RSS

Arhiiv kuude lõikes: august 2016

La petite fille

Eile õhtul saabus Suvekuningriiki pisike prantsuse tüdruk. tema ema on eestlanna ning isa prantslane. see pisike tüdruk on minu Suvekuningriigi lemmik laps. nii seest, kui väljast. kuigi ta käib siin iga suvi ainult tuld toomas.

mulle meeldib tema juures absoluutselt kõik. kui lapsi saaks poest osta, siis sooviksin teda endale sünnipäevaks.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 12, 2016 toll Uncategorized

 

armastus või sõltuvus?

Nüüd on nii, et kui Päskini isa jälle mõneks päevaks minema sõidab. panen ööseks selga tema T-särgi. ning tulenevalt meeleolust, tujust, tujutusest, ilmast, olukorrast. või kõigest kokku. võib vahel isegi ette tulla, et ei võta seda seljast enne, kui ta tagasi koju jõuab.

nii on hea. päevad loksuvad kindlamas rütmis. ja rahulikumalt.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 11, 2016 toll Uncategorized

 

Suvekuningriigi iluaiast

Suvekuningriiklik aas

Juhtusin kevadel nägema jupiti üht loodusdokki: Kuninglik aednik. selles oli juttu 6 h aiast, mida prints Charles 30 a tagasi oma maamaja juurde rajama hakkas. Tema palvel tekitati sinna ka printsi lapsepõlve mälestustest tuttav ja armsaks saanud aas. no ütleme, et selline armas nostalgialaks. koos sinna juurde kuuluvate värviliste aasalillede ja kõrrelistega. ühe naisterahvast aedniku sõnul röövis sellise tagasihoidliku lapsepõlve mälestuse rajamine. ning edasine käigus hoidmine. ikka tohutu varanduse. ja hulka tööd.

peale seda näen ja vaatan trepist vaid mõne sammu kaugusele jäävat Suvekuningriigi aasakest hoopis teise pilguga. milline taevast alla sadanud varandus. ja ei mingit tööd ega vaeva. rahast rääkimata. ainult naudi.
milline kuningriik, ah.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; august 10, 2016 toll Uncategorized

 

Elust trepil

Ühel päeval, kui trepi peal traadi peal istuvaid pääsukesi vaatasime ütles Suveplika, aga Pääsu on pääsukeste boss.

kätte on jõudnud see aeg, kus Päskin on hakanud märkama. suure maailma vastu huvi ilmutama. nüüd suudab ja oskab ta juba pilguga jälgida kärbest aknaklaasil. linnukesi taevalaotuses. üle õue jooksvat suurt valget koera. merelained. rääkimata pihlakaokstest ja muudest tuule käes õõtsuvatest puudest. sada protsenti holistika ja hallo kosmos. see tundub mulle nagu nii äge ja õige. kohe täiega Poku. kohe nii, et ma ei kujuta hetkel ettegi, kuidas ma sellise looduslapse. just nüüd ja praegu . siit Suvekuningriigist loetud nädalate jooksul linna ära pean viima. ei taha. saate aru, nii väga ei taha. see tundub nii vale ja vastutuult.

eile käisime Päskini, tema isa, Suveplika ja ühe mu sõbranna ning tema lapsega ühes suures talus loomi uudistamas. Päskin, kes on meil võõrastamise maailmameister, hakkas nutma ja võõrastas isegi kitsetalle, kes temaga ninad kokku pani.
Suveplika oli seevastu tubli. seisis küll loomulikult kõikide aedade/piirete taga. pidi muuhulgas üle elama ühe mööduva hobuse, ühe lähedal seisva poni ning ühe lombaka kassi. aga lõppkokkuvõttes ikkagi tubli. seda oli talle ikka väga palju.

õhtul, kui Päskin oma õhtust sutsakat magas, vedelesime meie Päskini isaga madratsi peal trepil. rääkisin talle, et pole nüüd vist nii umbes-täpselt kolme nädala jagu uudiseid vaadanud/kuulanud. päevalehti ega delfit lugenud. ning poleks eales ette kujutanud, kui tohutult hästi ja puhanuna ma end seepeale tunnen. i have absolutely no idea, whats going on. you know. ja isegi, kui homme peaks algama sõda, olen saanud need viimased nädalad rahulikult ja õnnelikult elada. küsisin, kas ta oleks nõus mulle siia korraliku maja ehitama, kus saaksin niimoodi jaanalinnu kombel edasi elada. no et tema käiks tööl ja oleks mu suurim ühenduslüli välisilmaga. samal ajal, kui mina vaataks siin lilli ja liblikaid. tuuli ja torme. jääd ja tühjust. linde ja loomi. uudiseid ei loeks. televiisoris oleks vaid üks kanal, kust näeks Plekktrummi, Õnne 13, Downton Abbey, Prillitoosi, Puutepunki, vahel jalgpalli EM-i või MM-i, Me armastame Eestit, OP. -i. ja siis veel vahel mõnda filmi ja saateid, mis mulle kohe ei meenu. sirviksin õhtuti oma kümmet pehmot ja vahel ka natuke kollasemat ajakirja. no ja nii elaksingi. lapsed kasvavad, käiksid siin lähedal asuvas küla lasteias ja -koolis. vahel sõidaksime Müüriäärde oma kooki sööma. vahel põikaks Hiidu. teinekord ehk vaataks mõned päevad ringi ka veidi kaugemal. aga kõike täpselt nii palju, et siis üsna pea jälle oma pelgupaika tagasi tulla.

no vat siis.

õhtul voodis ütles Päskini isa, et väga ilus päev oli, aitäh!
mõnedel õhtutel teatavasti ongi tal tavaks nii öelda.

Mis selle siis sinu jaoks nii ilusaks tegi?
Mmm….kajakate vähesus.
/naer saalis/

Väga hea. selle ilusa mõttega me siinkohal tänase päeva lõpetamegi.

klõps. uuuuuu….
tähistaevas. ja palju tuult.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 9, 2016 toll Uncategorized

 

Kiire päevakajaline teadaanne

Oleme sisenenud turbulentsi piirkonda. kogu meie pisike häärber nagiseb ja vappub. uuuh, sellist asja pole mina varem kogenud. paneb mõtlema, mis siin veel sügisel ja talvel võiks olla.

kinnitage palun turvarihmad!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 9, 2016 toll Uncategorized

 

sume on öö

vahel on nii kohutavalt mage, et sooviksin, et valgeks ei lähekski. et aeg teeks oma töö. ja öö kestaks seni. kuni julgen taas silmad maast tõsta.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 5, 2016 toll Uncategorized

 

vesi peale. ehk kuidas beebimajandus suurde poliitikasse sekkub

Ei tule kakanaljad. hoopis lugu sellest, kuidas kodukanad presidenti valivad.

Elu on liiga lühike, et seda keskpärase õlle peale kulutada.
/made by Allar Jõks/

ja täpselt sel hetkel. on minu jaoks pilt ees. kipun otsustama just selliste tilkade põhjal. kusjuures, just ainult selliseid lauseid ma persoonilugude seest millegipärast alati välja loen, näen ja leiangi. mu arust need lausa karjuvad muu teksti sees. üks sõna või lause mõjutab mind rohkem, kui tuhat sõna.

olgu, olgu. see on tegelikult alati nii olnud. isegi siis, kui ma veel ärinaine olin.
tundun iseeendalegi jube primitiivne. aga mis teha. tuleb sellisena läbi ja lõpuni välja vedada.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 4, 2016 toll Uncategorized

 

Linnulennult

Täna mõtlesin, et piiraks siis magusaga. no ja siis tegi ema pannkooke. maasika toormoosiga. no mis te ise arvate. kahtlemata on minu parim dieet see, mida Kivirähk kunagi soovitas. et kõige parem on komme üldse mitte koju osta. siis toimib. ja üleüldse. on mul tunne, et kui üldse, siis kõik minu elu senised saavutused. ei tulene mitte raasugi mu tahtejõust ega järjekindlusest. mis mu geneetilisest koodist sootuks välja on ununenud. vaid on kõigest  valikuvõimaluste puudumise tulemus.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 3, 2016 toll Uncategorized

 

Lillelaps(ed)

Tunne on nii õnnelik. lähen pesen veidike sauna juures pesu. muidu lähen lõhki.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 2, 2016 toll Uncategorized

 

Maailma kõige igavamad inimesed ei…..

* leegi mööda Eestimaad
* tripi mööda kodu- ja välisriikide rahvus-looma-teemaparke
* peesita kuumadel liivadel ega limpsi värvilisi kokteile kaugete maade basseinide ääres
* snorgelda-surfa lõunamaa vetes
* liigu trajektooril folk-ooperipäevad-öölaulupidu-bluus-jazzkaar
* külasta suveetendusi
* läbi triatlone ega jooksumaratone

maailma kõige igavamad inimesed:
* passivad vähemalt viis nädalat jutti Suvekuningriigis
* söövad linnas käies kooki ning joovad teed või kohvi ainult ja ainult Müüriääre kohvikus

ning on oma elukorraldusega pealtnäha õnnelikud ja rahul.

Me sinuga oleme maailma kõige igavamad inimesed, tead….
Mmmm, võib-olla. aga mulle meeldib.
arutlevad nad isekeskis. kui beebi magab.

ja isegi. isegi, kui üks neist valetab. teeb ta seda maailma paremini.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; august 1, 2016 toll Uncategorized