Elus lõksus

 

vat täpselt selline elu ongi. täna nii. homme naa. 

ah, kuidas tahaks täna tulistada, aga ma nüüd hingan enne sada korda sisse ja välja. ja siis vaatan edasi. kas ikka tahan. (elu)tark püüan olla, mis muud. ehk oleks lihtsalt mõistlik edasi rippuda ja ülehomset oodata.

 

garantii

Kui on s*** tuju, tuleb jaksata end kuidagi õue vedada. mis pole sellises seisus üldiselt teps mitte lihtne, aga see vaev tasub end lõpptulemusena ära. edasi teevad värske õhk ja aeg oma töö. umbkaudu esimesed 45 minutit on muutusteta, tujutusmullis, aga sealt edasi peaaegu näed, kuidas s*** tuju hakkab tasapisi minema aurama. mis on muide täiega magic!  ma ei jaksa ära imestada.

absoluutselt lollikindel. töötab sada protsenti. lisaks kõigele veel täiesti tasuta.

 

Meeleheitepäevad

autorit kahjuks ei mäleta. igal juhul oli see meesterahvas. arvata võib, et nais(t)e ja nais(t)e hingeeluga hästi sina peal.

Annaksin pool kuningriiki, et pääseda mitte neist päevadest, aga sest mustast kõikehõlmavast masendusest sel perioodil. 
umbes nädalakese on kogu maailm nii lootusetu, rusuv, ängistav ning väljapääsmatu, et see ajab lihtsalt mööda seinu üles ronima. hoolimata sellest, et ammu on teada põhjus. hoolimata sellest, et ammu on teada ka see, et pilt pole adekvaatne.

kui mõtlen, mis leevendust tooks, siis tuleb mul juba aastaid silme ette maest laeni mattidega vooderdatud, täiesti helikindel tuba. toas peaks olema tekk ja padi, hunnik ajakirju, raamatuid. ning soovitavalt ka poksikott. ning mul peaks olema võimalus sinna igal hetkel peitu pugeda.
iseenda ja teiste eest. iseenda ja teiste säästmiseks.

ausalt, siis need on mõnes mõttes suuresti raisku lastud päevad. kole kahju on. kui muud teha ei saaks, siis võiks vähemalt mõtlemis- ning kõnevõime neil päevil oluliselt piiratud olla. usun, et sellest oleks palju abi.

no ja siis saabub lõpuks ka see õnnis päev, kus kogu masendus oleks justkui peoga pühitud. nagu kaas oleks lupsti pealt ära võetud. nii kerge, vabanenud ja imehea tunne, et nagu mis mõttes ma selline fuuria olin.

 

kolenaljakas

Telekast tuleb ENSV. esimesel korral ei suuda ma seda veel uskuda, aga hiljem saan ikkagi kinnitust, et iga kord. absoluutselt iga kord, kui Anne Paluver ekraanile ilmub, hakkab Pääsu hirmunult nutma.

siis, kui mina veel väike tüdruk olin, kui Urmas Kibuspuu ja Jüri Krjukov veel elasid ning Paul Poom polnud lolliks pekstud. siis oli Anne Paluver minu absoluut-lemmik naisnäitleja. kui ma veidi suuremaks tüdrukuks sain, siis kadestasin teda ka tema jumaliku keha pärast.

* alla 40 mitte soovitatud.

 

Prooviabielu

Minu arvates on ainuüksi too sõna täiesti väärastunud kooslus ning sõnum ühiskonnale. saadet nägematagi. külvame aga laiali sellist suhtumist ning siis mõne aja pärast ägame tagajärgede käes. kuniks lõpuks ringiga ennetustööni jõuame.

peaasi, et müüb, eks ole.

 

võitlus tuleveski(te)ga.

Mäletan, et kunagi oli isa märkmikus üks sarnane lause: kes end asendamatuna tunneb, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk järele jääb. üldjuhul ju peab paika. kui nina liiga püsti kipub minema, siis tasub seda endale meelde tuletada

aga eile tundsin, et mõnest inimesest jääb küll Kaali kraater järele. tõsi, neid on näpuotsaga. kui nüüd kiiruga puusalt tulistada, siis mina pole näiteks siiani enda jaoks Lennart Merile ega Urmas Otile asendajat leidnud. tunnen neist tänagi puudust.
Kahtlustan, et Lembit Ulfsak võiks samasse seltskonda kuuluda.
Puhka rahus!

 

kuni 20m/s

Kalender prognoosib tänaseks võitlust tuuleveski(te)ga.

 

kriminaalkuritegu

2 h tasuta

Saan kätte oma uue nimega ID-kaardi:

Palun kirjutage siia oma nimi, kuupäev ja allkiri!
Nii…niiiiimii….mis kuupäev meil täna ongi, 21.?…kuuuupäev……alllllkiri….olge hea!

alles autos plahvatas, et olin kirjutanud oma vana allkirja. keegi ei kahtlustanud. kas ma pole mitte alati öelnud, et vähemalt pooled punktid siin elus saame enesekindlast esinemisest.

 

teadlikkuse ning järelkasv

Adik Levin juunior

Ise proovisime eile uusi Eesti tooteid ja meisterdasin kalasuppi. tagasihoidlikkusega hiilates, siis tõtt öeldes, silmad kinni pannes, poleks vahet teinud, kas istusin enda köögi- või Müüriääre kohvikulaua taga. ah, et mis me seal tegime? piilume sinna elamist. sedasi möödaminnes ja silmanurgast.

 

valikute küsimus

minnes luges ta raamatut, tagasi tulles oli pingi nurgale kaetud einelauke ning suusamütsis intellektuaal sõi karbist Philadelphia toorjustu.

millal teie viimati köögigurmaanide lemmikjuustu ostsite? mina tegin Troonipärija 25-ndaks juubeliks selle kuu alguses halvaa-pirnitordi.

mõni teine lubab seda endale pühapäeval pargipingil.