RSS

Väikestverd foobik räägib siingi

15 nov.

Mul on ka see irratsionaalne hirm, mis sugugi üle ei taha minna. see millest Triangel kirjutas. ja nüüd ka Ritsik.

enda pärast pole ma vist sellistel puhkudel kunagi muretsenud. kui üksi oleks, siis võiksin vabalt hulluks minna. või surma saada. või minugi poolest midagi kolmandat. aga laste pärast seda ju lubada ei saa. ja mul pole mingit teadmist ega kindlust, kui tugev ma äärmuslikes oludes olla suudaks. see vast ongi minu suurim probleem.

aga mõtlesin, et neljapäeval lähme Giovanniga nii ehk naa psühholoogi juurde. peaksin seal ühtlasi nõu küsima, mida säärase irratsionaalsusega pihta hakata.

oleks vaja miskit nuppu või nippi. või selgust, kus või milles täpselt mu achilliuse kand peitub.
ausalt öeldes on hirm sellisel kujul lihtsalt mõttetu ja väsitav. kui alateadvuses sedasi pidevalt ja vaikselt tausaks pabistada, ei saa ka päevadest täit rõõmu tunda. nii läheb neis päevades peituv hea ja ilugi lihtsalt osaliselt kaduma. kahju on. puhas raiskamine, eks ole.

 
6 kommentaari

Kirjutas &emdash; november 15, 2016 toll Uncategorized

 

6 responses to “Väikestverd foobik räägib siingi

  1. Eve Raudla

    november 17, 2016 at 2:09 p.l.

    Nojah,kui mina psühholoogi käest millegi kohta nõu küsisin,siis küsis tema kohe vastu:aga mida selleks teha tuleks…..? Ma piilusin juba salamisi ukse poole,no kust mina seda tean ,ma selleks tulingi,et nõu saada.Aga ära ei julgenud kohe minna,nii ma siis tema rõõmuks fabuleerisin midagi,mis ilmselt ei olnud teostatav.
    Pärast ütles tütar,et ma olen liiga kergesti mõjutatav,mis muidugi on sulatõsi.Oleks võinud ka vastata,et ma ei tea.Siis oleks ta pidanud ise lahendusi pakkuma.

     
  2. soodoma ja gomorra

    november 17, 2016 at 2:39 p.l.

    või nii. mina peaks ütlema, et sel esimesel korral oli mul temast küll “kasu”. vaatab, mis ta siis täna ütleb/räägib.

    tuleb küll tunnistada, et eks psühholoog peab ka inimesena sobima. ma olen elus vist käinud enne kolme inimese juures? kõik on olnud meeldivad ja justnagu ok. aga tolle meesterahvaga oli klapp kuidagi eriti hea. loodetavasti polnud tegu esimese korra õnnega.
    naljaks on aga see, et esimest korda elus, aastaid tagasi käisime samuti tema juures. ja siis tulin peale esimest korda sealt tulema maruvihasena. ning teatasin resoluutselt, et tagasi ma enam ei tule. pole mõtet:)
    aga tagantjärele sain aru, et just sellist mulle vaja ongi. tugevat isiksust.

     
  3. Anonymous

    november 17, 2016 at 9:38 p.l.

    Kas sa võiks ehk oma psühholoogi soovitada? Tänud!

     
  4. soodoma ja gomorra

    november 18, 2016 at 10:17 e.l.

    Kahjuks pole mul Anonymouste osas piisavat usaldust.

     
  5. Anonymous

    november 18, 2016 at 5:55 p.l.

    vaene väike Anonymous! püüdis ju igati viisakas olla. samas kui laias ilmas möllavad kurjad trollid. tegelt. kui nüüd mõelda. eks see ole mõistlik ka. kõike anonüümset kahtlustada. hirm on kole asi. ja samas kõik kehaõõnsused kogu maailma üleni tuttavate lugejate eest tagurpidi tõmmata. kõigile oma era- ja intiimelust pajatada. ohkida ja ihaleda meesarsti. nii, et tuleb tahtmine soovitada: kuule, võtke tuba. ja siis teda mitte usaldada. kartes, et äkki räägib kõigile teistele patsientidele mu mured välja. ratsionaalne käitumine. oled tervenenud. võta heaks!

     
  6. Nell

    november 18, 2016 at 9:52 p.l.

    Ma arvan, et oma laste ja nende tuleviku pärast muretsemine ei ole mitte irratsionaalne hirm vaid lapsevanemale täitsa loomulik asi. Ikka tahad, et järeltuleval põlvel oleks hea ja ärevad ajad ikka tekitavad mõtteid, et äkki ei ole tulevik nii hea…

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: