RSS

– – –

19 aug.

Ma olen sulle kogu aeg rääkinud, et lõpeta see blogimine juba ükskord ära. su blogi on igav. see on jama. see on mõttetu. nõme. näed ju isegi, sul pole peaagu üldse kommentaare. kes seda lugeda tahab.
 
See on olnud terve elu mu ema viis mulle mõistust pähe panna. ta soovib mulle parimat. kusjuures. täna ma juba usun, et see nii on.

Mul on alati õigus. aga sa ju ei kuula mind.

võib olla. võib-olla on tal tõesti alati õigus. aga see on pagana raske. mis sest, et oled püüdnud aastatega tugevamaks saada. õppinud paksu nahka kasvatama. teist poolt mõistma. aru saama. millest asjad tulevad.
ning vaatama mu ponnistustele. lasen ma läbi. ning see kõik teeb minuga oma töö. natuke ehk on lihtsam. aga seda on vähe. liiga vähe.

üks asi on küll. ma enam ei solvu. nõutuks ja kurvaks teeb, seda jah. ok, haiget ka ikka. aga ma ei solvu.

mis ma teha saan, kui mind stiiliga kui sa ei õpi, saab sust õmbleja, ei motiveeri.  ainult tapab. kuigi mõistan siinkohal ka ema. kes töötas omal ajal pikka aega suures õmblusvabrikus. ja eks ta nägi. et see polnud neil naistel kõige lihtsam leib.

kahjuks olin liiga arg. või liiga nõrk. ning läks liiga kaua, et iseennast tundma ja mõistma hakata. iseennast kuulama. uskuma.
mõnigi otsustav suund oli selleks hetkeks juba võetud. ning nii mõnigi rong jäädavalt läinud.
täna oleksin nõus vabalt ka õmbleja olema.

hommikul istusin beebiga Suveplika voodi äärel ja mõtlesin. kas elu eesmärk ongi siis kiviks muutuda? mida kõvem kivi. ja mida varem. seda suurem võitja. ja õnnelikum oled.

 
15 kommentaari

Kirjutas &emdash; august 19, 2016 toll Uncategorized

 

15 responses to “– – –

  1. Paula

    august 19, 2016 at 12:32 p.l.

    Ei ole mõtetu ja igav ja nõme! On soe, inimlik ja armas! Mina väga tahn lugeda

     
  2. Anonymous

    august 19, 2016 at 1:19 p.l.

    Mina jälle mõtlen, et kas alati ongi tähtis kui paljud loevad ja kui palju kommenteeritakse.Vahel on nii tähtis kõik südamelt ära kirjutada ja isegi aitab ja läheb kergemaks. Eks minagi olen vahel su blogi lugenud selle mõttega, et kuidas nii saab ja kas nii võib ja kas tohib, kas ikka on nii õige, aga see on sinu elu ja sinu mõtted ja teod.Alati pole sinuga sugugi nõus olnud ja on olnud ka selliseid perioode kus ma olen ainult pead vangutanud ja imestanud ja me oleme siin isegi sõdinud, aga palju on ka ilusat ja mõtlemapanevat ja just see kuidas sa selle kirja paned on imeline.Isegi su viimane julgustükk ja tundub, et tõesti oled väga õnnelik. Ma ei tea kas mina oleksin sellega hakkama saanud. Mõistus oleks ilmselt vahele astunud, aga armastusel pole alati mõistusega pistmist.Vahel on ka mõte läbi käinud, et näed nüüd, seda ma ju sulle ennustasingi ja see ongi nüüd käes, aga alati peaks sealt tunneli lõpust ikka see valgus paistma. Pole oluline kui pika tee sa selle nimel läbi käid.

     
  3. Anonymous

    august 19, 2016 at 2:49 p.l.

    Üks omadus on paljudel blogidel,ka intellektuaalsetel,ka siinsel.Ei kannatata eriti komme,mis on oma mõttemaailmast erinevam.Mõni ei talu soovitusi,mõni ei talu teises suunas näitamist,mõni ei talu paikapanemist(mina ka ei taluks).Ma kirjutan vanal viisil päevikut,et keegi ei nähvaks, paneks paika ega kädiseks.Sest ka mulle istuks hästi, kui kõik on minuga ühte meelt.

     
  4. Anonymous

    august 19, 2016 at 3:07 p.l.

    Tervitus sulle ja sinu emale! Mul on täpselt samasugune ema… Blogi lugejate jaoks ongi blogi mõte selles, et inimene loeb ja näeb, et ta ei ole üksi oma veidra eluga, et ka teistel on oma ristid kanda. Vahel kipub see ununema. Nii et aitäh, ja ära lase ennast oma emast segada.

     
  5. Anonymous

    august 19, 2016 at 3:24 p.l.

    Mina, anonüümne, käin siin ikka ja aegajalt lugemas. Sest mulle meeldib, kuidas Sa kirjutad. Kommenteerinud pole kunagi. Heal meelel loen Su kirjapandud ridu ka edaspidi, täiesti ükskõik, mis teemal, sest kõike Sa ka oskad nii kenasti kirjaritta seada. Mina ei oska. Soovin Sulle kõike head!

     
  6. Anonymous

    august 19, 2016 at 6:31 p.l.

    Ma leidsin su blogi umbes siis, kui Suveplika siia maailma saabus. Sellest ajast peale elan teile kaasa-koos su murede ja r66mudega. Ei ole igav. Mulle meeldib. Sa oskad väga hästi k6ike edasi anda. Ma v6in lausa fyysiliselt tunda, KUI m6nus on Suvekuningriigis lebotada, voh, nii hästi tuleb see välja! 😀 Ja loodan, et oled nyyd oma elus rahusadama leidnud 🙂

     
  7. Anonymous

    august 19, 2016 at 6:53 p.l.

    Ütle oma emale, et see, kui pole kommentaare, ei tähenda veel, et ei loeta. Ei ole mõttetu. Peaaegu igal õhtul vaatan korraks, kas… Ja soovin edu ja õnne ja hoian pöialt, et kõik läheks edasigi aina hästi.
    kasja

     
  8. Kati Kivi

    august 21, 2016 at 10:02 e.l.

    Ma tean, et Sa tead, et paljud loevad. Ja nagu eelnevalt öeldud, alati ei peagi kommenteerima – alati ei saagi. Mulle meeldib kui kirjutatu tekitab lugejas emotsioone ja Sinu omad tekitavad, kusjuures alati mitte positiivseid, sest ma vahel mõtlen ka teistpidi, et jeebus … see oli küll natuke sõnade kunstilise kujundusega üle pakutud või emotsioonidest lausa siirupised 😀 õnneks mitte tihti. On ka neid postitusi, mille olen endale lemmikute alla salvestanud ja aeg-ajalt üle lugenud 🙂

    Kivistumine on mõne jaoks ainuke võimalus ellu jääda, sest nad ei näe muud võimalust. Nad ei suuda ka ette kujutada, kuidas keegi võib hoida oma südant ja tundeid avatult ning avalikult, kõigile. Raske mõista, kerge hukka mõista – klassika.

    Aitäh Sulle Kertu.

     
  9. Emmeliina

    august 21, 2016 at 1:42 p.l.

    mõtlen, et kirjanikud kirjutavad ega saa oma lugejatelt tagasisidet, vähemalt igapäevaselt mitte.

    Emad ja tütred – teema, mis vääriks väitekirja. Tean ja tunnen omast käest. Ainult vahega, et mul endal tütreid pole.

     
  10. Anonymous

    august 21, 2016 at 3:52 p.l.

    Minu blogi ei loe praktiliselt keegi. Ja no ma ei oska ka eriti kirjutada ausalt öeldes 🙂 iga aastaga aina vähem. Aga ikka kirjutan! Kui ema kobiseks, siis kirjutaksin ilmselt rohkem:)))
    *tuulealle

     
  11. soodoma ja gomorra

    august 22, 2016 at 12:00 p.l.

    no ma tänan, ma tänan, kuigi ma ei kirjutanud seda postitust kindlasti selleks, et kuulda ja näha, et blogil siiski on lugejaid. eks te mõista isegi. veel vähem üriyan ma midagi enam emale “selgeks” teha. ka see etapp on möödas.
    mis puutub kommentaaridesse, kui sellistesse, siis olen kehva kommentaaridele vastaja anyway. ja kui vastamata jätan, siis tunnene end veelgi halvemini. et nagu ebaviiskakas ja ülbik jne. seega, kommnetarid, jah. need on mu blogi puhul minu loomust arvestades väga kahetise väärtusega:) toredad, aga samas ka hirmutavalt kohustavad.

    no tegelikult. tegelikult muuidugi üllatun jätkuvalt hoopiski millegi muu üle. ja sellest inspireerituna ka too postitus.

     
  12. Nele

    august 23, 2016 at 9:34 p.l.

    Minu jaoks näiteks ei ole mõttetu ega igav. Aga ma arvan ka, et asju peaks tegema sellepärast, et endale meeldib mitte seepärast mida keegi teine võib arvata.
    Ema ilmselt ümber ei kasvata, tuleb endale teflonkiht peale mõelda ja lasta jamal maha libiseda.

     
  13. Anonymous

    september 7, 2016 at 6:16 p.l.

    Su blogi on rohkem ilukirjandus, kui selline “mul on siin üks teema-mure-mõte, teil on kindlasti ka, hakkame nüüd koos neid arutama”. Nii et su ema on täiesti eksiteel, ka selliseid blogisid on vaja. Ja ma arvan, et seda sorti blogisid loevadki rohkem need inimesed, kes eriti ei kommenteeri teiste elusid – ei internetis ega ka päris elus.

     
  14. KR

    september 30, 2016 at 3:10 p.l.

    Su blogi on niimoodi sätitud, et uuendused ei jõua nt feedlisse või blogrulli. Seega, läheb vahel meelest ära. Ja kui siis 100 aasta pärast korra kätte võtad ja järjest järgi loed, siis on natuke veider kuutaguseid asju kommenteerida.

    Ütle oma emale, et maailmas on vähemalt 1 (ja kommentaaride põhjal rohkem) inimene, kellele on seda blogi vaja. Sellist, teistsugust elu ja maailmavaadet . Rahu, maalähedust, asjalikkust, luulet ja romantikat.

    Praegu mõtlen, et Su blogi ongi ilmselt kõige romantilisem eesti blogi 🙂

     
  15. soodoma ja gomorra

    oktoober 2, 2016 at 2:49 p.l.

    selle sättis kunagi Suveplika isa. kui ma ei soovinud, et see kuidagi blog tr kajastuks. eks ta siis ikka sättis nii, et sätitud:)

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: