RSS

Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2016

kolmapäeval

Lõin hommikul Eesti Ekspressi lahti ja nägin esimese asjana, et Katrin Saali Saul on kirjutanud uue raamatu.

on siin üldse midagi mõelda? seda enam, et autor on minuga samast paadist – kolm last kolme erineva mehega. ema ütleb mul selle kohta ebaõnnestunud eraeluga.
lisaks on nimetatud pereterapeut ka ühe mu järeltulija (loe: Tudengi) klassivenna ema. äärmiselt meeldiv ja sarmikas naisterahvas muide. kui peaksin teda kuidagi iseloomustama, siis tuleb mulle meelde vaikselt ja kelmikalt vulisev päikesekiirte peegelduses sillerdav oja.

mis tähendab. et kui täna õige pea oma tunniajalisele jalutuskäigule lähen, siis on mul siht teada: apollo.

Ruudi ja Suveplika on kodused. mees Riias. homme tuleb. püüab veel enne uue ilmakodaniku saabumist vajalikud kiiremad töösõidud korda ajada. siis on jäänud veel paari nädala pärast Kasahstan. misjärel tuleb kirjade järgi mõneks ajaks paus. ehk vajalikul hetkel saab ta siis olla täielikult minu  ja meie päralt.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 27, 2016 toll Uncategorized

 

0

Päeva algus on küll selline, et täna tasub vist ikka kohe hästi madalat profiili hoida. no nagu täiega kisub allapoole. kõige rohkem pelgangi, et meelejõud ei pea vastu ja võib käest ja peast minna. mõtlemine on tõesti praegu ainuke asi, millega end rivis ja püsti hoian. kui see libisema läheb, siis. võib kolinal minna.

kõiksugu mett ja jõhvikaid ja küüslauku ja sidrunit. ja võta hästi rahulikult suhtumist. ma juba tarbin. et oma vaimu ja füüsist reel hoida.
aga kui praegu saaks, siis ei ütleks ära ka paarist pitsist konjakist. sooja tee kõrvale.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 26, 2016 toll Uncategorized

 

räägitakse, et vana arm ei roosteta. maybe. aga vanemaks jääb küll.

Läksime eile Suveplikaga keset päeva kohvikusse ja nägin oma klassivenda. ühtlasi oma elu esimest suurt armastust. vaatasin talle otsa ega tundnud teda ära.
ei tundnud ära. uskumatu.
ema küsis, kuidas see võimalik on?
ma ise ka täpselt ei saanud aru. arvatavasti oli ta vist paksemaks läinud ja vanemaks jäänud. ja tõenäoliselt ei osanud ma ka oodata, et võiksin ta sealt eest leida.
ma ei mäleta, millal teda üldse laivis viimati nägin.

mis iganes, aga ma ei jõudud ära tänada, et olin sel päeval vähemalt juuksed puhtaks pesnud ja natuke värvi ja jumet näkku lisanud. tavaliselt kipuvad sellised asjad ikka vastupidi minema. et just siis, kui.
aga suurt vahet muidugi pole, sest mina olen vaatamata sellelegi kohe kindlasti vanemaks jäänud ja ikka väga paksuks läinud…

ja kui mõnel tekkis siinkohal tahtmine torgata, et miks ema ja mitte mees?
siis sellepärast, et mees jõuab alles täna õhtul taas kord oma nädalaselt tööreisilt koju. juhhhuuuu.
mul on juba meile õhtuks plaan ka olemas.
esiteks on ta lubanud mu juuksepõhjad ära värvida. ja teiseks tahaks väga kinno jõuda.
väga ootan. nagu alati.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 22, 2016 toll Uncategorized

 

Suletud grupis. ehk märtsi beebid 2016.

See on ikka tõesti uskumatu /mulle siis muidugi/, kui palju aega ja energiat, aga ka raha on inimesed nõus kulutama lapsevankri, turvahälli, beebivoodi, riiete  jm leidmiseks ning ostmiseks. või palun väga. täna hommikul saan uue üllatuse osaliseks. isegi luti ostu ja valikut ei jääta saatuse hooleks. paistab, et ka lutil ja lutil on /suur/ vahe. ka luttide osas on eelistatumad firmad ja sordid. huuu, on see tõesti võimalik?
ehk, kui ühest küljest tunduvad mulle teatud küsimused ja teemad mngist hetkest ikka ilmselgelt ülepaisutatud ja totrad. siis teiset küljest süüdistan end sedasi mõeldes kohe ka üleolevuses ja paremaks pidamises. 

et siis. loen ja imestan. ikka ja jälle. kuidas küll inimestel on sedavõrd palju viitsimist ja tahtmist end asjade valimise ja ostmisega nii kurssi viia. mitte seda, et ma oma sellevõrra vabaks jäänud ajaga nüüd midagi targemat ära teeksin, kindlasti mitte. aga minu puhul pelgalt mõtegi end mõnele sellisele küsimusele sedavõrd pühendada. ja siis veel kõige tipuks valik teha. paneb mind nagu Vihmameest edasi tagasi kõikuma ning korrutama: ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha.

küll aga poleks mul midagi selle vastu, kui leiduks mõni minu mõtete ja maitsega inimene, kes mu eest sellised otsused ära teeks. suurima hea meelega. oleksin üliväga tänulik. sest olgem ausad, kõige kummalisem ja vastuolulisem selle juures ongi just fakt, et kui ma siis neid põhjalikke inimesi ja lahendusi vaatan, tunnistan küll, et vahel on ikka kohe väga kena. kohe sedavõrd, et teinekord tahaks endale ka. just sellist varianti. või väljanägemist. või veel keerulisem, hoopiski ise inimesena nii põhjalik olla.

aga ei midagi. mis sest, et vahel tahaks.
ei suuda. oska. või ei jaksa. ma ka kõige parema tahtmise korral selline olla.

või siis palun väga. ümberpöörd /milline naljaks sõna/. vaatame teist, minu jaoks täiesti mõistetamatut lähenemist ja teemat. palutakse võhivõõraste inimeste käest: soovitage tasulist ämmaemandat. või kas keegi elab kuskil minu kandis, oleks tore koos kärutamas käima hakata?

ja seda kõike absoluutselt juhuslike ning tundmatute kokkutulnud/saanud inimeste hulgas.
kuidas on üldse võimalik, et inimesed, keda ma mitte raasugi ei tunne, saaks soovitada minu jaoks sobivat ämmaemandat? või kärutada titevankriga koos  teise inimesega üksnes seetõttu, et lapsed on sündinud samas kuus?

arusaamatu. minu esimene. ka teine. ning usutavasti ka kolmas reaktsioon selle peale oleks pigem: Run, Forrest, Run!

aga näed. sellised me juba kord oleme.

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 21, 2016 toll Uncategorized

 

siis, kui ta reedel jälle tuleb. tagantjärele.

sünnipäevaks.
jõuldeks.
pööripäevaks.
ja üldse. kogu eluks.

armastusega,
jaan, 2016
 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 20, 2016 toll Uncategorized

 

Unejutud

“Kas sa oled kuulnud, et öeldakse: ära hõiska enne õhtut!”
“Ikka olen. Inimesed kasutavad palju sarnaseid erinevaid ütlemisi. vanasõnu.”
“Aga kas sa oled kuulnud sellist ütlemist: laku panni?”

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 19, 2016 toll Uncategorized

 

jaanuaris. seal kuskil keskel.

14. jaanuar 2015

meil siin oli vahepeal 14. jaanuar. mees kinkis mulle selle pildi, mis mu tõtt öeldes täiesti sõnatuks võttis. uinumiseni välja. sel hetkel lihtsalt teadsin, et iga välja öeldud sõna ainult vähendaks kõigi jaoks selle väärtust.
mõtlen, et midagi ilusamat, puhtamat ega lihtsamat poleks ta vist saanudki mulle anda.

aga juba täna, vaid mõni päev hiljem, võin juba kindlalt soovitada, et sooja ja värsket otse ahjust võetud saia ei tasu kohe kindlasti pagariletist koju kaasa osta. eriti siis, kui sul on. ja siis juba õige varsti oli. plaan. sel päeval vähe tervislikumalt toituda.

ah jaa, ja laupäeval käisime mehega Carolit vaatamas.

see oli lihtsalt nii hea, et filmi lõpus hoidsin hinge kinni. korraks mulle isegi tundus, et mitte ainult mina, vaid kogu saal. huuu….ma ausõna ei söandaks siinkohal seda lugu sõnadega kirjeldama hakata. minu oskuste. ehk siis oskamatuse juures. oleks see puhas lörtsimine.
sest see film oli lihtsalt nii puhas. nii maitsekas. nii küps, nii täiuslik. nii hõrk. nii stiilne. nii väljapeetud (kui ka mängitud). nii õrn. nii sügav. nii usutav. nii tundlik.
nii vähe. ja nii palju. kohe nii nii. et vaadake kindlasti ka ise!

kodusel rindel, on meil nüüd lisaks kärule ka turvahäll. ja täna ostsin beesule ka tutikad teki ja padja. võrevoodi on ka. mehe enda tehtud. aga see on veel Hiius. vajab ära toomist.
ema küll ütles telefonis, et ei tohiks asju varem osta/muretseda. et tema on ebausklik. juba tema ema olevat olnud. ega lubanud ka enne minu sündi minu emal midagi ette ära osta. ja kuigi seda vanaema, kes mõni päev enne mu viiendat sünnipäeva suri, ma mingil põhjusel aeg-ajalt taga igatsen, siis ebausku mina keeldun tõsiselt võtmast. mina ikka lähtun oma sügaval sisemuses olevast teadmisest, et elu pole teps mitte iseenesestmõistetav. ning aukartus elu ees, see on mul täiesti olemas. millega seoses mõtlen, et milleski ei saa päris kindel olla. aga mina vähemalt loodan. usun. ja usaldan. elu. ning ostan. ostsime. sest mulle ei meeldiks, kui lapse sündides  oleme suurest kartusest ja ebausust tühjade kätega. ning mees peab esimestel päevadel/nädalal hädavajaliku hankimiseks mööda Eestit ja poode ringi tuiskama. selle asemel, et koos meiega rahulikult võtta.

ning kui juba aiast. siis lõpetuseks ka aiaaugust. ehk meemi kujul ja punktidena ka minu möödunud aasta: 

1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?Kasutasin kartulikoorimisnuga. Küll porgandite koorimiseks. super üllatus. tõesti. olen vaimustuses. esimest korda küll alles detsembris. kui nägin, et mees nii tegi. aga kavatsen kindlasti sellega jätkata. kartuleid koorin noaga edasi.
2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi? Lubadused ahistavad. olen märganud, et teen palju rohkem ja parema meele ning tujuga, kui midagi ei luba.
3. Kas keegi su lähedastest sünnitas Kõige lähem sünnitaja oli mu täditütar. Märtsi lõpus sündis nende perre poeg. Nüüd on neil koos klassikaline perekond, keda tihti reklaami(de)s kasutatakse: isa, ema ja kaks last: tütar ning poeg.
Ilusad inimesed.
4. Kas keegi su lähedastest suri? Õnneks , õnneks mitte.
5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015? Kui omamisest käib jutt, siis päris-päris oma kodu.
6. Mis riike külastasid? Soome. Rootsi. Ja muidugi Hiiumaa.
7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?
koguni kolm:
14. jaanuar.
28. jaanuar.
ja 1. juuni

1. juuni 2015

8. Mis oli su suurim läbikukkumine? ma ei julge seda öeldagi. aga nüüd ma vähemlt tean, mis maik sellel on.

9. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse? mul oli elus vist esimest korda selline täiesti arvestatav põiepõletik. huh, mitte midagi meeldivat. aga halva tervise ja olemise juures saad ka alati kõige selgemalt aru, et elu kvaliteet algabki tervisest.
10. Möödunud aasta parim ost. olen vist enamuse ostudega rahul. va see ÜKS. pole  sugugi kindel, et julgen sellest üldse kellelegi rääkida. ehk lastele. võib-olla ka mehele. kunagi, kui juba vana olen. kui elu annab. tahaks küll.
11. Kelle käitumine teenib sult aplausi? arvaks ikkagi, et mehe. kuigi meil esineb loomulikult ka arusaamatusi ja lahkarvamusi, siis pea iga päev avastan end ikkagi mõttelt, kui tänulik talle olen.
no ja ema. temaga on keeruline. alati on olnud. oleme lihtsalt nii erinevad. aga talle jään ka kõigele vaatamata tänulikuks.
12. Kuhu läks enamik su raha? nagu ikka. erilisi üllatusi selles vallas pole. pean juba 15 aastat ruudulises kaustikus käsitsi pere eelarvet. ja enam vähem tean, kuidas, kuhu ja kellele. aastati pisut erinevalt. aga laias laastus siiski sarnaselt.
13. Kelle käitumine ajab südame pahaks? neid ikka mõni oli. alati on olnud.
14. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas? täpselt ei oskagi välja tuua. üldiselt on kogu aasta läinud  täistuuridel. nii palju uut ja ilusat korraga, mis lennutab, aga samas põleb, põletab ja tõmbab tühjaks.
15. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama? Pariisi terrorirünnak näiteks sobiks. just see suhtumine, mis prantslaste poolt kõlama jäi: me nutame, aga me ei karda.
usun, et see võiks olla vabalt elu moto.

16. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
I õnnelikum või kurvem? palju inimesem jälle, ma ütleks. 
II kõhnem või paksem?  kõvasti paksem:)
III vaesem või rikkam? mmm….konksuga küsimus. nii üht, kui teist.

17. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud? magustat oleks vist alati kasulikum vähem süüa.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud? Rahulikumalt suhtunud.
19. Kas sa armusid aastal 2015? Ülepeakaela.
20. Kui palju üheöösuhteid?Täpselt 0. Suur ja ümmargune.
21. Mis oli su lemmiksari või telesaade? Downton loomulikult. Eesti omadest Õnne.
22. Parim raamat, mida lugesid? Armastuse sõnaraamat. absoluutselt kõige minum. stiil, ma pakun.
23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud? Üks töökaaslane. ma ei tea, kas nüüd lausa vihkan. aga mul on tõeliselt kahju, et olen talle oma elus nii palju aega pühendanud ja temasse uskunud. tema ja tema lugu ajavad mind hetkel tõesti … oksele. ehk võiks seda pidada ka mu möödunud aasta läbikukkumiseks. samas muidugi ka õppetunniks.
õppetunnid iseenesest on vajalikud. ainult peaks jälgima, et need üleliia kulukaks ega pikaks veniks. halva energia ja inimeste/asjade liiga kauaks enda ellu lubamise jaoks tundub elu mulle täna juba liialt lühike ning lähedased liialt väärtuslikud.
24. Mis oli su suurim muusikaline avastus? Muusikaga on mul lood suht kehvasti. kuulan seda ainult oma autos, aga oma autoga sõidan jällegi suht harva. kui mitte öelda, et isegi väga harva.
25. Mis oli selle aasta parim film? “Uus sõbranna”. see film puudutas, muutis ja mõjutas mind tõesti väga palju.
26. Mida sa tahtsid ja said? esimese asjana meenub mulle kohe mu “kristalllühter”.
27. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said? 44 sain. Ema-isa ja Troonipärija käisid külas. Vaaritasin retsepti järgi üht toitu. tundus, et kõik läks kenasti, aga pärast ikkagi kuulsin, et olime mehega liialt …eee, tundelised ning taktitundetud. see pidavat lihtsalt vastik olema. no nagu ikka. ja kuigi seesugused  märkused ei peaks mind juba ammu enam üllatama, siis võta näpust. ikkagi veits puudutab ja ajab (arvestatavalt) ahastusse. tundub olema paratamatus, millega oleks ammu mõistlik ja ennast säästev leppida/harjuda, aga on kohti, kus isegi mõistmisest, mõistlikkusest ja teadvustamisest jääb väheks. paistab, et on siiski mingeid kauges lapsepõlves sisse istutatud “tõdesid”, mida hilisemas elus üsna lootusestu täies ulatuses/mahus välja juurida.
28. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks? arvan, et tahaksin jõuda päris oma koju. kohe kardan, kui need ajutised liiga koduseks ja armsaks saavad/muutuvad. mõni aeg tagasi mehele just kurtsin sama lugu.
29. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili? muutusteta. aastatega on pikemaks läinud:, aga see mulle sobib:)
30. Mis sind mõistuse juures hoidis? ma arvaks, et usk. elusse.
31. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis? jeekim. seda on nüüd küll liiga palju küsitud. ma ei oska vastata. Meryl Streep on lapsepõlvest saati meeldinud. juba esimses või teises klassis nägin filmi: Kramer Krameri vastu. ja sealt alates pole midagi selles osas muutunud.
32. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas? Selgelt liiga palju. Pagulased. Savisaar. ja kõige tipuks ka president.
33. Keda igatsesid? oma kadunud vanaema igatsen mingil põhjusel ikka ja jälle. kuigi ma tundsin teda nii lühikest aega, siis arvan, et see, mida/keda tundsin, võis/võiks mulle sobida. aga samas, kes teab. võib-olla on vanaemaga nagu Raimond Valgre kirjadega Ninale. kaugelt on kõik ilusam. suuresti enda meele järgi püsti pandud õhuloss ja illusioon. 
34. Kes oli parim uus tutvus? kui ma meest ei arvesta, sest temast sai ju ikkagi enam kui tutvus, on ju? siis kedagi teist nagu kohe ei meenugi. aga tõenäoliselt poleks mul peale mehe kellegi teise märkamiseks palju enam energiat ja silmi üle jäänudki.

35. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas. nagu vist iga uue aasta alguses arvasin taas kord naiivselt, et tean iseendast juba kõike. aga ega ikka ei teadnud küll.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 18, 2016 toll Uncategorized

 

Kuidas näitslikustada heaoluühiskonnas Maslowi püramiidi

Tundub, et oleme sattunud praeguse elamisega rajooni, kus torustik pole enam oma esimeses nooruses. juba teist korda viimase nädala jooksul keeran kraani lahti ja see ainult sahiseb.
mis tähendab, et kallasin praegu vetsu loputuskasti kolmveerandiku shampust, mis uue aasta öösel avatud sai. tõenäoliselt suuresti minu praegusest seisukorrast tingituna, aga seda tehes ei liikunud minus hetkel nagu mitte üks närv ka.
mingil hetkel kaotab ka kuld ja kard oma väärtuse.

üldse on täna totaalne enesehaletsuse eri. vedelen magamistoas voodis ja ootan juba pikemat aega, et akna taga oleva kasepuu okstele ilmuks lisaks rasvatihastele ka mõni leevike. ma armastan leevikesi. eriti lumega.
ja mida harva saab, see on eriti magus.

oleks mul nüüd vaid see võlupintsel, millega seinu sodida.

 
1 Kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 15, 2016 toll Uncategorized

 

Astroloogiline kalender

Täheke saatis Suveplikale 2016 aasta kalendri. no vaadake nüüd ise, veebruari kuu on selline. ma ei teadnudki, et see nii poliitiline ajakiri on. täitsa huvitav, kas nad ise ka oma ettenägelikkusest veidi jahmunud on.

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; jaanuar 13, 2016 toll Uncategorized

 

Purgis

Päev enne jõule rääkisin Elioni müügimehega, kes pakkus mulle üht soodsat TV paketti. vastasin, et tore, aga tahan rahulikult mõelda ja lisaks korra ka mehega läbi arutada. no loomulikult, juba kümmekond minutit hiljem mõistsin isegi, et tegelikult täiesti mõttetu.
aga.
too müügimees helistab mulle nüüd juba kolm nädalat järjest. kahelt numbrilt. kaks kuni neli korda päevas. ja mina ei võta vastu. ma vastan niigi võõrastele numbritele üliharva ning muuhulgas ei võta ma vastu ka seda kõne.
aga tema ei jäta. näeb, et ma ei vasta. kolm nädalat. aga ei jäta.
ema ja Ruudi ütlevad, et ole nüüd normaalne inimene ja vasta talle. ütle, et sa ei taha.
aga mina ei saa aru, mis või kes meist nüüd normaalne pole?
kas mina, kes oma telefonile ei vasta. kui ma ei soovi?
või tema? kes helistab mulle järjekindlalt mitu nädalat järjest. iga päev. tõesti taipamata, et see pole enam juhus, et keegi toru ei võta?

mis paganama uus ahistamise vorm see on?
sa lihtsalt pead. pead oma telefonile vastama.
andke andeks, kelle oma see lõppude lõpuks siis on? ja kellel siis ikkagi on õigus minu telefoni puhul otsustada, kellele vastata? või kellele mitte?

kaua see kestab? eile esimest korda mõtlesin, et tahaks kohe kuskile kaevata. mida kuradit!
miks mind sunnitakse tegema midagi, mida ma ei taha. kohas, kus mul ometigi peaks olema õigus valida. või pole siis?

 
4 kommentaari

Kirjutas &emdash; jaanuar 12, 2016 toll Uncategorized