtele kui väikestele. julgen kahe käega soovitada. Suveplika muidugi oleks tahtnud sinna mõneks ajaks elama jäädagi. ning Pääsu osutus vähemalt sama pööraseks veeelukaks, kui minu ideed. ja ma olen üsna kindel, et just lastele mõeldes jõuame sinna ühel päeval veel kindlasti tagasi. muidugi kui raha enne otsa ei saa. sest nii pirts ma nüüd ka pole, ärge arvake.

täna öösel sain muideks väga hästi välja magada (loe: ühe jutiga) ning juba päev hiljem tundub päris tore, et sai end siiski kokku võetud ning see kuusk koos lisadega üle vaadatud. sageli tunduvadki hiljem just need pöörased need toredad meenutada.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; detsember 13, 2017 toll Uncategorized

 

Ärevushäire

Eile tuli miski hullumeeldne mõte Rakverre sõita. mul aeg-ajalt tulevad sellised pöörased ideed, mida ma juba järgmine hetk peale väljaütlemist/lubamist  kahetsen. sest ma tean, et mõte võib ju ilus olla, aga ise olen selliste mõtete jaoks enamasti liiga mugav ja laisk.
see kord siis peamiselt kuuse pärast, aga kuna lastega niisama edasi-tagasi kimada tundub minu jaoks hetkel peaaegu enesetapp, siis mõtlesime ööseks Aquasse jääda. Suveplikale meeldivad kõiksugu veekeskused ning Pääsule meeldivad mängutoad ja pikad koridorid ja avarus. võib-olla meeldivad talle veekesused ka, eks täna siis ole näha.

mina tahaks hea meelega kodus magada. mulle ei sobi hetkel mitte üks lisapinge(ke) ka. pealegi sain spaatamisest Suveplika isaga elades oma isu rohkem kui täis. enam ei teki väiksematki ahvatlust, va ehk Gospa ja kuumad kivid.
aga kuuse ja laste pärast võtan end kokku. nüüd on mu ainuke hirm, et meile sellist pildil olevat tuba ei bronnitud. see on hingemattev ning nõuaks mult juba liiga palju. minu meelest tuleks hotellil sellistes tubades ööbimise eest inimestele peale maksta.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; detsember 11, 2017 toll Uncategorized