RSS

Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2017

Selja või tagumikuga. selles on küsimus.

Mikita ütles eile Plekktrummis, et riik ja rahvas peaksid olema vastakuti, vaatama teineteisele otsa. aga meil ollakse praegu seljaga, isegi tagumikuga.

tegelikult peaks see ju sama välja tegema, sest olles kellegi poole seljaga, oled seda paratamatult ka tagumikuga. aga on täiesti totaalne vahe, kas keerad kellelegi mõttes selja või tagumiku.

öeldakse, et sõnal on jõud. selles kohas tundsin ma selle ära:)

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 31, 2017 toll Uncategorized

 

Vaba nädalavahetus viie lapse moodi

maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik

Suveplika lahkub nädalavahetuseks vanaema juurde millalgi reedel peale kooli. Ruudi läheb samal õhtul oma isa juurde. laupäeva keskpäeval ilmub Tallinnasse Tudeng, et õhtul mingile kontserdile minna. hüppab tuppa, viskab seljakoti kiiruga laua kõrvale maha, ütleb, et käib ainult korra pesemas ja läheb siis kohe edasi. sõber ootab seniks/kuniks köögilaua taha ja loeb National Geographicut. kas sa ööseks tuled koju, jõuan veel küsida. tuleks küll, vastab tema ning läinud ta ongi. mõned tunnid hiljem saabub Ruudi, kes õhtul klassiga ooperit külastab. klõbistab mõnda aega arvuti taga, vahetab riided ning kaob. mõne tunni möödudes tuleb tagasi. ütleb, et suht igav, eestikeelsed subtiitrid jäid laulutekstist pidevalt maha ning orkester mängis ooperisolistid tihti üle. klõbistab natuke arvutit, vahetab riided tagasi ning ootab isa, kes tuleb millalgi küla pealt ning möödaminnes Ruudi meilt ööseks minema viib. paduöösel saabub uuesti Tudeng. temaga on keegi, kelle olemasolust annavad aimu hommikul esiku nagis rippuv karvase kraega jope ning põrandal olevad kontsaga saapakesed. ning muidugi võõras lõhn. Giovanni väidab, et vaikus sai majja hommikul veidike enne seitset. mina ei tea sellest midagi, mina magan troppidega. inimest salapärase jope ning saabaste sees meie ei näegi, ta lahkub järgmisel päeval, kui Giovanni ja Käpikuga Viru Keskusesse Giovannile saapaid otsima läheme. saabaste asemel saan mina raamatu, võib öelda, et teise osa. kohvi ja koogi kõrvale otsustame, et seda hakkab Giovanni mulle õhtuti ette lugema. nostalgia ja traditsioonid meie moodi. õhtul tuleb Suveplika. Tudeng lahkub, vanaema viib ta siit otse rongile. Troonipärija saadab sõnumi, kui Käpikule pliidi ääres õhtust riisiputru keedan, et kas reedel v laupäeva siis. peale AK-d saabub millalgi ka Ruudi. ta on endale uued saapad ostnud. müts on jälle kadunud.

reede hommikul ei tea ma sellest suri-murist veel midagi. ees peaks terendama vaikne nädalavahetus. vahel ikka küsin Giovannilt, kas seda kõike on talle liiga palju. Giovanni eitab siiani visalt. ma ei teagi. nagu usuks teda ikkagi. kas mul midagi muud üle jääbki.

 
9 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 30, 2017 toll Uncategorized

 

Punane kukk sisse õnnistatud

Täna lasin täiega auru välja. Giovanni oli õnneks väga vapper.
nüüd joome teed ja sööme ahjusaiu.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 28, 2017 toll Uncategorized

 

Midagi nagu on teisiti

Minu seelik, villane jakike ja nahksaapad on igal juhul karbis

Täna lähme Giovanniga õmblusse. peale seda, kui olin saanud Tähekese kalendri, tegime outfiti osas täieliku kannaka. fotograaf ja päev on siiski samad.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 27, 2017 toll Uncategorized

 

Püüdsin hommiku kinni. ehk kuhu kaovad suureks saades maailma parimad?

reklaami ohver

Hommikul ärgates padjakuhilal lebades mõtlesin, et näen tegelikult üllatavalt tihti unes Exlife’i ja Suveplika isa. Suveplika isa veel kohe eriti sageli. kui Exlife on  unenägudes alati vähemalt neutraalne, enamasti siiski hea ning positiivne inimene. siis Suveplika isa on iga kord nii hirmuäratav, et üles ärgates mõtlen alati: jumal tänatud, et see oli uni. jumal tänatud, et seda enam ei ole. enamasti aiman nüüd juba magades, et tegemist on tõenäoliselt unega. vist siis, kui eriti õudseks läheb.
Giovannit pole mu unenägudes aga mitte kunagi. huvitav, kas asi on selles, et hinnanguid anda ning kokku võtta saab alati alles tagantjärele?
imelik on ka see, et mingil põhjusel taastuvad magades emotsioonid väga ehedalt ning tõetruult vastavalt olnule ning läbielatud tunnetele. ärkvel olles ei tunne nii tervalt mitte kunagi, päevane müra vist kaitseb, aitab unustada ning ähmastab.

Giovanni saatis hommikul Suveplika kooli. mina tõusin Pääsuga pool kaheksa. minu jaoks on mu enesetundele sel poolel tunnil tohutu vahe. pool tundi hiljem tõustes on tunne hoopis väljapuhanum ning parem. hakka või laste koole valima selle järgi, mis kell tunnid algavad.

enne Giovanni tööle minekut nõelusin veel omi villaseid unesokke. see vahe poest ostetud ja kingitud villastel sokkidel ikka on – kingitud sokke nõelutakse. 

postkastis oli lisaks Ekspressile, Naistelehele ja Päevalehe täna ka Oma maitse. olen seda ajakirja alati silmanurgast piilunud, aga kui nüüd ilmus neljakuuline sooduspakkumine koos võimalusega võita see ilus üleval pildil olev Prantsusmaal käsitsi valmistatud toodete komplekt, tegin suht kiiresti emotsionaalse tellimuse. ma ei tea miks, aga nii ei tundunud see sugugi raiskamisena. ning neid punaseid köögitarbeid tahaksin seekord kohe väga võita. kõiksugu kvaliteetsed köögividinad ja nõud kuuluvad kindlasti mu nõrkuste hulka.

õhtul lähen Suvekuningriiklaste koosolekule. läheb hääletamiseks. meestel on seal edasiste tööde osas miskid väiksed omavahelised eriarusaamad tekkinud . ema ja Suveplika jäävad Pääsut hoidma, Giovanni sõitis naaberriiki tööle.

Suveplika joonistas eile muuhulgas taas kord üht oma lemmik tegelast. järjekordselt õnnestus tal selle väikese inimese loomus ülihästi tabada: tilluke, turris ja tõsine.

ilusat alanud päeva kõigile teilegi!

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 25, 2017 toll Uncategorized

 

Kuidas ma targemaks üritasin saada.

Hommikul oli Terevisioonis meie uus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. no teeme siis selle uue pensionisüsteemi puust ja punaseks, ütles saatejuht.
sotsiaalkaitseminister hakkas rääkima midagi mediaanidest, suhtest, protsentidest. saatejuht üritas küll suunata leivapätside juurde, aga tulutult.
mina olin selleks ajaks juba umbes tunnike üleval olnud, aga neist lihtsatest tulpadest ning neil olevatest numbritest antud aja jooksul küll sotti ei jõudnud saada. pingutasin küll silmi ja tähelepanu, üritasin reel püsida, aga üsna kiirelt sai selles vaid ühtlane sõnade vulin,  mis vedelalt ja helesiniselt mööda mu külgi alla voolas.

täitsa võimalik muidugi, et mul puudus lihtsalt ka motivatsioon.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 24, 2017 toll Uncategorized

 

Jumalast ja paari lausega ka Jumala kätetööst

Kukumägi ütles, et tema Jumalasse ei usu, kuigi võtab seda nime (sõna?) liiga tihti suhu. tema usub saatusesse.

mis vahe sellel õigupoolest on, hakkasin mina mõtlema. mis see saatus siis veel on, kes selle meile kokku paneb? kui Jumalasse usud, saad veel justkui elu ajal temaga oma saatuse osas kaubelda? aga kui ei usu, siis on pakett lihtsalt juba ette olemas. või.

meie saatus nägi meile Giovanniga igal juhul ette taas kord ühe pöörase magamata öö. öösiti magada Pääsu kohe kindlasti hästi ei oska. alguses pettis ära, aga nüüd teeb möödudnud esimesi rahulikke kuusid ja öid kuhjaga tasa. aga öeldakse ju, et kõigile antakse täpselt nii palju, kui ta kanda jõuab. ju meil Giovanniga paistis siis jõudu ja und üle jäävat.

ja noh, kes tegi? ikka ise. ise tegime. mina vaatan sellistel hommikutel otse loomulikult Giovannile otsa ning tema. tema muidugi vaatab ka endale otsa.

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 23, 2017 toll Uncategorized

 

Geni raporteerib

Peale seda, kui ma blogis kirjutasin, et Geni saadab mulle ja teistele muuhulgas meeldetuletusi, et Suveplika isa tähistab oma esimest abiellumise aastapäeva, tulevad sellest hetkest meilid nüüd pisut muudetud kujul, nt nii: private A turns 1 today.

ja siis ta räägib et mul on tohutu uudishimu pidevalt jälgida, nuhkida. tegelikult jookseb enamus infot mulle suurelt jaolt erinevatest sotsiaalmeedia kanalitest ning internetist ise kokku. mul jääbki vaid tükid kokku panna. täitsa totraid teid pidi muide, nagu väikses maailmas ikka. nt laigib keegi minu sõber kellegi teise, mulle seni täitsa tundmatu inimese pilti, mis minu seinale selle tagajärjel üles potsatab. pilt ise on tehtud Suveplika isa pulmas. jne.
küsite, kas ma vaatan. muidugi ma vaatan, kui sülle kukub. ei salgagi, et nii palju uudishimu ja naist minus ikka leidub.

aga põnev on muidugi põnev olla.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 21, 2017 toll Uncategorized

 

Täna hommikul

köögilaual.
perekonnanimi on minu poolt soditud, kuna Suveplika isa jälgib kindlasti erilise hoolega, et ta nimi kuskilt välja ei lipsaks.

nüüd mõistan, mis vahe on poistel ja tüdrukutel. Suveplikaga saab arutleda. ta kohe tahab ja teda huvitab. suhetest. oma tunnetest.
viimasel ajal ikka ütlen talle, püüa sõnastada, mida sa tegelikult mõtled, kardad, pelgad, tunned, kui nii käitud/reageerid? ning ta oskab seda üllatavalt hästi.
sageli koorub sealt nii palju, et olen ausalt öeldes rabatud. kui palju üks seitsmeaastane olukordi (läbi) mõtleb, hekseldab ja analüüsib. kui palju ta minu, Pääsu ja ka Ruudi pärast pabistab. missugueid lükkeid ta teeb, soovides meid kaitsta.

jaa, ma olen ju lugenud küll, kui palju lapsed tegelikult targemad pidavat olema, kui meie, täiskasvanud arvame.
aga see ikkagi jahmatab.

ühtpidi on sellise mõtleva isepäise lapsega elu palju….eee, ütleme siis keerulisem, ebamugavam ja tülikam. ma usun, te mõistate, mida ma selle all silmas pean. teisest küljest, mulle jällegi tohtult meeldib, et ta mõtleb. kuidas ta mõtleb. ning see, et tal on oma arvamus, mida ta julgeb ka välja öelda.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 17, 2017 toll Uncategorized

 

Käes see esimene!

Ühel päeval, kui me Pääsuga taas kord magamistoa voodil koopas olime, läks seal ühtäkki hele-heleroheliseks.
Pääsul läksid silmad suureks ja mina muudkui korrutasin: vaata Pääsu, vaata Pääsu!
päike oli välja tulnud. hägusast, kahvatust, kaamest ja luitunud valgusest oli korraga saanud kristallselge ning läbipaistev. täpselt nii äkki, nagu see igal aastal juhtub.
ilus, puhas, värske ja uus (v)algus!

üritasin uut pildile ka saada, aga peale ei jäänud peale Pääsu ehmunud silmade midagi. jälle klassika!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 15, 2017 toll Uncategorized