Ise arvaks, et minu jaoks on tähtpäevadest üldse kõige olulisem just Eesti Vabariigi aastapäev. isegi ei tea täpselt miks. endale tundub, et ehk mängib kaasa ka aastapäeva ajaline asukoht. armastan meeletult selle kuu ja päeva uut valgust. algust. veel täiesti puutumatut värskust. hingamist ja lootust.
Kutsusin sel puhul külla Troonipärija koos aruka blondiiniga. nad tõid meile pidupäeva puhul külakostiks väikse Linnupiima kommikarbi ja tulbid. ise just lootsin, et ehk toovad lilled. mehele veel enne ütlesin, et juba mõnda aega mõtlen tulpidele, aga ootame ära, ehk loevad mõtteid. kui ei, siis ostame järgmisel päeval ise. ja palun väga.
isa kutsusin ka. aga tema jättis otsad lahtiseks. võib-olla, aga võib-olla ka mitte. lõpuks läkski kuskile mujale külla. ei täpsustanud kuhu ja ega mina ei hakanud viisaka inimesena pärima ka. ema ei kutsunud, kuna tema poleks nagunii tulnud.ärge küsige, kust ma tean. lihtsalt tean ja tunnen teda. tudengiga on sama lugu. temast on saanud suht Tartu patrioot ja ma millegipärast eelda(si)n, et ta poleks tulnud. väidetavalt saabub ta Tallinna järgmise nädala lõpus. nii et seda enam.
no ja Ruudi ja Suveplika olid kodus nii või naa.
küpsetasin lõhepirukat. laste pärast tegin ka ahjupraadi ahjukartulitega. kõrvale mehe ema tehtud kodune hapukurk ja poest ostetud täidetud munad. laste osas selline kindla peale minek.
päev varem leidsin Umamist ka tordi.
päris nii efekte see välimuselt mul kohe kindlasti välja ei kukkunud, aga maitses huvitavalt kombel nii, et söödi korraga peaagu tervenisti ära.
kaunistuseks hulgaliselt Eesti lipuga võileivatikke ja trikoloori värvides küünlad.
loomulikult vaatasime ka kontserti ning sellel järgnevat kätlemistseremooniat. selles osas olen ma täiesti avalikult kollane. mulle kohe meeldib see kleidimäng. panna neist kokku iseenda Top 10 ning kõige lõpuks välja valida ka see üks ja ainuke, millises neist ise vaibale oleksin läinud.
hiljem pilte vaadates veendusin, et kokkuvõttes võib minu puhul kindalt väita, et mulle meeldib lihtsus. riietus, mille kohta võib täiesti vabalt öelda, et vähem on rohkem.
minu selle aasta kleit, ehk Top 1, tatatadaaaaa…. oli seljas proua Tsahknal:
paarina meeldis mulle täiesti konkurentsitult kõige enam EKA rektor Mart Kalm koos kaaslasega.
naise riietus. ehe (rinnanõel?). soeng. prillid. kokku täiega efektne ja äge.
kogu tervik. ainult mulle millegipärast tundub, et eriti ägedaks tegi kogu komplekti just selle taga peituv isiksus. ja pilk. usun, et iga teine oleks sellises riietuses võinud jääda ka täiesti märkamatuks. aga võib-olla ma eksin ka. mis teie arvate?
siin on minu lemmik soeng. kleidi värv on samuti väga ilus, aga ma ei tea, kas ma ta sellegipoolest kolmandale kohale seaks.
lemmik laps pidustustel. nii armas outfit:
ning küll Jüri Jaansonil oli erakordselt kena ema. märkasite ka?
minu Top 2 ja Top 3 kleidid olid seljas Siret Kotkal ja Kärt Tomingal
usun, et mu Top 4, ehk riietus, millega tunneksin end täiesti nagu kala vees oli seljas Juku-Kalle Raidi kaaslasel. millele ei teeks vist palju liiga ka, kui öelda T-särk pika seelikuga. aga mis teha. pole mõtet endale valetada. see on midagi väga minulikku. kusjuures võiksin selles vabalt käia ka igapäevaselt. pigem isegi nii.
nii. arvan, et viiendaks (ehk Top 5) oleksin ilmunud ehk sellises valges kleidis (kes see naine on, ma ei teagi):
ning Top 6 ja Top 7 on Sven Mikseri naine ja keegi … tundmatu.
6. siin peaks nüüd olema pilt Sven Mikserist koos abikaasaga.
7. kellega tegu, ei tea.
Top 8, ehk Darja Sepp:
Top 9 võiks olla Lavli Perling. ehk on see mõjutatud enam naisest, kes mulle mingil põhjusel sümpatiseerib, aga kleit on ju samuti ilus. või mis. iseasi, kas selline mulle selga sobiks.
nüüd kleidid, mis mulle iseenesest meeldisid, aga mida ma ise aga ühel või teisel põhjusel selga ei paneks. ehk. ka. mida ma välja ei kannaks:
ning kuigi ma eelistaks sellisel üritusel siiski kleiti pükstele, siis Kris Sooniku pükskostüüm mulle ka tegelikult väga imponeeris. väga hästi langev ja efektne. talle sobis. no ja see käekott:)
Paeti naise kleit tekitas mus vastakaid tundeid. kleit justkui meeldis, nii lõige kui värv, aga naine ise tundus selles kuidagi pahur ja kuri. ehk ajaski see mind asja juures segadusse. minu arvates paistab see isegi pildilt natuke välja.
hästi kummaline kombo oli ka see kleit. segu miskist kuningannalikkusest ja casualist. ma ei tea siiani, mis ma sellest arvan. aga silma ta mulle jäi. peaasjalikult kindlasti just selle tasku pärast.
Neli kõige hirmsamat kleiti olid minu arvates need (alustades kõige kohutavamast):
ning kõige lõpuks ka kõige ebasümpaatsem naisterahvas vastuvõtul. mitte midagi temas mulle kohe mitte sugugi ei meeldinud:
Vat!