RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuni 2017

Tegelikult on vihm looduse kehaosa

Seda nad räägivad, et igavus teeb imet. nii edasi läheb, siis saab Suveplikast ühel päeval kirjanik.
ainult minu süütenöör jääb selliste ilmade jaoks hetkel natuke lühikeseks. peamiselt muidugi sellepärast, et Pääsut ju purgis ei hoia ja mina ei viitsi enam ammu kangelast mängida. andsin juba linna häiret, mis tähendab, et  kavatsen alla anda ning mõneks päevaks siit põgeneda. kuni esimeste päikesekiirteni.

keegi pole kunagi oma kehaga lõpuni rahul, eks ole.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 30, 2017 toll Uncategorized

 

Illusioon

Loen ja mõtlen, et eranditult kõik paarid, kes Teisele maailmasõjale jalgu jäid, kaotasid lapse või lapsed. naise või mehe. kodu. õe või venna. või siis lapse ja mehe. lapsed ja kodu. venna ja naise. või veel rohkem.

kui me eile siia Suvekuningriiki jõudsime, kus päike paistis. kus on nii ilus ja hea ja soe ja turvaline, et õhtuks tundub lausa võimatu, et kuskil maailmas saaks üldse midagi halba olla või juhtuda.
ning kui ühele ilusale päevale järgneb veel teinegi selline, siis ainuüksi nende mõne päevaga hakkab tasapisi ununema ning muutub uskumatuks, et juba homme võiks päev läbi vihma kallata.
inimene harjub hea ja mugavaga ikka väga kiiresti.

ja siis tuleb Pühapäevalehes keegi Trubetsky, kes nimetab Oudekki Loone tegemisi ja sõnavõtte julguseks. minu meelest on see kuritegu ning vääriks karistust.

ma ei tea, mul ei lähe see meelest. see oli ikka nii masendav.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 29, 2017 toll Uncategorized

 

Eesti kirjanduse kullavaramust

Palumuse, Kõrboja ja Vargamäe
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 27, 2017 toll Uncategorized

 

copy-paste

otseülekanne FB-st

6 aastat tagasi astusin ülikooli ja nüüd lõpetasin logistika bakalaureuse! selle ajaga juhtus nii mõndagi – alustasin tööstus- ja tsiviilehituses, vahetasin eriala logistika vastu, käisin sõjaväes, mängisin FC Viljandis, FC Floras, FC Kuressaares ja FC Nõmme Kaljus. tegin koondise debüüdi, tahtsin 2 korda jalgpalli lõpetada, sain jälle koondisesse ja väga palju muud. kõik need õpingud oleks ju võinud palju kergemini minna, kuid alati tuli midagi uut ette, mingi takistus, mingi võimalus, ootamatus. ma ei otsinud põhjuseid, miks alla anda, vaid ma otsisin lahendusi, kuidas hakkama saada. see on kõigest üks vahepeatus, uued väljakutsed ootavad. millised? seda ei oska ma veel öelda. hetkel olen ma kuradi õnnelik, et ma siiamaani jõudnud olen!:)

Troonipärija on kuradi õnnelik. ma jõudsin ka viimasel minutil, juuksed märjad peas. aga vähemalt jõudsin.

 
5 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 26, 2017 toll Uncategorized

 

Sego

Tuul on täna nii tugev, et lipp tahaks nagu lendu tõusta. punane õhupall ja väike Oskar tulevad meelde. äkki sellepärast, et loen Neverlandi.
eile järsku mõtlesin, et kui autorit ei teaks, siis eestlase tunneksin vist juba tekstist ära. Midagi on neis/meis ikka sarnast, kuigi ma pole veel päris pihta saanud, mis see täpselt on, mis reedab.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 25, 2017 toll Uncategorized

 

Klient on printsess

Käisin eile koos Suveplika ja Pääsuga auto ülevaatust tegemas. jätsin auto sinna ja käisime vahepeal lähedal asuvas poes, aga tagasi jõudsime ikkagi pisut liiga vara. mis tähendab, et vaatamata sellele, et ma mõnda aega vastu punnisin, räägiti meid lõpuks ikkagi nii seitsmeks minutiks sinna pisikesse klaasist kuubikusse ootama.
teadagi, väikese lapsega, või siis vähemalt Pääsuga küll, pole sellised mõned ruutmeetrid, kus aega veeta just meelakkumine. sel ajal, kui mulle ülevaatusest üle vaatust anti ning ma arvet maksin, andis Pääsu oma ahistamisest veidi kõvemahäälselt märku. mitte just ülemäära häälekalt, aga siiski piisavalt arusaadavalt, et ruumis viibinud teine mees, kes teab mis põhjusel siis täpselt, kas suurest südamest, kliendisõbralikkusest või siis hoopistki madalast valulävest tingituna Pääsut lohutama tõttas ning talle oma nutitelfonist taskulampi näidata üritas ning männikäbi pakkus.

kahjuks ta muidugi ei võinud teada, et tegemist on laps-misantroobiga. õnneks sai arve aga enam-vähem samal hetkel makstud ning me kõik pääsesime. kes millest. aga Suveplikale tegi see taskulambi asi veel millegipärast pool õhtut nalja, ta küsis mult hiljem vähemalt paar korda, et nägid mis see onu tegi ja siis ise naeris jälle. täna hommikulgi rääkis seda veel Giovannile.

aga isenesest mõjus selline mehelikult kohmakas lähenemine last aidata väga nunnult. kui meeste puhul käib armastus kõhu kaudu, siis naiste Achilleuse kand on sageli laps(ed).

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 22, 2017 toll Uncategorized

 

Vanus

Loen Eesti Suuri Armastuslugusid. Ludwig Treffneril on väimees. keegi mees, kelle perekonnanimi on sama, mille mu sõbranna oma mehelt kaasavaraks sai. ja siis on veel seal keegi teine samanimeline mees, kes kodu kihelkonna koori tippu viib.
ma tean, et ka tema tuleb Lõuna-Eestist. helistan kohe, kuule, loen siin praegu Eesti Suuri Armastuslugusid, kas sa tead…

nii põnev.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 21, 2017 toll Uncategorized

 

Suvekuningriik rockib.

just sellised päevad ongi elus lust ja lillepidu. anult ole, hinga ja naudi. õhtuks oled sest rahust ja ilust purjus.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 15, 2017 toll Uncategorized

 

Vihmaristsed

Kui mul endal on hea, siis mul on hea. kui vaatan lapsi ja nendel on hea, siis ma lihtsalt sulan. vahel võin nutma ka hakata. mu enda hea kahvatub selle kõrval.
on selline eraldi liik tundeid ja rõõme, mida pole võimalik seletada. seda saad kogeda ainult ja ainult siis, kui sul on lapsed.                                                  

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuni 13, 2017 toll Uncategorized

 

Cornwall

Võitlesin ikka üsna visalt, et Doktor Martinile mitte näppu anda, aga nüüd on see ikka läinud. lisaks olen seriaali mõnel hommikul Giovannile kiitnud, kui ta veel kodus juhtub olema, talle möödaminnes õhinal tegelasi tutvustaud, näed see ongi see ja see on see. ning aeg-ajalt õhtuti üht koma teist talle sellest ka jutustanud. mis päädis siis täna hommikul sellega, et tundus, et ka Giovanni ei saanud hästi kodunt minema. lõpuks ta ikka kangutas end poole pealt püsti ja läks, aga tundus, et see nõudis talt pisuke tahtejõudu.

praegu tuli meelde ja vaatasin järgi, et kus see filmitud on, sest loomulikult on seriaali silmanurgast jälgides tekkinud arvestatav soov seda kohta külastada. ilus on seal, kas pole? aga kui ma midagi või kedagi sealt endale tahaksin, siis tädi Ruth’i. selline inimene võiks meist absoluutselt igal ühel tagataskus olla.

ning see pole veel kõik. tööpäeviti on nüüd veel õhtuti ka Downton Abbey, mida ma lihtsalt pean nägema. sel aastal olen jõudnud koguni nii kaugele, et mul on terve aeg paber ja pastakas näpu vahel, et tabavad ning meeldivamad ütlemised kiirelt üles kribada, sest need on inglastel kohati lihtsalt võrratud.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuni 12, 2017 toll Uncategorized