RSS

Arhiiv kuude lõikes: juuli 2016

Siis, kui äikest lööb ja vihma kallab

Luba mulle, et me kasvatame kahekesi koos Päskini üles.
Ma luban sulle, et me kasvatame kahekesi koos Päskini üles.

Luba mulle, et me oleme tugevamad, kui meie nõrkused ja meid ümbritsevad ahvatlused.
Luban sulle, et me oleme tugevamad, kui meie nõrkused ja meid ümbritsevad ahvatlused.

väljaöeldud sõnadel on kummaline jõud. kõik on justkui sama. aga midagi on ometi teisiti.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 31, 2016 toll Uncategorized

 

5D

Lähen täeisti liimist lahti, kui Suvekuningriigi inimesi triiki täis viskab. seal, kus palju inimesi. seal tekib alati ka palju allhoovusi. armastan ja vajan inimesi enda ümbe, kuid väsin tohutu kiiresti. aga kui on palju inimesi, pole siin kohta, kus end koguda. oleksin kogu aeg nagu peo peal. see ajab mind hulluks. totaalselt krampi. nagu nurka aetud loom. kui saaks, paneks klapid pähe, tõmbaks teki üle pea ega tulekski sealt välja. seniks, kuni õhk puhtam. mitte, et ma end teistest paremaks peaks. absoluutselt mitte. ma lihtsalt ei talu neid pingeid ja mänge välja. mul on tunne, nagu oleksin röntgeninimene.
peas vasardab ainult üks mõte: ära. ära, ära!

teate, kui keeruline ja ennasthävitav on nii ebanormaalne olla. peaaegu, et enesetapp.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 30, 2016 toll Uncategorized

 

Minu tüdrukud

ma siin üks päev tegin pilti. kummaline ja naljakas on ikka veel nii öelda. pean harjutama.
ema ei väsi kordamast, et Päskin on ikka väga poisi moodi ning tuletab talle üht multifilmi tegelast meelde. aga ta ei tea keda. minu arvates. nagu keegi siin kommenteeris, et Päskinil on isa silmad. siis minu arvates on tal rohkem, kui ainult isa silmad. ta on üldse palju enam oma isa, kui minu moodi. täpselt nagu Suveplika on oma isa moodi.
üks Suvekuningriiklane muide kutsub Päskinit aga konnakeseks. nad on siin nii armasad ja kenad Päskini ja meie vastu.

Suveplika õpib praegu rattaga sõitma. mina tulin dušši alt ja tegin endale jäätisega kohvi. Päskini isa jõuab õhtul. Rootsi ta ei saanudki, pileteid polnud. siis saadeti ta hoopis Leedusse. aga vahet pole. niikuinii pidi ta seal ka ära käima. 

homme vist. vist. vaatame veel. lähme paariks päevaks kolmekesi Hiidu.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 29, 2016 toll Uncategorized

 

öös

Viisin Päskini veel enne ööunne jäämist trepile ning näitasin talle Eestimaa tummist suveööd. need on nüüd kahtlemata käes. nagu mõnusalt raske ja soe tekk jahedas pimedas toas. kuu(d), nagu tumekollased rammusad juustukerad. mitte küll täna, aga paar õhtut tagasi nägin ise juba ära. ritsikad. kull, kes lendas üle häärberi ning tegi oma piiksuvat kulli häält. vägev.
ja ma tean, et on vaid päevade küsimus, mil astun ühel hommikul trepile ja tunnen esimest sügise lõhna. nii kähku on see jälle kõik läinud.

Päskinile vist meeldis. igal juhul vaatas ta kuhugi kaugusesse ja naeratas oma laia beebi naeratust. ma ei tea kellele, aga see oli nii otsatult soe ja armas.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 28, 2016 toll Uncategorized

 

Madlike

See on nüüd umbkaudu kuu aja jagu uus lehekülg ja nimi minu blogirullis. tuleb tunnistada, et praegu kuulub see kindlasti mu rulli Top5 hulka.
mõnusalt huvitavad mõtted ja teemakäsitlused. seda kõike väga mahe-ladus-humoorikas võtmes. kerge, aga sisukas lugemine. lisaks on mul põlvist võttev nõrkus inimeste vastu, kes valdavad sõna, tähemärke, keelt ja keeli.

enam-vähem ajast, kui lugema hakkasin, tulid postitused köha ja harituse ja privaatuse kohta. mis pani mind muidugi põdema, kas jutt käib minust. normal. mis peale tõttasin muidugi kohe ka mõningaid omi postitusi uue pilguga üle lugema. ja kui nüüd siin kohal piinlikult ausaks minna, siis kaalusin isegi neist mõningate kustutamist.  aga siis mõtlesin, et ei. pole mõtet üle oma varju hüpata. ennast paremaks teha. see olen mina. jääb nii nagu on.

no ja siis nagu alati. ilmub välja mõni õlekõrs. ehk siis üsna kohe. läks pirn põlema. ning vastukaaluks mu tohutule ebakindlusele, viskas mu aju mulle arhiivist ette ühe egolaksu, mida keegi mõni aeg tagasi FB-s jagas. ning mul hakkas otse loomulikult märksa kergem. hoobilt. hoopis intelligent olen, yeeeh!

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 27, 2016 toll Uncategorized

 

kuri. kuri.kuri. väikse tähega, sest nüüd on juba suurem aur väjas.

Päskini isa tuli eile õhtul koju ja andis teada, et peab täna Rootsi minema. peame selle pärast nüüd mitu asja täiesti teistmoodi tegema, ümber organiseerima. ühe kuu aega tagasi kokku lepitud tegevuse sootuks kaugemale edasi lükkama.

aga see tõmbas mu sel korral käima. loomulikult, ma tean, see on mehe töö. aga mind nii. kohutavalt. ärritab. et vähemalt pooled sõitudest on stiilis tule eile meile. mis tähendab, et keegi kolmas viskab alles möödaminnes õhtul kontorist välja astudes nagu muuseas üle õla, et ah jaa, Päskini isa, ma unustasin, sina pead homme Rootsi sõitma.
Päskini isa pärast oleksin nõus iga kell kastaneid tulest välja tooma. sest iseenesest ei ärrita mind ju fakt, et asju tuleb muuta. oma suure pere juures olen selle teadmisega juba ammu harjuda jõudnud ning rahu teinud. loomulikult tuleb ette. aga selline kodune tõmblemine kellegi kolmanda hooletu ja ükskõikse suhtumise pärast. konkreetsel juhul ajab just see mul harja totaalselt punaseks.

ja ausõna, ma ei muretsenud viiendat last kohe kindlasti selle pärast, et maailmale tõestada, et olen ikka jube tugev naine ja saan kõigega üksi hakkama.

kui teist võimalust poleks, siis ma peaks ja loodetavasti ka saaks. tänases olukorras peaksin seda aga vähemalt ise tahtma. kogu rabelemises miskit pointi nägema. aga hetkel on küll – urrrrrrrr.

õnneks Päskini isa teab seda kõike. kuna tema Päskinit väga soovis, siis rääkisime kõik sellised asjad juba enne Päskini ilmale tulekut lahti.

aga kui nii. siis nii. sõidame täna siis hoopis koos Suveplika ja minu emaga Suvekuningriiki. emal hakkas puhkus.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 26, 2016 toll Uncategorized

 

Kuidas see ilusaks ja paremaks mõtlemine nüüd täpselt käiski?

Päskin koos 90-aastase Maratiga

Kõlab ehk snobistlikult. aga Suvekuningriigist tulles tundub siin kõik ümberringi nii pleekinud ja luitunud. isegi me kask akna taga paistab Suvekuningriigi lopsakuse kõrval nii õnnetult kahvatu ja näljane.

ootan kärsitult, et saaks juba kolmapäeva õhtu siit veel mõneks ajaks Suvekuningriiki põgeneda. tunnen end seejuures tõelise jaanalinnuna. möödunud kolme nädala jooksul tekkis mul järsku väga selge plaan ja unistus oma kodust. kus täpselt ja kuidas. milline. ja nüüd, kus mul see pilt nii selgesti silme ees. ei suuda ega taha ma justkui päevagi enam siin olla. täitsa ebanormaalselt lapsik, kas pole.

kõige tipuks sai otsa ka Päskini isa puhkus ja ta läks täna hommikul tööle. miks ilusatel algustel nii sageli nii kurvad lõpud peavad olema, ah? esialgu ei suuda ma veel sellega ka mitte kuidagi, kuidagi, kuidagi leppida.

lisaks vajab ka kogu siinne elamine peale meie nii pikka eemalolekut korralikku suurpuhastust. aga mina siin istun. totaalses letargias ning suures enesehaletsuse mullis.

uuuuuhh! tunnete mulle ikka kõik kaasa, eks ole.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 25, 2016 toll Uncategorized

 

Pühapäeval

Marat – kvaliteet aastast 1926

Ma siin hommikul trepi peal hommikukohvi juues mõtlesin välja, et minu poolest võikski olla ainult kaks aastaaega – suvi ja sügis. sedasi vaheldumisi. võib-olla näpuotsaga kevadet ka. siis, kui sirelid ja pojengid õitsevad. talve jätaks mina küll vabalt mängust välja. Päskini isa arvas, et tema tahaks ikka kõike nelja aastataega. mis mind muidugi üldsegi ei üllatanud. aga mulle piisaks küll täiesti, et kui ikka kange tahtmine talve näha tuleb, siis sõidan korraks üle lahe Soome seda vaatama.

täna peame olude sunnil mõneks päevaks linna minema. kohe üldse ei taha. varem pole nii suurt vastumeelsust linna mineku vastu tundnudki.

 
3 kommentaari

Kirjutas &emdash; juuli 24, 2016 toll Uncategorized

 

Tudeng turns 23 on July 23. ehk kuidas aastad pole vennad.

3/5 on peal

23 aastat tagasi oli täiesti pilvitu taevas. ja päike siras kõrgel sinises, sinises taevas. Tudeng sündis hommikul, kell 11. ainuke hommikulaps. minu omadest.
viisime nad keskpäeval samasse linnuvaatlustorni, kus eile juba neljakesi käisime. tegelikult oleme seal rohkemgi käinud. Tudengi ajal mitte, seeega talle ja neile esimest korda. huh, sel kohal on lihtsalt nii eriliselt hea aura ja päris vaikus. vaikus, mis justnagu paitaks ja paikaks.
Tudeng kunagi ütles mulle, kui kodudest juttu tuli, et sa osta või müü, mida tahes, aga vaata, et sa Suvekuningriiki maha ei müü. kui ta eile õhtul saabus, rääkis ka, et tahaks kauemaks jääda. aga ei saa, sest käib tööl. see kuu harjutab kätt Eestimaal, mõne päeva pärast teeb sama asja juba vahetuse korras Portugalis. mina arvasin, et küll ta veel saab ja jõuab Suvekuningriigis ka olla. ta ei peaks vast selle pärast muretsema. just praegu tulebki veel käia ja tormata. et hiljem rahulikult paigal olla maldaks.

homme peaks muide olema see päev, kus kõik mu lapsed korraga koos on. seda juhtub….ega ma õieti ei mäletagi….kui harva…..või millal viimati.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 23, 2016 toll Uncategorized

 

Sugulased

                                                        Pääsu(ke)

                                                      Jaaniussike

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; juuli 22, 2016 toll Uncategorized