RSS

Püüdsin hommiku kinni. ehk kuhu kaovad suureks saades maailma parimad?

25 jaan.
reklaami ohver

Hommikul ärgates padjakuhilal lebades mõtlesin, et näen tegelikult üllatavalt tihti unes Exlife’i ja Suveplika isa. Suveplika isa veel kohe eriti sageli. kui Exlife on  unenägudes alati vähemalt neutraalne, enamasti siiski hea ning positiivne inimene. siis Suveplika isa on iga kord nii hirmuäratav, et üles ärgates mõtlen alati: jumal tänatud, et see oli uni. jumal tänatud, et seda enam ei ole. enamasti aiman nüüd juba magades, et tegemist on tõenäoliselt unega. vist siis, kui eriti õudseks läheb.
Giovannit pole mu unenägudes aga mitte kunagi. huvitav, kas asi on selles, et hinnanguid anda ning kokku võtta saab alati alles tagantjärele?
imelik on ka see, et mingil põhjusel taastuvad magades emotsioonid väga ehedalt ning tõetruult vastavalt olnule ning läbielatud tunnetele. ärkvel olles ei tunne nii tervalt mitte kunagi, päevane müra vist kaitseb, aitab unustada ning ähmastab.

Giovanni saatis hommikul Suveplika kooli. mina tõusin Pääsuga pool kaheksa. minu jaoks on mu enesetundele sel poolel tunnil tohutu vahe. pool tundi hiljem tõustes on tunne hoopis väljapuhanum ning parem. hakka või laste koole valima selle järgi, mis kell tunnid algavad.

enne Giovanni tööle minekut nõelusin veel omi villaseid unesokke. see vahe poest ostetud ja kingitud villastel sokkidel ikka on – kingitud sokke nõelutakse. 

postkastis oli lisaks Ekspressile, Naistelehele ja Päevalehe täna ka Oma maitse. olen seda ajakirja alati silmanurgast piilunud, aga kui nüüd ilmus neljakuuline sooduspakkumine koos võimalusega võita see ilus üleval pildil olev Prantsusmaal käsitsi valmistatud toodete komplekt, tegin suht kiiresti emotsionaalse tellimuse. ma ei tea miks, aga nii ei tundunud see sugugi raiskamisena. ning neid punaseid köögitarbeid tahaksin seekord kohe väga võita. kõiksugu kvaliteetsed köögividinad ja nõud kuuluvad kindlasti mu nõrkuste hulka.

õhtul lähen Suvekuningriiklaste koosolekule. läheb hääletamiseks. meestel on seal edasiste tööde osas miskid väiksed omavahelised eriarusaamad tekkinud . ema ja Suveplika jäävad Pääsut hoidma, Giovanni sõitis naaberriiki tööle.

Suveplika joonistas eile muuhulgas taas kord üht oma lemmik tegelast. järjekordselt õnnestus tal selle väikese inimese loomus ülihästi tabada: tilluke, turris ja tõsine.

ilusat alanud päeva kõigile teilegi!

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 25, 2017 toll Uncategorized

 

One response to “Püüdsin hommiku kinni. ehk kuhu kaovad suureks saades maailma parimad?

  1. karikate emand

    märts 3, 2017 at 1:09 p.l.

    Väga ilus pilt ja tore sõnum! 🙂

    Mul on unenägude kohta sarnased mõtted.
    Ka näen väga palju mineviku-inimesi ja mõtlen, kas ma ikka veel analüüsin ja lahterdan neid suhteid? Õnneks pole väga kaua midagi halba näinud – isegi ema, kes on alati minu unenägude koll olnud, on olnud viimased paar aastat selline neutraalne kuju.
    Veel ma mõtlen, kui imelik on see, et minusugune pühendunud erak igal ööl karjade kaupa inimestega suhtleb öösiti…

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: