RSS

Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2017

Möödunud aasta(te) kompliment

Ühel augustikuu päeval vastas Eliisabet omaenda blogis mu kommentaarile nii:
sul on tihtipeale nii toredad kommentaarid, et ma loen ja mõtlen, et tahaks nii väga midagi öelda, aga … nagu ei oska. Huvitav oleks näha, kuidas mõtted sinu peas liiguvad 😉 

mitte keegi. mitte kunagi. pole mulle nii hästi öelnud.
ma ütleks, et see on mu Elu Kompliment.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 13, 2017 toll Uncategorized

 

aasta raamat 2016. ehk kas elu tasub ära kogu seda vaeva, mida elamine nõuab.

Möödunud aastal nappis mul mõjuvatel põhjustel lugemiseks aega. kes teab, see teab. ehk tuli seetõttu aasta peale 5 raamatut kokku, mille läbi lugeda jõudsin?
neist parimaks või vähemalt kindlasti jahmatavamaks pean raamatut pealkirjaga “äärmiselt vali ja uskumatult lähedal”. mina lisaks sinna lisaks veel ka “otsatult kurb”. esimesest sõnast viimaseni.
raamatu stiil oli minu jaoks täiesti uudne ja rabav. teistsugune. selline kõverpeeglist, kiiksuga, omapäraselt nihkes ning kohati nagu pea alaspidi. igal juhul mitte kordagi ega raasugi normaalne ega tavaline. korraga nii dramaatiline, ilus ja südamlik.
nii palju äratundmist. kuhu oleks vabalt võinud kahe käega alla kirjutada.

minu puhul muide üllatav, aga ma pole siiani raamatut ega selle autorit guugelanud. aga kui peaksin pakkuma, siis viskaksin kinda, et kirjaniku näol on tegemist inimesega, kel mõni vaimse tervise diagnoos. igal juhul kangastus mul juba üsna lugemise alguses silme ette Benedict Cumberbatch sarjast Sherlock. kogu tekst oli minu arvates äärmiselt sisutihe, iga järgmise lause eelduseks/järelduseks oli tingimata vaja eelmist. samal ajal oli see kogu mahus nii deep, et palju korraga ka ei jaksanud. tuleb tunnistada, et mõnest kohast ei saanud päris hästi aru ka. ja mõned kohad olid kohe nii valusad ja ehedad, et minu närvid vastu ei pidanud. ühes kohas hakkasin koguni nutma.

kõige põnevam ja vaimustavam mõte, mille peale ma lausa põlema läksin (ei tea, mis värvi sellele reaktsioonile anda?), oli järgmine:  
mis oleks, kui dušivett töödeldaks kemikaaliga, mis reageerib teatud kombinatsioonile, nagu südamelöögid, kehatemperatuur ja ajulained, nii et su nahk muudaks värvi vastavalt meeleolule? 
kui oled äärmiselt erutatud, värvuks su nahk roheliseks, ja kui vihane, siis muidugi mõista punaseks, ja kui sul on sitikas tunne, siis pruuniks, ja kui oled kurb, siis siniseks.
kõik teaksid, kuidas kõik teised end tunnevad, ja me võiksime üksteise suhtes hoolivamad olla.
veel üks põhjus, miks see oleks hea leiutis, on see, et nii tihti tunned midagi väga tugevalt, aga ei tea täpselt, mida sa tunned. kas ma olen pettunud? kas ma lihtsalt närvitsen? ja see segadus muudab su meeleolu, ja sinust saab segaduses, hall inimene. kuid tänu erilisele veele võiksid oranže käsi vaadata ja mõelda: ma olen õnnelik! kogu see aeg olin tegelikult õnnelik! milline kergendus!

kas pole mitte lihtsalt geniaalne idee, ah? kui palju kergemaks ja ilusamaks ja selgemaks see meie elu(d) muudaks. mäletan, et peale selle lugemist lõin kohe plaksuga raamatu kinni ning jooksin Giovannile seda maha müüma.

ning kõige ilusama koha pean ka kindlasti lõpetuseks lisama.:
Kas poleks lahe, kui madratsitel oleks käsivarte jaoks kohad, nii et kui külili keerad, siis sobiksid neisse nagu valatult. see teeks ka kaissupugemise kergemaks. tead küll, kuidas käsi muidu pidevalt ette jääb? ja kaissupugemise kergemaks tegemine on tähtis. väga tähtis.

rohkem ma ei ütlegi midagi. muidu rikun kõik ära.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 12, 2017 toll Uncategorized

 

Kergendus

Meie all olev korter on nüüd juba paar nädalat tühi seisnud. seal elanud noor perekond koos kahe väikse lapsega kolis vahetult enne uut aastat korterist välja.
milline tohutu kergendus on nüüd lindudele kamina ees kilekoti sees lihahaamriga pähkleid purustada. enne passisin kella ja püüdsin teha nii kiiresti, kui võimalik. aga nüüd võin kohe rahulikult ja südamerahuga pähklid kasvõi jahuks taguda.
iga hommik kohe mõtlen, et küll on hea. taon mõnuga ja ise mõtlen, et ega ma ikka vist päris normaalne pole.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 11, 2017 toll Uncategorized

 

Tüür rutiini poole!

Giovanni on hakanud magusat vitsutama. kaks võimalust: kas ta on stressis või oleme armunud faasist rutiini edasi sõudnud. igal juhul see sefiiritort, mille üleeile õhtul koju tõime ning mida veel eile õhtul kl 11 kapis paar lõiku alles oli, on tänaseks haihtunud. ütleme nii, et ma polnud sellega päris arvestanud, sest veel eile viimase asjana enne mu voodisse kobimist vaatasime üht toredat dokumentaali ning sõime seda kahekesi koos otse suurest karbist elutoa põrandal.

tuleb tunnistada, et olen nüüd omadega veidike plindris. käes on mu hommikune magusa söömise kellaaeg, aga seda õiget enam pole. kommi on, aga see ei isuta. järgmine valik oli Raks, aga sellega on nii, et käsi justkui jäätise järele tõuseb, kui seda kapis on, aga juba peale esimest ampsu hakkab see alati kohe vastu. küpsist jäätise all ja peal on ilmselgelt liiga palju ning lisaks on see veel ilmselgelt liiga magus. nii küpsised, kui jäätis seal vahel. kusjuures, tegelikult ma ju tean seda. aga iga kord enne sööma hakkamist mõtlen, et ehk on seekord teisiti. ehk ma ikka ei mäleta päris õigesti. 

ma ei tea, muud ei oskagi kohe öelda, et on vist inimloomusele omane, et me ei taha mingite asjadega oma elus kohe kuidagi leppida.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 10, 2017 toll Uncategorized

 

10 kuud. ehk mida ma kogesin aastal 2016, mida varem kogenud polnud.

Mul puudus kogemus kasvatada last, kelle kasvades ei jää püksid ta jalas mitte väikseks, vaid lühemaks. pikkadest pükstest on saanud 10 kuuga põlvpüksid. kui nii edasi läheb, siis suveks on neist saanud lühikesed püksid.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 9, 2017 toll Uncategorized

 

Kas on ka teise maitsega?

valmis

Leppisime koduse kambaga kokku, et teeme toorelt praetud kartuleid. Ruudi, vana lohe üritab muidugi alati kõrvale viilida, kui mina kodus olen. Suveplika seevastu pakkus ootamatult, et võib ise kartulid ära koorida. mõtlesin, et las proovib. seda enam, et Giovanni oli mõni päev tagasi uue ja korraliku koorimisnoa ostnud. Suveplika püsimatuse ning kärsituse juures pidasin heaks tulemuseks juba üht kooritud kartulitki. aga võta näpust, minu suureks üllatuseks kooris ta lõpuks kõik ära.

see Suveplika tegu väärib absoluutselt kindlasti eraldi postitust.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 6, 2017 toll Uncategorized

 

Aitäh, T!

No minu arvates on siiski ütlemata tore, et leidub veel ka neid, kes arvavad, et jõulude ajal on ka täiskasvanutele kink(i)e teha armas.
jõulukaarti koos heade soovidega pole ma vist saanud juba valgusaastad. ja kingipaki avamine on midagi sellist, mille juures säilib lapselik elevus ja ootus vist elu lõpuni. kui mõtlema hakata, siis neid asju polegi kuigi palju.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 5, 2017 toll Uncategorized

 

Ise tegin

Mina: meistrimees. ehk Pääsu kasvades kolivad ka paljud asjad korrus kõrgemale

Peale seda, kui Giovanni me suvehäärberit hakkas laud laua haaval kaunimaks ja valgemaks üle lööma. seal köögi kokku pani ning vee häärberisse tõi. peale seda, kui ta trepile kadakast käsipuud meisterdas. peale seda, kui ta minu näpunäidete ja soovide kohaselt pannikomplekti koju seinale pani. ning tapeedi magamistuppa. peale seda, kui ta akna taha minu soovil natuke Portugali korraldas. peale neid pisikesi konkse, nagisid, riiulikesi ning muid detaile siin ja seal. peale seda on minulgi tekkinud kange tahtmine midagi oma valgete käte ja tema kohvrites peituvate vahenditega valmis nokitseda.
eile tegin esimese proovitöö. küll ilma Giovanni super tööriistadeta. nendega oleks saanud veelgi ilusama ning puhtama tulemuse. oma silmade ees ma muidugi näengi seda nii, aga rahul olen sellele vaatamata. no kohe ikka nii uhke, et panin pildi eile koguni oma FB kontole üles.
see muide lisab mulle indu ja julgust sel aastal ka Suvekuningriigis internetist ning päris maailmast nähtud ning piltidena jäädvustatud nikerdised valmis teha. aga siis juba Giovanni tööriistu ning loodetavasti ka tema mõningast abi kasutades.

näeb siis. 

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 4, 2017 toll Uncategorized

 

Eriskummaline öö. ehk lapsevanemaks olemise väiksed rõõmud.

Eile õhtune jalutuskäik. No tahtsin jäädvustada seda imelist õhtut, aga teadagi, ega see naljalt kunagi ei õnnestu. Millised vuntsid, naeris Giovanni, kui pilti nägi. tuleb tunnistada, et ta on siin minu silmalegi väga teistsugune ja võõras. Nagu Vana-Toomas, ütlesin mina. Või siis miski grusiin.

Koos maha sadanud lumega sadas sel öösel alla vist ka suurem kogus und. Pääsu magas õhtul kella 10-st hommikul kella 9-ni ning tissitas selle aja jooksul vaid korra. sellist asja pole nende kohe peagi 10 viimase kuu jooksul varem juhtunud. ning peale selle ainsa söö/t/mise, magasin minagi kogu ülejäänud öö kordagi ärkamata. uni oli lihtsalt erakordselt paks ja magus. ausalt, see on midagi enneolematut. ütleks koguni, et ime, aga see pole võimalik, sest jõulud on ju läbi.

ainuke jama, et mingil põhjusel ei taha uni üle minna. joon juba oma teist kruusi kohvi, aga kasu suuremat ei miskit. ikka on tunne, et magaks ja magaks ja magaks ja magaks.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 3, 2017 toll Uncategorized

 

2017. esimesed

Esimene ärkaja: Pääsu. loomulikult.
Esimene kellaaeg: 8.35
Esimene number: 55,2
Esimene hommikusöök: keedetud munad, must leib, täidetud singirullid küüslaugu ja juustuga, tomat. ja loomulikult kohvi, jäätisega.
Esimene varahommikune pilt:

unised unne ja paksu vaikusesse mattunud maailmas. tahaks öelda haudvaikses, aga see polnud. haudvaikus on hirmutav, aga see oli erakordselt rahulik ja mõnus vaikus.

Esimene inimene: telefoniga naine auuli puumaja aknal, kellele Giovanni rõõmsalt lehvitas ning kes väga sõbralikult vastu lehvitas.

Esimesed teised varahommikused vastutulijad: mõned lapsevanemad ja koeraomanikud.

Esimene sigadus: punane foorituli, mida me süütundetult eirasime.

Esimene leid:

StikeeZ

Esimene õnn:

Sovetskoje Shampanskoje

Esimene sisseost:

natüürmort esimese jaanuariga

Esimene takistus teel:

punased versus kollane

Esimene töö:

ehk vaese mehe saluut

Esimene aken:

esimesed sõbrad ja väljavaated.

Esimene väljakutse Taro kaartidelt: tuleb võtta distantsilt vaatlev kuningannalik hoiak.

Hakkas pihta! Hakkab siis astuma! Natuke kõhe on!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 2, 2017 toll Uncategorized